Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3068 0 pikir 6 Qazan, 2011 saghat 17:34

Tanatar TABYNÚLY. Auyldy kóteruding bir joly - et naryghyn damytu

Et óndirisi qay uaqytta bolsa da elimizding auyl sharuashylyghyndaghy negizgi jәne basym baghyttardyng biri bolyp keledi. Kenes Odaghy zamanynda Qazaqstanda mal sharuashylyghy qarqyndy jolmen damydy. Tipti bizding jalpyodaqtyq qorgha et ónimderin negizgi jetkizushilerding biri bolghanymyz da ras. Al tәuelsizdik jyldaryndaghy Qazaqstandaghy mal sharuashylyghynyng damu barysyn ýsh kezenge bóluge bolady. Birinshi kezeng - 1990-1999 jyldar aralyghy. Búl - ortalyqtandyrylghan ekonomika prinsipterine negizdelgen mal sharuashylyghy salasynyng naryqqa kóshkendegi qúldyrau sәti. Reformalaudyng búl kezeninde jana jaghdaylargha beyimdele almaghan sharuashylyqtar úsaqtalyp ketti.

Et óndirisi qay uaqytta bolsa da elimizding auyl sharuashylyghyndaghy negizgi jәne basym baghyttardyng biri bolyp keledi. Kenes Odaghy zamanynda Qazaqstanda mal sharuashylyghy qarqyndy jolmen damydy. Tipti bizding jalpyodaqtyq qorgha et ónimderin negizgi jetkizushilerding biri bolghanymyz da ras. Al tәuelsizdik jyldaryndaghy Qazaqstandaghy mal sharuashylyghynyng damu barysyn ýsh kezenge bóluge bolady. Birinshi kezeng - 1990-1999 jyldar aralyghy. Búl - ortalyqtandyrylghan ekonomika prinsipterine negizdelgen mal sharuashylyghy salasynyng naryqqa kóshkendegi qúldyrau sәti. Reformalaudyng búl kezeninde jana jaghdaylargha beyimdele almaghan sharuashylyqtar úsaqtalyp ketti.

Múnday jaghday mal sharuashy­lyghynyng jekelegen azamattardyng qolyna kóship, salanyng úsaq tauar­ly kýige týsuine әkelip soq­tyrdy. Mal men qústyng sany kýrt azayyp, tabynnyng genetikalyq әleueti qúldyrap, osynyng әseri­nen mal sharuashylyghy ónim­derining barlyq týrlerining óndiris kólemi kemidi. Sonyng nәtiyjesinde etting әr jan basyna shaqqandaghy tútynu kórsetkishteri de tómen­de­di. Búl jyldarda mal basy ortasha alghanda 56,4 payyzgha, óndiris kólemi 86,5 payyzgha qysqardy. Túqymdyq sharuashylyqtardyng sany 85 payyzgha, tabyndaghy tú­qym­dyq mal basynyng ýlestik sal­maghy 80 payyzgha azaydy. Eli­mizdegi 62 qús fabrikasynyng 34-i jabylyp qaldy. Et tútynudyng әr jan basyna shaqqandaghy ortasha jyldyq kórsetkishine kelsek, ol 71 keliden 44 kelige, sýt - 307 litrden 236 litrge, júmyrtqa - 222 danadan 102 danagha kemidi. Yaghny elimiz ózining eksporttyq et әleuetinen airylyp, qús eti jó­ni­nen importqa tәueldi bolyp qaldy.
Ekinshi kezeng - 2000-2009 jyl­­dar aralyghy. Búl - salanyng qayta órleuining bastalghan kezi. Búl kezende Auyl sharuashylyghy ministrligi qyruar is-sharalardy qolgha aldy. Birinshiden, auyldyng naryqtyq ekonomika jaghdayyn­daghy damuynyng zannamalyq negizi qúryldy. Búl saladaghy qarym-qatynastardy retteytin barlyq negizgi zannamalyq jәne norma­tiyv­tik-qúqyqtyq aktiler qabyl­dandy. Ekinshiden, mal sharua­shylyghyn qoldaugha memleket bóletin qarjylyq resurstardyng kólemi úlghaydy. Atap aitarlyghy, osy 9 jylda auyl sharuashylyghyn qoldaugha bólinetin qarajat kólemi 10 esege deyin ósti. Qazirgi kezde memleket túqymdyq ónimning qú­nyn arzandatu jolymen selek­siya­lyq-túqymdyq júmystardy qoldap, mal sharuashylyghy ónim­deri óndirisining shyghyndarynyng jartysyna jәrdem aqsha júmsap otyr. Alayda búl baghytta su­b­sidiyalau normativterin diyf­feren­siasiyalau tәsili qol­da­nylady. Yaghny tekti túqymda mal ósiretin subektilerge jәrdem aqsha kóbirek beriledi.
Ýshinshi kezeng - 2009 jyldan býginge deyingi uaqyt. Búl jerde mal sharuashylyghynyng qazirgi hal-kýiine ýnilu ýshin, statiys­tiy­kalyq derekterge kóz jýgirteyik. 2011 jyldyng 1-qantaryndaghy jagh­daydy 2010 jyldyng 1-qan­tary­men salystyrsaq, tómen­de­gidey kórsetkishterdi kóremiz. Yaghny bir ghana jyldyng ishinde mýiizdi iri qaranyng sany 1,1 pa­yyzgha kóbeyip, 6160,4 myng basty qúrapty. Sonday-aq qoy men eshki 17840,3 myng basqa (2,7 payyzgha); shoshqa 1356,1 myng basqa (2,3 payyzgha); jylqy 1482,9 myng basqa (3,1 payyzgha); týie 160,2 myng basqa (3,1 payyzgha); qústar 33036,3 myng basqa (1,1 payyz) kóbeygen kórinedi. Mal ónimderi óndirisining kólemi de artyp, mysalgha, et óndirisi (tiri sal­maqtaghy) 3,0 payyzgha ósip, 1646,0 myng tonnany; sonday-aq sýt óndirisi - 5341,2 myng tonnagha (1,4 payyzgha ósken); júmyrtqa - 3700,9 mln danagha (12,6 payyz), jýn 36,2 myng tonnagha (3,4 payyz) úlghayghan. Búl jerde 2010 jyly barlyq et týrlerining óndirisining kólemi (soyylghan mal eti) 930,0 myng tonnany qúraghanyn, sonyng ishinde auyl sharuashylyghy qúry­lymdarynyng ýlesi 22,5 payyz bolghanyn atap aituymyz kerek. Al 90-jyldary sharuashylyq­tar­dyng barlyq sanattarynda 1547,6 myng tonna et óndirilse, sonyng ishinde auyl kәsiporyn­darynyng ýlesi 67,1 payyzdy qúra­dy. Osyghan qaramastan, bizding eli­mizdegi et ónimdiligining dengeyi әli tómen. Dәlirek aitsaq, 1990 jyldan beri soyylatyn maldyng ortasha tiri salmaghy 12,3 payyzgha tómendep, qazirgi kezde 310 kelini qúrap otyr. Al әlemdik naryqtaghy standartty salmaq - 500-520 keli. Múnday jaghdaygha sebep bolghany, bizde maldyng jem-shóp bazasy әli әlsiz. Sonday-aq bordaqylana­tyn maldyng arasynda et emes, tek sýt beretin januarlar kóp.
Býgingi tanda Qazaqstan mal sharuashylyghy ónimderi óndirisi­ning kólemin úlghaytu, sapasyn arttyru jәne bәsekege qabilettiligin kóterudi yntalandyru maqsatymen birneshe is-sharalardy jýzege asy­ruda. Sonyng ishinde, mal sha­ruashylyghynyng eki baghytyna res­publikalyq budjetten jәr­dem qarajat bólinude. Biri - túqymdyq mal sharuashylyghyn damytu, ekinshisi - mal sharua­shy­lyghy ónimderin óndiru jәne satu. Onymen qosa, «Qaz Agro» últtyq holdingining enshiles kompaniya­lary arqyly auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerge (AShTÓ - T.T.) lizing jәne jenil­detilgen nesie beretin bagh­darlamalar jýzege asyryluda.
Mal sharuashylyghy salasyn odan әri damytu ýshin negizgi tórt baghyt tandap alyndy. Birinshisi - mal basyn ósirudegi iri kólemdegi seleksiya baghdarlamasy. Týsinikti etip aitsaq, ýy januarlarynyng barlyq týrlerining túqymdyq jәne ónimdik sapasyn arttyru ýshin, seleksiyalyq ýderis bir jer­den basqarylady. Ekinshi ba­ghyt - asa joghary sapaly, bәsekege qabiletti siyr etin dayyndap shygharu ýshin, otandyq túqymdy (mysaly, qazaqtyng aq bas siyry, әuliyekól, jetisu) sheteldik tú­qym­men budandastyru, import­tan joghary ónimdi mal әkelu. Ýshinshi baghyt - túqym ósiru júmystaryn uaqyttyng talaptaryna sәikes­tendiru. Yaghny túqym ósirudi ha­lyqaralyq tәjiriybege say refor­malau. Búl baghytta qazir qol­­­­­­danystaghy zandarymyzgha qa­jetti týzetuler men ózgerister engizu júmystary jýrgizilude. Tórtinshi baghyt - mal sharua­shy­lyghynyng myqty jem shóp baza­syn qúru. Qúzyrly ministrlikting josparyna sәikes, búl baghyttaghy mәseleler ýsh blokpen sheshiledi. Áriyne, jogharyda aitylghan is-sharalardy tolyq jýzege asyrugha qosymsha qarajat pen qoldau qajet. Memleket onday qoldaudy kórsetip otyr. Birinshiden, Ýkimet AShTÓ satyp alatyn túqymdyq ónimning qúnynyng 50 payyzyna deyin jәrdem aqsha bóledi. Alay­da subsidiya bólu jýiesi azdap ózgerdi. Búdan bylay, memleketting demeu aqshasy maldyng tiri sal­ma­ghyna emes, әr mal basyna tólenedi. Ekinshiden, biyldan bastap iri kólemdegi seleksiya júmystaryna qatysushylardy subsidiyalau jó­nindegi jana budjettik baghdarlama engiziledi. Sonyng ayasynda mal ósiretin sharuashylyqtar birtútas elektrondyq bazagha engizilgen әr bas maldy asyraugha jәrdem qarjy alady. Ýshinshiden, AShTÓ-ler búrynghyday mal sharuashylyghy ónimderining sapasy men ónimdili­gin arttyrugha budjetten subsidiya alady.
Qazaqstan Ýkimeti iri qara mal etining eksporttyq әleuetin da­mytugha arnalghan jobany jýzege asyruda. Tipti naqty mindetter, maqsattar, is-sharalar, jauapty vedomstvolar anyq jazylghan 2011-2015 jyldargha arnalghan ke­shendi jospar da bekitildi. Qazirgi kezde búl jobany iske asyratyn jana nesiyeleu baghdarlamasy әzirlenude. Keshendi jospardy oryndau shenberinde iri qara etin óndiretin ónerkәsip infraqúry­lymyn salu qolgha alynuda. Biyl­ghy jyly bir mezgilde 18 myng bas syyatyn mal bordaqylaytyn alan­qaylar jelisin salu josparlanghan. Sonyng ishinde 12,1 myng oryndyq 2 mal bordaqylaytyn keshen pay­dalanugha berildi. Onymen qosa, taghy da 4 keshenning qúrylysyn qarjylandyru qosymsha maqúl­dandy. Atalghan jobanyng shen­berinde biyl shetelden 10 myng bas túqymdyq taza mal әkelu oilastyryluda. Sonyng ishinen 816 bas iri qara mal әkelindi. Eger salystyratyn bolsaq, 2010 jyly bar-joghy 2,4 myng bas mal satyp aldyq. Olardyng barlyghy bizding klimattyq jaghdaylarymyzgha tez beyimdeluine mýmkindik jasalghan. Sonymen qosa, biyl atalghan jobanyng ayasynda 40 myng bas mal asyraytyn fermerlik sharua­shylyqtar jýiesin qúru jos­par­langhan. Qazirding ózinde «Sybagha» baghdarlamasynyng shenberinde fermerlik sharuashylyqtar 35,7 myng bas iri qara mal satyp aldy.
Etting eksporttyq әleuetin da­mytugha arnalghan jobadan kýtetin nәtiyjeler de aitarlyqtay. Mәse­len, Qazaqstan 2016 jylgha qaray túqymdyq januarlardyng ýlesin iri qara mal boyynsha - 14 payyz­gha, qoy men eshkini - 22 payyzgha, jylqyny - 11 payyzgha, týieni -13 payyzgha, shoshqany - 19 pa­yyzgha, qús etin - 22 payyzgha deyin ósirmekshi. Sonday-aq taza jәne sapaly et beretin mal basyn 700 myngha deyin úlghaytuymyz kerek. Ýshinshiden, siyr etining óndirisin 600 myng tonnagha jәne onyng eksporttyq әleuetin 60 myng tonnagha deyin arttyrugha tiyispiz. «Resey jyl sayyn 1,5 mln tonna etti importtan alady. Sonyng ishinde Reseyding et ónimderi na­ryghynda Qazaqstannyng óz kenis­tigi bar, - deydi «Qazagromarke­ting» AQ-nyng etting eksporttyq әleuetin damytu jobasyn ýiles­tiru jәne baghalau basqarmasynyng bastyghy Aynash Shapenova. - Búl jerde Qazaqstan premium jәne VIYP-klastargha arnalghan ónim shygharugha qúlyqty. Yaghny búl - meyramhanalar men ózge de tamaq­tanu keshenderine ýlken súranysqa ie tonazytylghan jәne janadan múzdatylghan et. Áriyne, aldaghy 5 jyldyng ishinde 60 myng tonna kóleminde et óndiruimiz ýshin, kóp­tep mal bordaqylaytyn alan­dar, túqymdyq reproduktor-sha­ruashylyqtar, fermerlik sharua­shylyqtar saluymyz kerek. My­sa­ly, 2015 jylgha deyin jyly­na bir mezgilde 150 mynnan 300 myng basqa deyin mal syyatyn mal bordaqylaytyn alandar jelisin salu josparlanyp otyr. Búl maq­satqa jetu ýshin, mamandandy­rylghan mal sharuashylyghyn jaq­sylap damytugha tiyispiz. Yaghny sa­paly et beretin maldyng ýlesin kem degende 4 mln basqa jet­ki­zuimiz kerek. Býginge deyin elimiz­degi siyr etining negizgi bóligin kәri jәne aryq siyrlar berip keldi. Al tyghyryqtan shyghamyz desek, ózimizding sapaly siyrlary­myzdy joghary ónimdi búqalarmen budandastyruymyz kerek. Búl min­detti ózimizding ishki mýmkindik­terimizben sheshe almaytynymyz anyq. Sondyqtan aldaghy 5 jylda әlemdik eng ýzdik túqymdardan 72 myng bas túqymdyq mal әkeluimiz qajet. Sol kezde otandyq iri qa­ranyng túqymdyq sapasy joghary­lap, 2020 jylgha qaray eksportqa shygharylatyn mal etin 61 payyzgha jetkize alamyz».
«Qazagromarketing» AQ-nyng Saraptamalyq zertteuler jәne marketing departamentining bas mamany Ásel Erjanovanyng ai­tuyn­sha, otandyq siyr eti óndirisi is jýzinde ishki qajettiligimizdi tolyqtay japqanyna qaramastan, et óndeu ónimderining importqa tәueldiligi búrynghysha joghary (50 payyzgha juyq) bolyp otyr. «Qa­zirgi kezde Qazaqstangha negizinen siyr etin eksporttaushylar - Polisha, Avstraliya, Argentina. Ótken jyly osy elderden iym­porttalghan siyr etining jiyntyq kólemi 73,7 payyzdy qúrady, - deydi Ásel Qamzaqyzy. - Múnday jaghdayda importtyng ortasha baghasy etting әrbir kelisine 2,1 AQSh dollaryn qúrady degen sóz. Al shoshqa etining importy 2010 jyly 8,68 payyzgha qysqardy. Búl ónimdi negizgi importtaushylar AQSh (37 payyz), Polisha (27 payyz) jәne Kanada (25 payyz). Importtyng ortasha qúny әr kelige 1,79 AQSh dollaryn qúra­dy. Qoy etining importyna kelsek, onyng kólemi 2009 jylghy 138,78 tonnadan 2010 jyly 68,02 tonnagha deyin azayghanyn atap aituymyz kerek. Yaghny qoy etining importyn 54,6 payyzgha qysqarta aldyq. Onyng ornyna, 2010 jyly qazaq­standyq qoy etining eksportyn 324,5 tonnagha ósirdik. Songhy 10 jylda otandyq ónim óndirushiler qoy etin Irak, Iran jәne Katar siyaqty elderge eksporttady. Sonyng ishinde, Iran men Irakqa qoy eti jana jәne tonazytylghan tútas kýiinde, al Qatargha - qatty múzdatylghan tútas et kýiinde jiberilgen».

Tanatar TABYNÚLY

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=10256&Itemid=2

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371