Mening aldymda Daniyar Álimqúldyng «TOGhJAN» dep atalatyn sikldyq sezim dramasy jatyr. Bir sholyp shyqqanda albyrt jýrekting lýpilin ghana anghartar, qazirgi jastardyng kóbine tәn forma qualaushylyq әserdi bayqaghanday bolgham. Álbette, forma mazmúngha qyzmet etuge tiyis qoy. Qayta oqyghanda qaraghaydyng bútaghynday qarsy bitken jyr joldary, jyr joldaryndaghy obrazdar men kórkemdik  tәsilder ә degende Tynyshtyqbekting maqamdaryn eske salghanymen, birte-birte múnar arasynan Maghjandy aiqynday týsken:

«Ómir – dana, aqyn – bala qanghyrghan,
Jan susynyn kóz jasymen qandyrghan.
Aqyn – bóbek, ómir – kóbik, tylsym-dy
Oynap, arbap, bóbekti esten tandyrghan» (Maghjan)

Shygharmanyng aty «TOGhJAN» bolghandyqtan oigha әueli Abay oralugha tiyisti edi, alayda sana týkpiri Maghjandy algha tartty. Biz әlem әdebiyeti tarihynan aqyndardyng Jer betilik hәm Gharyshtyq bolyp bólinetinin bilemiz. Maghjan songhysyna jatady. Daniyardyng da dýniyetanymy, jaratylysty qabyldap, qaytaruy Maghjannyng mektebine oraylasatyn siyaqty.

Bitti boyda quaty mol qyzbalyq,
...Ýmitimning sabaqtaryn múz qaryp...
Múndarymnyng molasyna gýl qoyshy,
Kóktem keship kýz baryp.

Mening aldymda Daniyar Álimqúldyng «TOGhJAN» dep atalatyn sikldyq sezim dramasy jatyr. Bir sholyp shyqqanda albyrt jýrekting lýpilin ghana anghartar, qazirgi jastardyng kóbine tәn forma qualaushylyq әserdi bayqaghanday bolgham. Álbette, forma mazmúngha qyzmet etuge tiyis qoy. Qayta oqyghanda qaraghaydyng bútaghynday qarsy bitken jyr joldary, jyr joldaryndaghy obrazdar men kórkemdik  tәsilder ә degende Tynyshtyqbekting maqamdaryn eske salghanymen, birte-birte múnar arasynan Maghjandy aiqynday týsken:

«Ómir – dana, aqyn – bala qanghyrghan,
Jan susynyn kóz jasymen qandyrghan.
Aqyn – bóbek, ómir – kóbik, tylsym-dy
Oynap, arbap, bóbekti esten tandyrghan» (Maghjan)

Shygharmanyng aty «TOGhJAN» bolghandyqtan oigha әueli Abay oralugha tiyisti edi, alayda sana týkpiri Maghjandy algha tartty. Biz әlem әdebiyeti tarihynan aqyndardyng Jer betilik hәm Gharyshtyq bolyp bólinetinin bilemiz. Maghjan songhysyna jatady. Daniyardyng da dýniyetanymy, jaratylysty qabyldap, qaytaruy Maghjannyng mektebine oraylasatyn siyaqty.

Bitti boyda quaty mol qyzbalyq,
...Ýmitimning sabaqtaryn múz qaryp...
Múndarymnyng molasyna gýl qoyshy,
Kóktem keship kýz baryp.

Osynday әdemi shumaqpen qalam men jýrekke qatar sóz bergen lirikalyq keyipker Jeti tәulikte Alladan nәsip etilgen «adamdy adam jaqsy kóru» sezimin jeti ólenge órnektegen. Mahabbat taqyrybyn kim, qalay jazbaghan?!! Biz búl jerde Daniyardyng jannyng bolmysy men syrtqy әlemdi tútastyra tanyp: Ýmit, Mún, Kónil, Sezim, Taghat, Saghynysh taghy basqa qolgha ústap, kózben kóru mýmkin emes úghymdardan suret salyp jiberetin qasiyetin tanydyq. Shygharmanyng ón boyyndaghy qúrysy Batys pen Shyghystyq poeziyanyng sharpysuyndaghy kempirqosaqqa balansa, avtordyng miftik sanagha erkindik ýsteui eksperiyment retinde kórinis tapqan. Bizding aqylymyzdan tysqary nәrselerding bәri de qorqynyshty bolmaugha tiyisti. Janagha, janalyqqa úmtyluda osy taqlettes. Jaratqangha baratyn jol jalghyz emes. Alla tóreshi!

Aqyn, Maraltay Rayymbekúly

!!!…TOGhJAN…!!!

(Sikldyq sezim dramasy)

I. Birinshi kýn

Bitti boyda quaty mol qyzbalyq,
…Ýmitimning sabaqtaryn múz qaryp…
Múndarymnyng molasyna gýl qoyshy,
Kóktem keship, kýz baryp.

Qauym-qauym qiyalyndy  mezi etken
…kelmes jaqqa júmsap jiber…
Al auada asyr salsyn kezekpen
Jyly janbyr, júmsaq jel.

Sýie sende týnge iyq,
…Kóz aldynda kólbendesin túnghiyq…
Sosyn aspan alau essin tylsymiy
Júldyz janyp, týn kýiip.

Naly berme:  Ashynys
…nәby jasty naualatar naqaqtan…
Júldyz bitken sónip jatyr asyghys
Týn sonyna taqap tan.

Kirpiginning úshyndaghy kil saghym,
…Ol mendegi jyr shaghyn…
Onashada qauysharmyz qaytadan,
Jalghyzdyqtyng jaryp shyghyp qúrsaghyn.

Ázirge sol saghyna túr, shydammen
…Jýrek jýgin arqalatpay aqylgha…
Kónilinning kóshesinen shygham men
Sen mendiksin.
Maqúl ma?!.

Jýregim jazghan týn: 08.08.11.

II. Ekinshi kýn

Súraq… Súraq…
Jauap kelse – bir sheshim,
Sezim-shamnyng sóndire almay biltesin.
Kóbelegim úsha almay jýrmisin,
Otqa orap qanatynnyng kýltesin?..

Eles… Eles…
Elesimning eskisi,
Kýndiz ghayyp sezimdegi Ses kýshi!
(Jaryq jayly jalghan sóilep jarysa,
Týsinbeydi týnning tilin esh kisi!..)

Úiqy… Úiqy…
Mýlgip barad múng - nala,
Ógeysigen ózge eshkimdi tyndama.
Esh qyzgha Men
oqygham joq әli ólen…
Ólenimning sólin sorghan týn ghana.

Kýlgin… Kýlgin…
Kýrsinister ishinen,
Jýregine jebe bolyp úshyp em.
Sezim-sauyt soqqysyna úshyrap,
Mayyryldy mahabbatym. Úsyn Em!

Ýmit… Ýmit…
Ýmitti ýdetti arman,
(Kólenkeler kózinen týnek tamghan)
Sening iyә…
iyә…sening bar Bolmysyn
Janaryma jasyryn týnep qalghan!..

Jýregim jazghan týn: 09.08.11.

III. Ýshinshi kýn

Talshyghynan TAGhAT-tyng sezim núr ap.
(Soghady… saghynyshtyng týngi lebi!)
Jýrekting týkpirinde Ózim jylap,
Miymnyng dәlizinde múng kýledi.

Zerde zaqym. Zeyin – Ózin. Zar qysad…
(Meyli… Mýlde… MANYZ emes qalghany!)
Janarymda jalt etedi jalqy sәt,
Kirpigimde saghynyshtyng salmaghy.

Jan edim jan rahatyn jyrdan kýtken,
(Ayqúsh-úiqysh kónilde eges tegi!)
Qúiylady gharyshtyq jyldamdyqpen,
Janaryna sezimning elesteri.

Shydam shemen. Taghy da tózimdi aldyn,
(Jibek jelmen jarysqan kýlkisin-ay!)
Ótkenine oralshy ózim barmyn,
Kóktemine asyqqan jyl qúsynday!

Jýregim jazghan týn: 10.08.11.

IY. Tórtinshi kýn

Men Ónimnen, sen týsinnen oyanyp,
Jalqy, jalghyz jatqanymdy týisinem.
Sanam sary týske ketti boyalyp,
Saghynyshtyng iysinen.

Mendik múnym qylyq shyghar әdepsiz,
Saghyndyru - Uaqyttyng útary.
Tynysymda býrley berdi qajetsiz,
Jalghyzdyqtyng júpary.

Mahabbatym ayaghy joq, basy bar,
Bólmedegi beynem ýnsiz… borkemik.
Kirpigimnen kýiik iysi shashyrar,
Kóz jasyma órtenip.

Qas qarayghan. (Keshki múnnyng әlemi…)
Jýreginning jappa maghan esigin.
Kóz aldymda keskining túr әdemi,
Erinimde esimin.

Janarynnyng júparyna shala mas
otyramyn. Onashany syy ghylyp.
Toghjan meni tozdyrghanyng jaramas,
Uaqyttyng ólshemine syidyryp.

Jýregim jazghan týn: 11.08.11.

Y. Besinshi kýn

SEZIMing Payymnyng púshpaghyn iyleydi,
Shettetip sherli oidyng qúnsyzyn.
Otty ainala
Perishteler biyleydi,
Jelge shashyp janarymnyng dym-syzyn.

Bolmysymnyng júparyna boylar men?..
(Janarynda basym iә – shyq desi.
My manynda qaza bolghan Oilarmen,
Sezim sony – sóilemderding nýktesi…)

(Qús qiquly ýmitimdi ýrkitpe)
Janargha júghyp qap,  Ay núry:
Qobyzdan qashqan ýn túnady kirpikke,
Mahabbat maqamyn simirgen qayghyly!

Múnymnyng mólsheri – syimaytyn Kólemge
TANDANYS terendik oyar myn.
Saghynysh synsuy órilgen ólende:
Beynenning boyauyn qalyng ghyp qoyarmyn.

«Jýzinnen aqqan múng – jýzimning sharaby» –
dep ony isheyin qúiyp ap qolyma.
Sondaghy masandyq tarihyn bayandap,
Aynalyp keteyin ólenning jolyna…

Jýregim jazghan týn: 12.08.11.

YI. Altynshy kýn

Qúnystanad… (keudem sirә hal úqpaq):
Kýmis qanat kóbelegim qalyqtap,
«Qaranghygha» qoyyp ketting býginde,
«Jaryq núrdyn» júparynan alyp qap.

Mazaly oi… my býredi… qúrsaulap
Jalghyzdyqqa jolamashy, jýrshi aulaq.
Qyz bitimin óshire almas sanasy
Kýzgi týnning qanatynan múng saulap.

Atyrapta anqyghanda týn iysi,
Jalghyzdyqtyng janaryna qúm ýishi.
Sosyn mening ghazalymnyng ishinen,
Nәti nәzik bolmysynmen jymishy.

Jýregim jazghan týn: 13.08.11.

YII. Jetinshi kýn

Jetinshi kýn… Apta ayaghy… Jeksenbi…
Jyr joldary tausylugha tayaghan.
Samalasy saghynyshtyng esken-di,
Meni eshkim joq ayaghan.

Jyrlarym she?.. (jazyqsyz ghoy…) úrsamyn …
Úyat shyghar aldymdaghy týndi attau.
Jetistim be? Jetkizbeydi mún-saghym.
Jetinshi kýn – júmbaqtau.

Jýru joq naq basyp:
Qaltyldadym. Qausadym!
Qaghaz qalghan Oilarymmen battasyp,
Jetinshi kýn – siya singen sausaghym.

Jetinshi týn – jeter emes qayau ýn,
Sabylumen ýige endim.
Bilesing be? Bolmysynnyng boyauyn,
Saghynudy ýirendim.

Kirpikten yzghar úshqan,
Kónilde kójektep kýdik-qoyan:
Sening súlu beynendi qyzghanyshtan,
Janaryma jasyryp tyghyp qoyam.

UAQYT-qa masyl etti kýnderim,
Qalamsaptan qorqad qol
Jetinshi kýn – jyrmen joldas týnderim,
Segizinshi… ekeumizge ortaq bol!!!

Jýregim jazghan týn: 14.08.11.