Túrsyn Júrtbaydyng «Úranym - Alash!..» zertteu enbegining jalghasy

I.

Jalpy osy jyldardaghy tarihy oqighalardy, sayasat salasyndaghy baghyttardy memlekettik túrghydan saralasaq, onda basqaru jýiesinde qyrghy qabaq soghystyng jýrip jatqany anyq angharylady. Ýgit-nasihat qúraldarynyng betterinde, úrandarda «kózin joyamyz», "tamyryna balta shabamyz", «kontr», "diyversiya", «kollektivizasiyanyng jauy», "qúiyrshyq", "qaskýnem", "sabotaj" siyaqty jalpylama kijingen sózder ýlken әrippen jazylyp, mәjilisterding qúlaq kýiine ainaldy. Tipti Goloshekin qyza kele:

«Auyldaghy ekonomikalyq jaghdaydy ózgertu kerek. Biz, dәl qazir qalyptasqan, jetilip kele jatqan, damu ýstindegi taptyq qarym-qatynasty óshirmeu turaly kózqarasty, kedeylerding baylargha qarsy taptyq kýresin qoldaymyz, eger múny soghys dep týsinseniz, onda biz soghys jaghyndamyz», - dep óz halqyna soghys ta jariyalap jiberdi.

Túrsyn Júrtbaydyng «Úranym - Alash!..» zertteu enbegining jalghasy

I.

Jalpy osy jyldardaghy tarihy oqighalardy, sayasat salasyndaghy baghyttardy memlekettik túrghydan saralasaq, onda basqaru jýiesinde qyrghy qabaq soghystyng jýrip jatqany anyq angharylady. Ýgit-nasihat qúraldarynyng betterinde, úrandarda «kózin joyamyz», "tamyryna balta shabamyz", «kontr», "diyversiya", «kollektivizasiyanyng jauy», "qúiyrshyq", "qaskýnem", "sabotaj" siyaqty jalpylama kijingen sózder ýlken әrippen jazylyp, mәjilisterding qúlaq kýiine ainaldy. Tipti Goloshekin qyza kele:

«Auyldaghy ekonomikalyq jaghdaydy ózgertu kerek. Biz, dәl qazir qalyptasqan, jetilip kele jatqan, damu ýstindegi taptyq qarym-qatynasty óshirmeu turaly kózqarasty, kedeylerding baylargha qarsy taptyq kýresin qoldaymyz, eger múny soghys dep týsinseniz, onda biz soghys jaghyndamyz», - dep óz halqyna soghys ta jariyalap jiberdi.

Búl qyrghy qabaq «soghystyn» kesirin halyq kórdi. Bireu «búl soghystyng týpki kommunistik-kolonizatorlyq» astaryn týsinip aitty, bireu jattap alyp, oisyz úrandady. Endi bireuler múny Troskiyding kompaniyasymen baylanystyryp, qosa-qabattap soghyp, dauryghysa jau izdep, danghazany kýsheytti. Qanshalyqty qajettilikten tughanyn bilmeymin, ómiri kórip-bilmegen Almaty qalasyna Troskiyding kelip myrzaqamaqqa ornalasuynyng mәn-maghynasy týsiniksiz edi. Óle-ólgenshe ózin marksispin dep sanaghan Troskiyding 1931-1932 jylghy ashtyqty kózimen kórip túryp, Stalinning ekonomikalyq sayasatyn tas-talqan ghyp synaghan kitaptarynyng ózinde Qazaqstandaghy kollektivizasiya men asharshylyq turaly bir de bir dәleldi derekti auzyna almauy qalay? Zady, kollektivizasiya, onyng ishinde Goloshekinning "Kishi Oktyabri" turasyndaghy, az últtardyng intelliygensiyasy qaqyndaghy Stalin men Troskiyding kózqarastarynda onsha alshaqtyq bolmaghan siyaqty.

Al búl kezde jazalau mashinasy iske qosylyp ketken bolatyn. Ony toqtatugha Goloshekinning ózining de shamasy kelmeytin. Olardy Leninning ózi qol qoyghan 1919 jylghy 4 sәuirdegi VSIYK-ting Prezidiumynyn:

«Na osnovaniy Postanovleniya Vserossiyskogo Sentralinogo Komiyteta ot 4 aprelya 1919 g. Prezidium VSIK predlagaet:   Kirgizskomu (Kazahskomu)   iy   Sibirskomu revolusionnomu komiytetam y Chelyabinskomu gubispolkomu shiroko opovestiti naselenie o   vysheupomyanutom postanovleniy VSIK y raziyasniti,   chto   Prezidium VSIK nahodit svoevremennym dopustiti byvshih chlenov Praviytelistva «Alash-Orda» k sovetskoy rabote y kategoricheeky zapreshaet presledovanie za proshlui ih deyatelinosti», - degen (Qazaq memlekettik arhiyvi,  14- qor, 3-tizim, 4-is, 11- bet: Biz mazmúny men stiylin tolyq saqtau ýshin, teksti әdeyi týpnúsqa arqyly úsynyp otyrmyz - T.J.) qaulysy da toqtata almady.

Óitkeni Stalinnin:

«Goloshekin joldas! Men myna mәlimetinizde belgilengen sayasatty - negizinen alghanda birden-bir dúrys dep oilaymyn», - degen maqúldauy jazbasha týrde alynyp qoyylghan, yaghni, últtyq ziyalylardy jappay jazalaugha «últtar kóseminin» pәrmeni berilip qoyghan edi.

Sóitip, "Kishi oktyabridin" shúghyl týrde kýshine enui - últtyq kadrlardy tez arada ókimet basynan qudalap, yqpaldy adamdardy respublikadan alastatudan bastaldy. Ólkelik partiya komiytetining ekinshi sekretary Súltanbek Qojanovty ornynan týsirip qana qoymay, "Alashordanyng isine" qylmysker retinde kirgizuge tyrysty. Onyng ornyna Eltay Ernazarov siyaqty qolyn әzer qoyatyn, qoy auzynan shóp almaytyn momyn, jigersiz jandardy qasyna tartty. Smaghúl Saduaqasovty Reseyge jiberdi.

Olardy terisin ózgertip kenes kensesine kirip alghan kontrrevolusioner dep jariyalady. Tek sot arqyly ýkim shygharu ghana qaldy. Zandy jetik biletin «Alash» partiyasynyng últtyq baghdarlamasyn dayyndaghan Halel Ghabbasov múny birden angharyp:

«Alashorda» túsyndaghy mening ótkendegi is-әreketim SIYK-ting eki birdey qaulysy (1919 jylghy jәne 1920 jylghy) arqyly keshirim jasalghan bolatyn. Sondyqtan da, mening dәl qazirgi kýndegi qyzmetimdi teriske shygharyp, sodan qylmys tapsanyzdar ghana ol turaly (mening ótkendegi is-әreketim jóninde) sóz qozghaugha bolady. Al kenes ókimetining jauapty oryndarynda istegen 9 jyl boyghy qyzmetimde mening tarapymnan memleketke qarsy qanday da bir әreketting bolmaghandyghy anyq, tipti әlde nege kýdiktene qaraugha yryq bermegenime de senimdimin. Oghan tolyq kepildik etemin», - dep tergeushilerge qarsy zandy dәlel de aitty.

Halel Ghabbasov «Alashorda» ýkimetining әskery jobasyn jasaghan bas әskery kenesshisi retinde qaralyp, kenes ókimeti jaghyna shyqqannan song da qatang baqylaugha alyndy. Sóitip, kez-kelgen sәtte ony arandatugha mýmkindik tuatynday aighaqtar aldyn-ala dayyndalyp qoydy.

«Alashorda» ýkimetining qayratkerlerine tolyqtay keshirim jasau turaly 1919 jylghy 4 sәuirdegi qaulydan keyin Ahmet Baytúrsynov sol jyly jeltoqsan aiynda taghy da Leninning qabyldauynda bolyp, qazaq últynyng bolashaq ómir sýru qúqy qaqynda pikir alysady. Alash azamattarynyng basyn qyzyldardyng qyrghynynan arashalap alghan últ kósemi endi elining de talmauytty taghdyryna alandap, onyng basyna tónui mýmkin zaualdan qútqarugha úmtylady.

«Dekabri, pozdnee 9, 1919 g. Lenin prinimaet v Kremle predsedatelya Voenno-revolusionnogo komiyteta po upravlenii kirgizskim kraem S.S.Pestkovskogo y chlena VRK A. Baytursunova po ih prosibe: slushaet doklad Pestkovskogo o hozyaystvennom y politicheskom polojeniy kraya, o trudnostyah v politiko-prosvetiytelinoy rabote; sovetuet podgotoviti neskoliko horoshih dokladov, perevesty ih na kazahskiy yazyk y zapisati na grammofonnye plastinki, priobresty vozmojno bolishee kolichestvo grammofonov y razoslati ih vmeste s plastinkamy po kocheviyam v stepi; predlagaet ne toropitisya s politikoy pereraspredeleniya skota u kochevnikov v polizu bednoty» (Vladimir Ilich Leniyn. Biograficheskaya hronika. T. 8, s. 108.).

Ahmet Baytúrsynovty alandatqan búl kýdik te kóp kýttirmedi. Hattamada kórsetilgenindey, sonau 1919 jylghy jeltoqsannyng 9 kýni týnde V.IY.Leninning ózi qoldap, «kóshpelilerding malyn kedeylerding mýddesi ýshin qayta bólu sayasatyna asyqpay, bayyppen kelu» turaly Úly Oktyariding kósemi Lenin aitqan syn-eskertpeni «kishi oktyabriding kósemi» atanudan dәmelengen Goloshekin nazaryna ilgisi kelmedi.

Jappay konfiskasiyalau - kóshpeli elding arasynda oryndy narazylyq tughyzdy. Ishinara tolqular da boldy. Is basyndaghy oqyghandar júmystan shettetilip, keyi kýnkóris qamymen tughan auyldaryna ketti. Múny OGPU-ding tergeushileri kóterilis úiymdastyryp, sovet ókimetine qarsy ýgit jýrgizu ýshin, el arasyna sinip ketti dep baybalam salyp, júrtty saqtandyryp jatty.

1928 jyly kýzde baylardyng mal-mýlkin ortagha alyp, et pen astyqtyng bir qadaghyn da qaldyrmay sypyra jinaugha núsqau berdi. Jedeldete qazaqtyng 500 bayyn tәrkilenip, „mәngilikke jer audaryldy", olardyng qataryna „beldeudegi búzauyna deyin" tәrkilengen ortasha auqattylar qosylyp, zardap shekkenderding sany tórt-bes eseden asyp týsti. IYsi qazaq qauymy «Kishi Oktyabridin» «qara dauylyna» týrshige qarap, shekaragha jaqyn ólkedegiler Shyghys Týrkistangha, Aughanstangha, Irangha ishinara Mongholiyagha qaray bosty. Atyrau óniri - Ýstirtke, Torghay, Yrghyz túsy - Torghay oipatyna, Sarysu, Sozaq óniri - Betpaqdalagha oiysty. Narazylyq ta kýsheydi. Qara halyq Goloshekin men Ernazarovtyng «asha túyaq qaldyrmay» konfiskeleuin - ashtan ólumen para-par dep týsindi.

Keyin dәl solay boldy da. Az jyldan song dalany ashtyq jaylap, joldyng eki jaq shetinde adamdardyng sýiegi aq sónke bop qurap jatty. "Kishi oktyabridin" osynday qasiretpen ayaqtalatynyn boljap-bilgen azamattardan qútylu ýshin «konfiskasiyagha qarsy qastandyqtar men qaruly kóterilis úiymdastyryp, nauqannyng óristeuine kesirin tiygizip, býldirushilik әreketter jasauy mýmkin» qazaq ziyalylaryn týrmege qamau turaly jarlyq shyghardy.

Halel Ghabbasov «kishi oktyabridin» halyqqa әkeletin qasiretin, jedeldetilgen kollektivizasiyanyng ekonomikalyq toqyraugha, asharshylyqqa úshyratatynyn aldyn ala boljap otyrghan «sonday qauipti» adam bolatyn. Ol ózining búl pikirin Álimhan Ermekovke de aitypty. Ocynau «alash bekzatynyn» (zamandastary solay ataghan) tergeushige bergen:

«Qazir revolusiyalyq kýreste shyndalghan taptyq ústanym tarihy shyndyqqa ainalghanyn kórgende, men naqty sayasattan kóri romantikagha berilgenimdi týsindim. Revolusiya aq qolghappen ornamaydy, qúrbandyqsyz kelmeydi. Qazaqtar ýshin de búdan ózge jol joq. Asa shiyelenisti mәselelerdi sheshude basqarushy úiym men ýkimet oryndarynyng dúrys baghyt ústanghandaryn mynaday derek rastaydy. Tәrgileu turaly sheshimning shyghar aldynda Semeyden Qyzylordagha kelgenimde Ghabbasovtyng tenselip jýrgenin kórdim (Onyng qyrda menshik maly bar bolatyn). Osyghan baylanysty ol erekshe belsendilik tanytty. Men oghan: egerde sen búl nauqanda asyra silteushilikke jol beriledi dep eseptesen, onda tensele bermey, sen josparlau mekemesining jauapty adamy retinde  ýkimetke mәlimdeme tapsyr, - dep ózimning kózqarasymdy bildirdim. Búl pikirdi sonday kýide jýrgen Qadirbaev Seydazymgha da aittym. Tәrgileu jónindegi qauly shyqqannan keyin men dauly jaghdaylargha jana týsinigim túrghysynan pikir bildirdim, az uaqytqa auylgha barghanymda da búl mәseleni týsinuge yqylas bildirgenderge (tәrgileuge ilikken tughan aghayyndaryna - T.J.) jogharydaghyday týsinik berdim», - degen jauaby rastaydy.

Qúpiya qyzmetkerler «Alashordanyn» qayratkerleri qosa jalpy qazaq qyzmetkerlerining arasyna jymsytyp kirgizgen kәnigi kәsiby tynshylar men  salpanqúlaqtardyng maghlúmatyna sýienip, jylyna tórt ret jogharygha «esep» berip» otyrdy. Qúpiya mekemening resmy agenti F.Ivanovtyn:

«GPU-ding jýrgizip otyrghan kezek kýttirmeytin tótenshe isterining basty júmysy jauapty qazaq qyzmetkerlerining ýstinen jalghan derekter jinau bolyp tabylady. Biz búl túrghyda әr týrli tәsilderdi qoldanamyz: kazaktardyng ishindegi qylmyskerlerdi jaldaymyz nemes jauapty qazaq qyzmetkerlerining ýstinen jalghan kórsetindi jazdyryp alu ýshin barymtashylardy tútqyndaymyz. Jauapty qazaq qyzmetkerlerine qarsy arandatu júmystaryn jýrgizu ýshin bedeldi qazaq rubasylary men orys kulaktarynan arnayy top jasaqtaymyz, sóitip ózimizge kerekti derekterdi alamyz», - dep jazghanyndaghyday, Halel Ghabbasovqa da ejelden «bәibishe-toqal» dramasynyng basty keyipkeri, ataqty rubasyn arangha tartyp, andytyp qoydy.

Tynshylyq әreket qashan týrmege qamalghansha bir sәtke de bolsa damyl tapqan emes. Sonday qiyn kezenning biri 1922 jylghy asharshylyq túsynda Halel Ghabbasov turaly:

«Búrynghy zemstvo basqarmasynyng mengerushisi. Semey uezining Shaghan bolysynyng qazaghy, 36 (1922 j.) jasta. Moskva uniyversiytetining matematika fakulitetin bitirgen. Basynda úsaq qaryz, nesie bankisinde inspektor, 1917 jyldan «Alashorda» ýkimetining mýshesi, «Saryarqa» gazetining redaktory, sodan keyin «Alashorda» ýkimeti tóraghasynyng orynbasary, keyingi kezde Semey Jer basqarmasynyng mýshesi. Óte ysylghan, qunaqy, aqyldy jәne óte qauipti qyzmetker, diplomat-sayasatker. Ghabbasov Shynghystauda ómir sýretin tobyqty ruynan. Tobyqtylar eki jikke bólingen. 1917-1920 jyldardyng arasynda tobyqtylarda asa myqty eki jik boldy, Ghabbasovtardyng dúshpany bolishevikterdi jaqtady. Onyng basynda Shaghan bolysy, bedeldi, biraq sauatsyz qazaq Músatay Moldabaev túrdy. Ol jalghyz ózi Ghabbasovpen, Bókeyhanovpen kýresti. Ghabbasovtyng qiytúrqy qulyghynyng nәtiyjesinde búlar qazir qyspaqta... Dulatov jigerli, alghyr. Ghabbasovqa qaraghanda óte batyl qimyldaydy. Ghabbasov, Bókeyhanov ýsheui qazaq qyzmetkerlerining ishindegi eng bas kótererleri, jogharydaghy kórsetilgen baghytta isteletin júmystardyng barlyghy da osy ýsheuining aqylymen isteledi», - dep minezdeme berdi.

Shyndyghynda H.Ghabbasovtyng tútqyndaluy jogharyda aty atalghan, ózining tuysy, toqaldan taraytyn búrynghy bolys, «keyingi bolishevik Músatay Moldabaevtin» úiymdastyrghan aryzyna baylanysty edi. H.Ghabbasov demalysqa kelgende tughan jezdesi, Músatay Moldabaevtyng әkesi bir, sheshesi basqa «qas jauy» IYke Ádilevting auylyna týsedi. Tәrgining qarsanyndaghy jantalas túsynda M.Moldabaev ózining «shyn bolisheviyk» ekenin tanytyp, sol arqyly ózinde tәrgiden qútyludyng amalyn qarastyryp, qazaqy «bәibishe - toqal» dramasynyng kenestik núsqasyn «sayasy saqnagha»shyghardy. Sóitip, ózining tughan qúda balasy - jengesining bauyry Halel Ghabbasov: «Alashordanyn» Shyghys bólimining ýkimet mýshesi, oghan qarjylay kómektesken, әsker jasaqtap bergen D.Ádilevke qaru jinatyp,  kenes ókimetine qarsy astyrtyn qaruly kóterilis úiymdastyryp jýr, sodan keyin shekara asyp ketuge ýgittep jýr», - dep aryz jazyp, ony taghy da sol auyldyng tumasy, guberniyalyq dәrejedegi bolishevik әri qúpiya agent M.Toqjigitovke arqyly GPU-ding ólkedegi ókilining qolyna tapsyrtty. Sóitip, bir jaghynan bauyry, ekinshi jaghynan tughan qúda balasy H.Ghabbasovty týrmege qamatty. Al M.Moldabaevting negizgi dúshpany, tughan aghasy, «Alash orda» ýkimetining bas demeushisi IYke Ádilev bolatyn. Al IYke Ádilev Halel Ghabbasovtyng tughan әpkesine ýilengen. Áriyne, «jauapty qazaq qyzmetkerlerine qarsy arandatu júmystaryn jýrgizu ýshin bedeldi qazaq rubasylarynan» arnayy top jasaqtap, sóitip óziderine kerekti derekterdi alghan» OGPU qyzmetkerlerining qanshama zansyzdyqqa baryp, shyndyqty belinen basqanyn kórsetedi

Búl qazaqy dramanyng týp tamyry turaly Sәken Seyfullin ózining «Tar jol, tayghaq» keshu atty memuarynda:

«Semey uezinde, Tobyqty degen elde Músatay degen jәne IYke degen kisiler bar. Ekeui de auqatty adam bolsa kerek. Ekeui aghayyn ishinde bәseke, araz. Ekeui qazaqtyng belgili partiyagershiligimen birin-biri ayaspay, eldi eki jaryp júlqysady. Birining ýstinen biri aryz jaudyrady. Bir-birine pәle jabady. Qalagha shabysady. IYke jenedi. Óitkeni Semeyde «Alashorda» bastyqtarynyng biri - IYkening tuysqany. Olay bolghan song qazaqsha, «Alashorda»  IYkeniki bolady. Sonan song Músatay turashylyqty Sovdepten izdeydi. Áriyne, turashylyqty Sovdepten tabady. Sovdepti, bolishevikterdi quattap shyghady. Búl 1917 jyldyng aqyrynda. Al 1918 jyldyng basynda sodan Sovdep qúlap, «Alashorda» kýsheyinkirep shygha kelgen son, Músatay qughyngha týsedi. Músataydy «qazaqtan bolishevik bolghan», «sosialshyl» bola qalghan, aldauysh búzyq dep «Alashorda» jazushylary gazetterine jazady. Áriyne, Músatay sosializmdi kaydan bilsin! Esitken de joq. Músatay IYkeden tayaq jegen son, IYkeni «Alashordalar» sýiegen son, turashylyqty Sovdepten tapqan son, bolishevikterdi, Sovdepti quattamay qaytsin! «Músatay jauyz, ústalsyn!» - dep «Alashordanyng ýkimeti» jarlyq shygharady. Jarlyqqa Bókeyhanúly qol qoyady. Músataydy ústatyp, abaqtygha japtyrady. Mine, Semeydegi «Alashordanyng ortalyq ýkimetinin» bitirgen júmystary osynday bolghan. Osynday kylyqtarynan Semeydegi «Alashordanyng ortalyq ýkimetin» jәne Zemstvosyn júrt «Tobyqtynyng Alashordasy», «Tobyqtynyng Zemstvosy» degen kezderi de bolghan. Músatay men Núrghaly Qúljanúlyn abaqtygha jatqyzugha «Alashordanyn» ishinen jalghyz-aq Múqametjan Tynyshbayúly qarsy bolghan. Biraq ózgeleri oghan bolmaghan.«Alashorda» bastyqtarynyng ishinde tatulyqty sýigishi, sezgish jýregi Múqametjan Tynyshbayúly bolghan. Semeyde әskeriy-maydan soty qúrylmaq bolghanda (voenno-polevoy sud) Tynyshbayúly qarsy bolyp aitysyp, qarysyp otyryp, maydan sotyn jasatpaghan», - dep jazdy.

Mine, «qazaqy bolishevikting taptyq negizi» osynday rulyq kýndestikten tuyp edi.

Astyrtyn jiberilgen tynshylardyng mәlimetine sýiengen Memlekettik sayasy basqarmanyng tótenshe ókilderi H.Ghabbasovty Semey oblysy Shynghystau audanyndaghy Shaghan auylyndaghy tuystaryna demalysqa qydyryp barghan kezinde:

«Qaruly kóterilis úiymdastyru ýshin qasaqana sonda bardy», - degen aiyppen ústaghan.

Ol turaly OGPU-ding orynbasary Olishanskiy 1928 jyly 28 qazan kýni Qaz SSR-ning halyq komissarynyng orynbasaryna:

«Semey uezindegi  baylardy tәrgileu nauqanyna kedergi keltirip, belsendi týrde qarsylyq jasaugha qatysqany jýshin Memlekettik josparlau komiytetining kollegiya mýshesi Halel Ghabbasovtyng 1926 jylghy QK 58 babynyng 13 tarmaghymen aiyptalyp, tútqyndalghanyn habarlaymyz», - degen qatynas joldaydy.

Músataydyng ózi de 1928 jylghy tәrgileu kezinde itjekkenge aidalyp ketti.

(jalghasy bar)

«Abay-aqparat»