Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Elim, jerim dep eniregen әrbir qazaqqa Qazaqstannyng esigi әrqashan ashyq. Eshkimge shekteu joq!» - dedi.

Últ Kóshbasshysy búl sózdi 2017 jyly Elordada ótken Dýniyejýzi qazaqtarynyng V Qúryltayynda sóilep túryp, bes qúrlyqtan kelgen barsha qazaqtyng aldynda qasqayyp túryp aitty!

Al, ekinshi Preziydent Qasym-Jomart Toqaev memleket basshysy retinde «Egemen Qazaqstan» men «Ayqyn» gazetine bergen túnghysh súqbatynda «Qoghamdyq pikirge qozghau salghan otandastar mәselesin qoldan sayasattandyrugha bolmaydy. Sheteldegi qandastarymyzdy («oralman» degen sózge men qarsymyn) Atamekenge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Álemning týkpir-týkpirindegi qandastary­myzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding paryzymyz» - dep, aghynan jaryldy.

Qasym-Jomart Kemelúly búl sózin 2019 jyghy 12 sәuirdegi Manghystau ónirine jasaghan sapary kezinde taghy qaytalady. Jay qaytalaghan joq,  «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz» - dep, «Qasiyetti» degen sózdi qosyp qaytalady.

Boldy! Búrynghy jәne qazirgi preziydentterding búl sózinen keyin ekilenuge, tosyrqaugha jәne kibirtikteuge jol joq! Ýkimet, ministrlikter strategiyalyq baghdarlama jasap, týgel osy baghytta júmys isteui, osy mindetti oryndauy, osy paryzdy óteui kerek!

Birinshi bolyp, Parlament batyl qadam jasap, atalghan tapsyrmany iske asyrugha layyqty etip, zannamalargha ózgertuler men tolyqtyrular egizui tiyis edi.

Ákimder bilek sybanyp atqaruy kerek edi...

Ótken jyldyng 27 mausymynda Parlamentke kelip týsken «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasyn talqylaugha arnalghan Júmys tobynyng 23 otyrysy ótti. Endi Mәjilisting eki oqylymynan ótti.

Zang jobasynyng kóshi-qon kósh-qon mәseleleri boyynsha bóligi eki-ýsh ózgerispen ghana ketip barady.

Ádilittilik ýshin aita keteyik, Onyng bireui – «Oralman» atauynyng «Qandas» dep ózgertilui. Oghan Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng ózi «Twitter-ine» jazyp jýrip, zorgha  ózgertkizdi. Mәjiliske salsa, «Bauyrlas» bolyp keter edi.

Ekinshisi, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 49-babynyng 13) jәne 14-1) tarmaqshalarynyng etnikalyq qazaqtar men qandastarymyzgha qoldanylmauy.

Búl úsynysty Ishki ister ministrligimen birlese otyryp, men berdim.

Ýshinshisi, túraqty tirkeu men azamattyqqa bir qújat ótkizu.

Ony Ishki ister ministrligi úsyndy.

Sosyn, mening 2017 jyly «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 25-babyna tek azamattyq alu ýshin «Oralman» mәrtebesining merzimin bir mәrte úzartyp beruge mýmkindik jasaytyn jana tarmaq qosu turaly úsynys bergem. Taghy osy deputat Kәribay Músyrman basqarghan sol kezdegi júmys toby onyng merzimin alty aimen shektep, qabyldaghan bolatyn. Sóitip, alty aidan asyp ketkender azamattyqqa qújat ótkize almay, shulap qalghan. Biyl, Kәribay Imanjanúly sony búrynghy men aitqan normagha keltirip qabyldady.

Jeti ay boyy talqylaghandaghy jetistik osy ghana!

Zang jobasy endi Senattyng qarauyna jiberiledi.

Ókinishke oray, osy jolghy Jobadaghy kósh-qon mәseleleri boyynsha «ózgerister» men «tolyqtyrular», kesip aitayyn, jogharyda Preziydent algha qoyghan «Qasiyetti paryzdy» oryndaugha tolyq kepildik bere almaydy. Júrtty әlekke salyp otyrghan, kósh qarqynyn bayaulatyp túrghan týitkilderdi sheshuge baghyttalghan úsynystarymyz ótpey qaldy. Qysqasy, Zang jobasy uaqyt talabyna say onalghan bolghan joq! Tipti, qol úshymen jasaldy deuge bolady!

Men QR Preziydenti janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesinin mýshesi, osy salamen úzaq jyldan beri ainalysyp kele jatqan tәjiriybeli maman retinde eng qajetti úsynystardy berdim. Jay bergem joq, búltartpas fakttermen dәleldep túryp úsyndym. Amal ne, sonyng kóbin Júmys tobynyng zandastyrugha biligi jetpedi. Ashyghyn aitsam, «jany ashymastyng basy auyrmas» degen kýide boldy.

Mysaly, «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen  qamsyzdandyru turaly» zanynyng 13-babynyng 18) tarmaghyndaghy  «Enbek qyzmeti» degen sózdi «Enbek ótili» dep ózgertu turaly aitayyn.

Sebebi, atalghan Zanda «Enbek qyzmeti» degen úghym atymen joq. Tek, «Enbek ótili» degen úghymgha zandyq anyqtama berilgen.

Onyng ýstine, «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen  qamsyzdandyru turaly» zanynyng talabyna say, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghan qandastarymyz zeynetke shygharda, olardyng osy baptyng 15) tarmaghynda kórsetilgen Qazaqstan Respublikasynan tys jerlerdegi joghary oqu oryndarynda, onyng ishinde dayarlyq kurstarynda, arnauly orta oqu oryndarynda, uchiliyshelerde, mektepterde jәne kadrlar dayarlau, biliktilikti arttyru jәne qayta mamandandyru kurstarynda, aspiranturada, doktoranturada jәne klinikalyq ordinaturada, sonday-aq ruhany (dini) bilim beru úiymdarynda oqyghan kezindegi jyldary enbek ótili bolyp eseptelinbey otyr.

Osy qatelikti týzetu maqsatynda bergen úsynysymyz deputat Beybit Mamyraev jaghynan Júmys tobynyng talqysyna salyndy. Biraq, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi Áleumettik qamsyzdandyru jәne saqtandyru departamentining basqarma basshysy Viktoriya Shegaydyn «Alda Mongholiya jәne Qytaymen Qazaqstan Ýkimeti kelisim-shart jasalmaqshy» degen negizsiz, qashan kelisim bolatyny belgisiz pikirine bola, deputat búl úsynysyn qaytaryp aldy.

Negizi, «Qazaqstan Respublikasy men Mongholiya arasyndaghy әleumettik qamsyzdandyru salasyndaghy yntymaqtastyq turaly kelisimning kýshin jong turaly» QR Ýkimetining 2014 jylghy 8 sәuirdegi №327 qaulysymen búl kelisimdi Qazaqstan Ýkimetining ózi joyghan. Al, Qytaymen múnday kelisim mýlde bolghan emes!

Onyng ýstine, jergilikti zeynetkerlerding zeynetaqysyn «Enbek ótili», shetten oralghan zeynetkerlerding zeynetaqysyn «Enbek qyzmeti» boyynsha eseptu – «Tegine, әleumettik, lauazymdyq jәne mýliktik jaghdayyna, jynysyna, nәsiline, últyna, tiline, dinge kózqarasyna, nanymyna, túrghylyqty jerine baylanysty nemese kez kelgen ózge jaghdayattar boyynsha eshkimdi eshqanday kemsituge bolmaydy» - degen Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 14-babynyng 2-bóligine qayshy. Qandastarymyz shetten kelip, Qazaqstan azamattyghyn alghan son, Konstitusiyada kórsetilgen barlyq qúqyqtargha iye. Olardy bólip-jaryp qaraugha eshkimning eshqashan qúqyghy joq!

Men Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi retinde osy týiinderdi bayanday otyryp, Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng atyna hat jazgham.

(https://abai.kz/post/104185?fbclid=IwAR1mt1COf1tlXHfyK1gKpyA0IDAhRuLcc5YP9-RCEb_wRNOZ5GUtP35iQGc )

Hat Preziydentke jetpegen kórinedi, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau viyse-ministri Ahmady Sarbasovtan jauap keldi.

Eng kýlkili jeri, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi «Qazaq әdeby tilining sózdigi» men Kuznesotyn «Týsindirme sózdigine» qatar jýgingenin aityp, maghan «Búl sózderding maghanasy orys tilinde de, qazaq tilinde de birdey» dep jauap beripti.

Endeshe, «Enbek ótili» men «Enbek qyzmetinin» maghanasy birdey bolsa, onda nege ekeuin eki ataumen atap jýrmiz?! Biriktirip, «Enbek ótili» dep, atamaymyz ba?

Mәsele osy jerde bolyp túr. Eger, shetten kelgen zeynetkerlerding zeynetaqysy «Enbek ótili» boyynsha eseptelse, jogharyda aitylghan, qandastarymyzdyng ózderi kelgen elindegi oqyghan jyldary da eseptelip, olar kóbirek zeynetaqy alady.

Ýkimet sol aqshany qandastarymyzgha qimay túr!

Ekinshi, qoldanystaghy «Túrghyn ýy qatynastary turaly» Zanynyng 68-babyna «Oralman sanatymen baspana kezegine túrghan azamat Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghan jaghdayda onyng kezegi saqtalady» degen eskertpe engizu turaly.

Sebebi, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 25-babyna say, «Oralman» mәrtebesining merzimi bir-aq jyl. Qandastarymyz Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghan kýni búl mәrtebening kýshi joyylady. Onyng ýstine, baspana kezegine túru ýshin, ol azamat bir mekenjayda keminde ýsh jyl túraqty túrghan boluy kerek.

Mәjilis búl úsynysty Ýkimetting qortyndysyn alugha jiberdi.

Ókinishke oray, Ýkimet «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 67-babyna silteme jasay otyryp, «Qazaqstan azamattary martebesin alghan jane túrghyn ýige múqtaj oralmandar jalpy negizde bizding basqa azamattaryiyzben birdey memlekettik túrghyn ýy qorynan túrghyn ýy alugha ýmitker bola alady. osyghan baylanysty oralmandar ýshin kezekti saqtau maselesin orynsyz dep sanaymyz» dep, Premier-ministr Asqar Maminning qoly qoyylghan jauap (№7-10-1282) beripti. Sóitip, búl úsynys Ýkimetten qoldau tappady.

Ýkimet qortyndysy «Túrghyn ýy qatynastary turaly» zang men «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zany arasyndaghy sәikessizdikti sheshui bylay túrsyn, mýlde basqa jaqqa – aidalagha laghyp ketken.

Oylanyzshy, mynaday birine-biri qayshy zanmen qandastarymyz memlekettik túrghyn ýy qorynan baspana alugha qalay ýmitker bola alady?!

Zannamadaghy osy qatelikting kesirinen bir Núr-Súltan qalasy boyynsha «Oralman» mәrtebesimen baspana kezegine túrghan 82 azamat 2018 jyly 05 jeltoqsanda kezekten shygharylyp tastalghan. Olardyng aldy osy kezekti on bes jyl kýtken. Senimi selge ketken azamattar BAQ arqyly Preziydentting atyna art-artynan hattar jazyp, arasha súrady.

Eger, Ýkimet «Túrghyn ýy qatynastary turaly» zangha sәikes qandastarymyzgha baspana bergisi kelmese, ony ashyq aituy kerek qoy!

Sonday-aq,

- «Bosqyndar turaly»  zanynyng 11-babynyng 2-bóligine «Osy Zannyng 1-babynyng 1) tarmaqshasynda kózdelgen mәn-jaylar bolghan jaghdayda, eger pana izdegen adamnyng otbasy mýshelerining bireui Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolsa, bosqyn dep tanyluy mýmkin;» degen jana norma engizu;

- «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 13-babyna 3-1)  etip, «Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng shetelderde túratyn etnikalyq qazaqtardyng arasynan jastardy Qazaqstan Respublikasyna bilim alu  maqsatynda oqugha shaqyru ýshin shaqyrularyn halyqtyng kóshi-qony mәseleleri jónindegi uәkiletti organ aiqyndaytyn tәrtippen qaraydy jәne kuәlandyrady;» degen tyng tarmaq qosu;

- «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 15-babynyng 13-1) tarmaghyndaghy «etnikalyq qazaqtardyng arasynan tuystaryn» degen sózdi «etnikalyq qazaqtardy» degen sózben auystyru turaly úsynystarymyz da Ýkimetten qoldau tapqan joq.

Sonymen birge,

- «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyn 26- babynyng 5) tarmaghyndaghy «uaqytsha tirkeluge qúqyghy bar» degen sózdi «túraqty tirkeluge qúqyghy bar» dep ózgeru;

- «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» Zanynyng 16-1-babyna «Eger, ózin qazaqpyn dep jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) azamattyq alu turaly turaly ótinish bergen azamattyng últynyng qazaq ekeni kýdik tudyrghan jaghdayda, onyng Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylatyn últy qazaq otbasy mýshelerining keminde ekeui notariuspen kuәlandyrylghan kepildik berse, ol azamattyng últy qazaq dep tanyluy mýmkin»-degen jana norma qosu;

- «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 23-babynyng 4-1) tarmaqshasyndaghy «kedendik tólemderdi tóleuden bosatylady» degen sóilemdi «kedendik jәne ózge de tólemderi tóleuden bosatylady» - dep ózgertu turaly úsynystarymyzdy  Júmys tobynyng bir-eki talqysynan keyin deputarttar qaytaryp aldy.

Múnyng syrtynda,

- «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 26-babynyng «Oralmandar men olardyng otbasy mýshelerinin» degen 1-tarmaghyna 3-1) etip, «3-1) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin qolda bar qújattarynyng negizinde kelgen elinen alghan memlekettik nagradalar men syilyqtaryn Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik nagradalary men syilyqtaryna tenestiruge;»;

- «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» Zanynyng 16-babynyng «Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizde keminde bes jyl túraqty túratyn ne Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen keminde ýsh jyl nekede túratyn adamdar qabyldanatyn bolady.» degen 1) tarmaqshasyndaghy «bes jyl» degendi «on bes jyl», «ýsh jyl» degendi «on jyl» dep ózgertu turaly úsynystarymyz deputat Kәribay Músyrmannyng «Qúrmetti Auyt Mukiybek myrza! Sizding mening atyma kelip týsken hatynyzben tanysyp, onda kersetilgen úsynystarynyz aldaghy zaz shygharushylyq qyzmetimizde eskeriletin habarlaymyn» - degen qysqa jauabymen úzaq bolashaqtyng enshisine qaldyrdy.

Al, «Qazaqstan Respublikasynyng Azamattyghy turaly» zanynyng 16-1-babynyng 1) tarmaghyndaghy «oralmandar» degen sózdi «etnikalyq qazaqtar» dep ózgertu turaly úsynysymyz Mәjiliske jetpesen, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrliginde jelkesi qiyldy...

Atalghan úsynystardyng qay-qaysy da óte ózekti bolatyn. Ýkimetten kól-kósir qarjy da talap etip túrghan joq. Qayta, ol –  shettegi taghdyry qyl ýstinde túrghan qandastarymyzdyng kóptep oraluyna, oralghan qandastarymyzdyng tez qújattanuy men ornyghuyna zor paydasyn tiygizetini sózsiz edi.

Biz óz tarapymyzdan búl ózgertuler men tolyqtyrulardyng sebebi men saldary, maqsaty men tiygizer paydasy turaly әldeneshe maqala jazyp týsindirdik, ayaghymyz jetken jerding bәrinde aittyq. «Mәu!» degen pende bolghan joq!

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoghamdyq dialog – Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi» atty túnghysh Joldauynda «Ýkimet kóshi-qon ýderisin basqaru ýshin pәrmendi sharalar qabyldauy tiyis» - dep, tapsyrma berdi.

Memleket Basshysynyng qabyldauy kezinde men kóshi-qon ýrdisin reformalau, әsirese qandastarymyzdy Ýkimet aiqyndaghan oblystargha qonystandyru tәrtibin janartu, jeke túlghalar men memlekettik emes úiymdar arqyly bos qalghan auyldardy qayta qúru jayly kópshilikting tilegin jetkizgem. Sol úsynystarymyzdyng da kóbi taghy osy Ýkimetten qoldau tappaghan kýii qalyp barady. Eng soraqysy, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri B.Núrymbetovten «Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdargha JER SATYP ALU qúqyghyn beru boyynsha Jer kodeksine ózgerister engizuge... Memleket Basshysynyng qoldauyn tappaghanyn mәlimdeymiz» degen búrmalanghan jauap aldym.

QR «Jer kodeksine» baylanysty,  men Preziydentke shettegi qandastarymyzgha jer satyp alu turaly emes, jerding uaqytsha paydalanu qúqyghyn beru jayly úsynys aitqam!

Memleket basshysy 2020 jyly 24 qantarda Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining keneytilgen otyrysyn ótkizdi. Ol otyrysqa Premier-Ministr, Preziydent Ákimshiligining Ýkimet mýsheleri, Núr-Súltan, Almaty, Shymkent qalalary men oblystardyng әkimderi, ortalyq memlekettik organdardyng jәne últtyq kompaniyalardyng basshylary týgel qatysty.

Bәrimiz estidik, Preziydent «Reforma jasau ýshin erik pen jiger kerek ekeni belgili. Men Ýkimetti osyghan shaqyramyn. Ázirge memlekettik apparat kóptegen normativtik aktilerge alandap, vedomstvoaralyq kelisim kerek degen syltaumen manyzdy sheshimderdi jәy qabyldap jatyr. Halyqaralyq bәsekelestik artyp, halyq әdiletti talap qoyyp otyrghan qazirgidey kezende búlay júmys isteuge bolmaydy. Reformalardy tizege basyp otyryp jasau kerek!», – dep, qadap túryp aitty.

Kóshi-qon – әleumettik salanyng bir tarmaghy ghana. Úzaqqa jalghasatyn, kýrmeui kóp sayasat. Onyng ýstine, shettegi qandastarymyzdyng taghdyry kýn sanap qiyndap barady. Elimizden kóship ketushilerding orasan kóptigine baylanysty, shekaralyq ónirler bos qalyp jatyr. Sondyqtan, kóshi-qon salasyna keshendi reforma kerek! Ol ýshin, eng aldymen zandar men normativtik qújattar aqausyz әri kemeldi boluy shart. Barlyq reforma atulynyng kemeldi zang arqyly ghana iske asatyny belgili.

Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly aitqanday, naghyz tizege basyp otyryp reforma jasaytyn sala – osy Kóshi-qon edi!

Mine, sol zangha ózgerister men tolyqtyrular engizilip jatqan orayda, dәleldep, dayyndap bergen úsynystarymyzdyng ózin bizding Ýkimet ótkizbey, qor qyldy ghoy.

Mәjilis manyzdy sheshimder qabyldaugha pәrmensiz ghana emes, biliksiz ekenin, erik pen jigerden júrdaylyghyn anyq kórsetti.

Dau joq, biz bergen úsynystar Qazaq kóshining jolyn odan ary danghyratyp ashyp, Memleket Basshysy Qasym-Jomart Kemelúly aitqan «Qasiyetti paryzdy» oryndaugha tolyq negiz bolatyn edi! Jәne ol budjetten sonshalyqty kóp aqsha da talap etip otyrghan joq.

Amal ne, asyl arman oryndalmady, esil enbek selge ketip barady!!!

Jinaqtap aitqanda, premier-ministr Asqar Ýzaqbayúly renjimesin, Ýkimet kóshi-qon salasy boyynsha halyq ýnine qúlaq asqan joq!

Kerisinshe, Qazaq kóshine qarsy ekenin bildirip qoydy!!

Men Preziydent Qasym-Jomart Kemelúlynan atalghan zang jobasyn qayta qaratudy súraymyn!!!

Auyt Múqiybek,

QR Preziydenti janyndaghy

Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi.

Abai.kz