Almaty. 23 mausym. QazTAG – Igori Kindop. QHR-dyng ekonomikalyq damuyn Kenes Odaghy ekonomikasynyng ótken ghasyrdyng 20-30-shy jyldardaghy damuymen salystyrugha bolady. «Qoghamdyq kelisim» últtyq jobasy institutynyng diyrektory, «Memlekettin, biznesting jәne qoghamnyng ózara is-qimyly: pozitivti reintegrasiya» jobasynyng jetekshisi Aleksandr Auzan Almatyda Qazaqstan ekonomisteri qauymdastyghynyng ókilderimen kezdesude osynday pikir bildirdi.

«Eger Gonkong, Singapur jәne QHR qozghalyp otyrghan traektoriya boyynsha qaraytyn bolsaq, Qytay «ýlken derevnyagha» jәne onyng «qorytu» mýmkindigine ie bola túryp,  Kenes Odaghynyng 20-30-shy jyldardaghy stalindik sharyqtaudyng fenomeni ispettes. Sondyqtan nәtiyjeni uaqyt óte kele kóretin bolamyz. Óitkeni jana kezenderge auysqan kezde QHR Kenes Odaghynda alpysynshy jyly tuyndaghan problemalargha tap boluy mýmkin», - dep mәlim etti ol dýisenbi kýni.

QHR JIÓ ósimining jyldyq qarqyny 1990 jyldaghy 3,8 payyzdan 2007 jyldaghy 11,9 payyzgha deyin artty. 2003-2007 jyldary JIÓ ósimi 10% kem týsken emes. Qytayda shygharylghan tauarlardyng jalpy qosymsha qúnyndaghy auyl sharuashylyghynyng ýlesi 1990 jylghy 27,1 payyzdan 2007 jyldaghy 11,3% deyin tómendedi. Ónerkәsip jәne qyzmet kórsetu sektorynyng ýlesi 1990 jyldaghy 41,3 jәne 31,5 payyzdan 2007 jyldaghy 48,6 jәne 40,1 payyzgha deyin artty. 1990- 2007 jyldary eksport kólemi JIÓ-ning 19 payyzynan 40,7 payyzyna deyin kóbeydi.

Almaty. 23 mausym. QazTAG – Igori Kindop. QHR-dyng ekonomikalyq damuyn Kenes Odaghy ekonomikasynyng ótken ghasyrdyng 20-30-shy jyldardaghy damuymen salystyrugha bolady. «Qoghamdyq kelisim» últtyq jobasy institutynyng diyrektory, «Memlekettin, biznesting jәne qoghamnyng ózara is-qimyly: pozitivti reintegrasiya» jobasynyng jetekshisi Aleksandr Auzan Almatyda Qazaqstan ekonomisteri qauymdastyghynyng ókilderimen kezdesude osynday pikir bildirdi.

«Eger Gonkong, Singapur jәne QHR qozghalyp otyrghan traektoriya boyynsha qaraytyn bolsaq, Qytay «ýlken derevnyagha» jәne onyng «qorytu» mýmkindigine ie bola túryp,  Kenes Odaghynyng 20-30-shy jyldardaghy stalindik sharyqtaudyng fenomeni ispettes. Sondyqtan nәtiyjeni uaqyt óte kele kóretin bolamyz. Óitkeni jana kezenderge auysqan kezde QHR Kenes Odaghynda alpysynshy jyly tuyndaghan problemalargha tap boluy mýmkin», - dep mәlim etti ol dýisenbi kýni.

QHR JIÓ ósimining jyldyq qarqyny 1990 jyldaghy 3,8 payyzdan 2007 jyldaghy 11,9 payyzgha deyin artty. 2003-2007 jyldary JIÓ ósimi 10% kem týsken emes. Qytayda shygharylghan tauarlardyng jalpy qosymsha qúnyndaghy auyl sharuashylyghynyng ýlesi 1990 jylghy 27,1 payyzdan 2007 jyldaghy 11,3% deyin tómendedi. Ónerkәsip jәne qyzmet kórsetu sektorynyng ýlesi 1990 jyldaghy 41,3 jәne 31,5 payyzdan 2007 jyldaghy 48,6 jәne 40,1 payyzgha deyin artty. 1990- 2007 jyldary eksport kólemi JIÓ-ning 19 payyzynan 40,7 payyzyna deyin kóbeydi.