Jas kezimizde qariyalar balalargha úrysushy edi «Ashtan ólgen adamnyng molasy joq» dep. Sonda bizder - balalar «qanday jaqsy, kýizelis bolmaydy, el ashyqpaydy, әr kezde de toqshylyq bolady eken ghoy» dep oilaushy edik. Ol kezde basqa elding jaghdayyn tipti bilmeymiz, tek auyl-aymaqtyng ghana jaghdayyn biletinbiz. Bizding elimiz ejelden elu ýy Jetim ruyna jatatyn. Olar osy kýngi Qostanay oblysynyng Amangeldi men Jangeldi audandary shekarasynda Torghay ózeni boyynda ornalasqan. Ózen boyyndaghy әr týbekterdi qystaytyn. Búlardyng ishinde asa asyp ketken baylary da joq, asa jútaghan kedeyleri de bolmaytyn. Ár ýiding ózderining kýn kóristerine jeterliktey mal sharuashylyqtary bolatyn. Kóktem shygha maldaryn tóldetip, ózender tasyp qaytqan kezde maly kópteri Toqanay qúmyna jaylaugha, al maly azdary eginshilikpen ainalysu ýshin kezinde Ybyray Altynsarin «Qypshaq Seyitqúl» әngimesindegi Qabyrgha ózenin bógep, birinshi shyghyr ornatqan Qabyrgha ózeni boyyna baryp eginshilikpen ainalysatyn. Ár shyghyr 4-5-6 gektarday egistikti suaratyn quatty. Onda tary, biday, baqsha daqyldarynan mol ónim alatyn. Kýzde eginshiler astyqtaryn malgha aiyrbastap, maly barlar qysqa jeter astyq alyp el qarq bolatyn. Ábdilda, Keyki, Usa, Ábeu, Jandil, Birmaghambet, Birjan degen múraptar mol ónim alyp, ony alystaghy auyldardan kelip malgha aiyrbas­taytyn.

Jas kezimizde qariyalar balalargha úrysushy edi «Ashtan ólgen adamnyng molasy joq» dep. Sonda bizder - balalar «qanday jaqsy, kýizelis bolmaydy, el ashyqpaydy, әr kezde de toqshylyq bolady eken ghoy» dep oilaushy edik. Ol kezde basqa elding jaghdayyn tipti bilmeymiz, tek auyl-aymaqtyng ghana jaghdayyn biletinbiz. Bizding elimiz ejelden elu ýy Jetim ruyna jatatyn. Olar osy kýngi Qostanay oblysynyng Amangeldi men Jangeldi audandary shekarasynda Torghay ózeni boyynda ornalasqan. Ózen boyyndaghy әr týbekterdi qystaytyn. Búlardyng ishinde asa asyp ketken baylary da joq, asa jútaghan kedeyleri de bolmaytyn. Ár ýiding ózderining kýn kóristerine jeterliktey mal sharuashylyqtary bolatyn. Kóktem shygha maldaryn tóldetip, ózender tasyp qaytqan kezde maly kópteri Toqanay qúmyna jaylaugha, al maly azdary eginshilikpen ainalysu ýshin kezinde Ybyray Altynsarin «Qypshaq Seyitqúl» әngimesindegi Qabyrgha ózenin bógep, birinshi shyghyr ornatqan Qabyrgha ózeni boyyna baryp eginshilikpen ainalysatyn. Ár shyghyr 4-5-6 gektarday egistikti suaratyn quatty. Onda tary, biday, baqsha daqyldarynan mol ónim alatyn. Kýzde eginshiler astyqtaryn malgha aiyrbastap, maly barlar qysqa jeter astyq alyp el qarq bolatyn. Ábdilda, Keyki, Usa, Ábeu, Jandil, Birmaghambet, Birjan degen múraptar mol ónim alyp, ony alystaghy auyldardan kelip malgha aiyrbas­taytyn. Sol kezdegi múraptardyng ketpenmen qazghan, birneshe shaqyrymgha sozylghan aryq oryndary osy kýnge deyin saqtaluda. Mysaly, «Tekebay tarpasy», «Qos tam», «Telghara» jәne basqalary.
Kýzde jaylaudaghy elder eginshilermen qosylyp qyz úzatu, kelin týsiru, balalardy sýndetke otyrghyzu toylary bastalatyn. El ishi sonday kónildi ómirlerine sonday riza bolatyn.

Osynday tynysh jatqan elge Kenes ókimeti ornady degen habar tez tarap ketti. Kenes ókimeti jay kelmey júrtty elpildete-jelpildete keldi. Býgingi kuharka, jalshy erteng el biyleydi dep. Oghan sengen eldegi alanghasarlar «erteng men el biyleymin» dep elding mazasyn aldy. «Baylar men moldany, qoyday qu qamshymen», «Kórinde ókir Kәkimbek» dep ólendetip jýrdi. Sol kezdegi Torghay audanyndaghy №4 auyl auylnayy Orazaqtyng Ábeni degen sharuanyng súlu jas Júmaziya degen kelinshegin tartyp aldy. Emshektegi balasynan aiyryp. Onyng hatshysy Alpysbaydyng Shayahmeti Baysal degen baydyng úl men qyzdyng ornyndaghy 16 jasar erke Bәden degen qyzyn jylatyp, tartyp әketti. Daubaydyng Haseni әieli bosana almay jatqanda, әielge әielder patshayymy Bibayshagha siyn degen әielderdi quyp jiberip, keregege Lenin portretin ilip, әieline «Lenin babama siyn» dep búiyrghan. Elde múnday ersi jaghdaylar sonday kóp boldy.

Kenes ókimeti elge әbden ornap bolghan song iri baylardyng mal-mýlkin tәrkileu nauqany bastady. Iri baylardyng dýniye-mýlikterin tartyp alyp, otbasylaryn basqa oblystargha, respublikalargha jer audardy. Auyl ýstinen jer aughan baylar kóshi kýndiz-týni shúbap jatty. 1928 jyly iri baylardyng mal-mýlkin talan-tarajgha salyp bolghan song endi seriktikter úiymdastyramyz dep orta sharualar men kedeyler mal-mýlikterin bir ortagha jinady. Qolyndaghy mal-mýlkinen aiyrylghan sharualar ashyghyp, el arasynda Kenes ókimetine qarsy narazylyq tua bastady. Búl narazylyq óse kele 1929 jyly qazan aiyndaghy Batbaqqara kóterilisine jalghasty. Torghay men Batbaqqara audandarynyng jigitteri Batbaqqara audanynyng ortalyghyna jinalyp, «endi ne isteymiz» dep kenesedi. Búl jiyngha 500-den astam adam jinalady. Ony basqarudy el aghasy, Madiyar ruynan shyqqan, kózi ashyq Bekjannyng Ábәidildasyna tapsyrady. Sharualar jaybaraqat kenesip jatqanda Kenes ókimeti Qostanaydan әsker tógip, audan ortasyn qorshap alyp kóringen adamdy ata beredi. Tiri qalghan eresek adamdardy ústap, top-tobymen 600 shaqyrym Qostanaygha jayau aidaydy. Ondaghy týrmege syimaghan song adamdardy qala syrtyndaghy saylargha aparyp atyp, betin topyraqpen jaba salghan. OGPU - (KGB) qújaty boyynsha Batbaqqara kóterilisine qatynasqan 500-den astam adam atylghan. Batbaqqara kóterilisi Kenes ókimetine qarsy eng birinshi úiymdasqan kóterilis edi. Osydan keyin Qazaqstanda Yrghyz, Shәuildir, Jetisu jerinde kóterilister boldy. Barlyghynda adamdar jauyzdyqpen qyrghyngha úshyrady. Batbaqqara kóterilisine qatynasqandar aitqanday, elde kýizelis, ashtyq bas­taldy. Sol kezde bizding auyl jigitteri kóteriliske qatynasudy aqyldasugha mening әkem Boranqúldyng Jamanyna keldi jinalyp. Ákem: «búdan eshnәrse shyqpaydy, tekke qyrylasyndar. Onan da ýilerine baryp, qysqa dayyndyqpen ainalysyndar» dep aqyl berdi. Bizding 50 ýy Jetim ruynan bir de bir adam ústalyp, atylghan joq.
Elding kýizelui 1930 jyldan bas­taldy. Bizding ýiding mal-mýlkin 1930 jyly tәrkiledi. Kóp mal-mýlikten qolda qalghany ózi shaban, jalqau, tebegen kýreng baytal boldy. 1928 jyly jaylauda ýlken Ábәidilda degen aghayymnyng jalghyz Ábdirahman degen úlyn teuip óltirgen. Kóp mal ishinen osynday maldyng qalghanyna tanghalam, onyng nege kózin joymaghanyna. Jaghdayy nasharlar Torghay ózenin jaghalap balyq aulap ketti. Bizding ýy әkem, sheshem, apayym - Aghaysha, inim - Ábilqasym әr týbekti mekendep, balyq aulap, úzatylghan apaylardan kýreng baytalmen tamaq tasyp jýrdim. Atqa óz betimmen mine almaymyn, óz betimmen týse de almaymyn. Men keledi-au degen kezde әkem biyikke shyghyp qarap jýredi. Ýkimet jaz boyy adamdargha kirpish, saman qúidyryp, poselke salamyz, bytyranqy halyqty bir jerge shoghyrlandyramyz dep kýzge qaray on shaqty ýy salyp, sharua­lardy bir jerge shoghyrlandyrdy. Al qysta olar otyny joq suyq ýilerde otyra almay, eski qonystaryna qayta kóship ketti. Jana salghan ýiler azyp-tozyp, qúlap qaldy. Kýzgi suyq týse týpkirdegi 10 shaqty ýiden túratyn Qopashyq auylyndaghy tәjikting Eseti, Esimseyiti degen naghashylaryma kelip, auyzghy ýiine ornalastyq. Men auyldan 7 shaqyrym Qayyrlap kónindegi mektepke bardym, auyl balalarymen oqyp jýrdim. Bir kýni ýziliske shyqqan balalar pәlenshe-týgenshening ýileri aldynda jýrgen qoy-eshkilerdi kórdik dep shulap ketti. Múghalim ol ýilerding iyelerin tizbelep alyp, «taghy kimderding ýiinde mal bar tyghyp qoyghan», - dep súray bastady. Qopashyq auy­lynyng 7-8 balasy birge otyrushy edik, balalargha múghalim kelgende «bizding auyl­da esh ýide tyghyp qoyghan mal joq», - dender dep pysyqtap qoydym. Múghalim bizderge kelgende balalar shu etti «bizding auylda tyghyp qoyghan mal joq», - dep. Ertenine milisiya kelip ýilerdi tintip, maldaryn alyp ketti.

Bir kýni bir jyl búryn bay balalary dep ústap Qostanay týrmesinde jatqan Ábәidilda, Aghytay, Kýnedil degen aghaylargha tamaq aparghan Aghadil aghay keldi. Ertenine jalqau kýreng baytalmen 50 shaqyrym Qyzyloba auylyna alyp jýrdim. Ertemen shyghyp ayanmen keshke әreng jettik. Qatyrash jengem eki kishkentay balasymen jerkepede túrady eken. Bir týnep ertemen jolgha shyqtym. Shaban baytaldy tópelep týn ortasynda ýiime әreng jettim. Eki betim kýldirep ýsip ketipti, oghan qosa sýzekpen auyryp qystay jattym.

Bir kýni ertemen eki OGPU-ding adamy kelip әkemdi Batbaqqara audanyna ústap әketti. Jaghdayymyz nasharlay bastady. OGPU әkemdi ústap әketui bireuding kórsetuinen boldy dep júrt aityp jýrdi. Kóktemge qaray azyq tausylyp, túrmys nasharlaghanda byltyr jazda әkem ekeuimiz tary ekken jerden qodiren tarydan bir qaptay jinap, qystaudyng janyna úra qazyp sonda kómgenbiz. Sol esime týsip sheshem ekeuimiz kýreng baytalgha mingesip Bayshaghyr degen jerde qystaghan Sәnkibaydyng Moldashy degen tuysqa bardyq. Attyng tizesinen keletin kóktemdegi qardyng suyn keship 10 shaqyrymgha әreng jettik. Moldekeng qayyrymdy kisi edi, ertenine atqa mingesip tary kómgen jerding túsyna bardyq. Múzdyng sheti erip Torghay ózeni tasu aldynda eken. Jiyekten qarghyp, kómgen astyqqa barsaq búzylmaghan eken. Qapqa salyp alyp Moldekeng ýiine keldik. Sheshem qap taryny óngerip at ýstinde men jayau, kóktemdegi qar suyn tizeden keship ýige keldik. Eset naghashym bizding baytal men bir siyryn ýiilgen shoshaq shópting ishin ýngip, sonda jasyryp ústaghan.

Kóktemde jer kebe jyldaghy әdet boyynsha júrt qyrgha shyghady. Bizding ýy de kópshilikpen birge segiz shaqyrymdaghy Toqanay ózeni jaghasyna kóshtik. Qosymyzdy tigip, júrt qatarly otyrdyq. Bir kýni jazgha shygha Aghadil men Ábilqayyr aghaylar Jartoghay atamekenimizde balyq aulauda degen habardy estip, solargha bardym. Ekeui taldan qos jasap, mordamen Torghay ózeninen balyq aulaydy eken. Estuimizshe, ashygha bastaghan halyq Torghay ózeninen balyq aulaugha kóshken. Balyqtan balyqshylar sany kóp siyaqty. Balyq týsimi nashar.Týsken balyqtan azdap ózimiz jep, shamalap keptirip alamyz. Bir kýni janymyzgha Álghojanyng Ahmeti degen tuys keldi. Túla boyy kýptey isip ketken, ýndemeydi. Týnde ólip qalypty. Ertenine sol jerge jerledik. Kepken balyqty kóilegime orap, qoltyghyma qysyp, ýige aparugha jolgha shyqtym. Ózime ejelden tanys jolmen zymyrap kelem. Tuysymyz Júmabay qystaghyna jaqyndaghanda kónnen bireu shyghyp, mening jolymdy kesuge jýgire basyp keledi. Jeti jastaghy qadamym jýgirip jetkizbey ketuge bolmady. Basynda temir qalpaghy, qolynda nayzasy, eski kezdegi sarbazday. Mening jónimdi súrap, qoynymdaghy tompighan nәrseni nayzasymen týrtip «mynau ne?» - dedi. Búl ýige judyrugha apara jatqan jeydem dedim. Oilanyp túryp-túryp jýre ber dedi. Álgi adamnyng týsi esimde qaldy. Keyin túrmys týzelgen kezde talay ret kezdesip jýrdim, biraq ta ana jaghdaydy súraugha batylym barmady, úyaltpayyn dep. Bir qauipten bosaghan song qara jolmen jýgirip zymyradym. Endi aldymdaghy eki kólding týiisken jerinen qorqyp kelem. Ol jerden ótetin joldyng eki jaghy qalyng qamys. Búl qauipti jerden jýgirip óttim. Alda bir tóbening basyna kelsem, ózimmen birge oqyghan Syzdyq degenning balasy saryshúnaq tyshqan pisirip jep otyr. Túla boyym titirkenip ketti, jýre ber­dim kidirmey. Ýige jetsem qosqa arqa­syn sýiep sheshem, sýzekpen auyrghan apam Aghaysha, inim Ábilqasym otyr. Ákelgen balyghymdy berip, ayaldaghasyn auyl balalarymen «Aqsýiek» oinap kettim. Bir jerdi shúqysam astynan qaptyng úshy kórinedi. Betin belgilep, balalardy basqa jaqqa alyp kettim. Týnde sheshem ekeuimiz kelip qazsaq bir qap astyq. Ázer degende bir qap taryny ýige әkelip aldyq. Eki-ýsh kýnnen keyin Qatyrash jengem kelip «múnda jaghdaylaryng kelmeydi, elge kóshiruge keldim», - degen song kóshtik elge. Osydan bir kýn búryn auyr nauqastan Ziba apam qaytty. Sheshem ekeumiz Toqanay ózeni qyryna jerledik. Apay sonday súlu, kórkem edi. Artynda jasauymen shaghaladay aq otauy, eki kishkentay balasy qaldy. Dýniye-mýlikke qaraytyn kez emes, «arpa-biday as eken, altyn-kýmis tas eken» deytin kez.

Kótergenshe kerekti zattardy alyp kóshtik. Qosymyz dýniye-mýlkimen qaldy. Eset naghashym qystay baqqanyn eseptedi me, kýreng baytalymyzdy iyelenip ketti bermey. Keyin estidik. Naghashym audan ortalyghyna baryp, etik, kiyim tigip qarajat jinap alyp, Qostanay jaqqa ketip bara jatqanda jolda ash-aryq úrylar óltirip, basyn kesip alyp, dýniye-mýlkin, atyn tartyp alypty dep. Árqaysymyzdyng arqalaghan jýgimiz bar. Alda atamekenimiz - Torghay ózeninen ótetin Nartoghay ótkeli bar. Joldyng eki jaghy qalyng búta, tal, aghash bolady. Úry-qaralar osynda jol tosyp, talay adamdy óltirgen, tonaghan dep estigenbiz. Qorqa-qorqa ótkelden ótip, ózen qyrynda biraz demaldyq atamekenmen qoshtasyp. Anaday jerde qystaghymyz kórinedi. Ákeme bir qúdasy syilaghan aghash ýidi, eki bólmeli, asty-ýsti taqtaylanghan qonaqýidi, Ábәidilda, Kýnedil aghay ýilerin, mal qorasyn búzyp, byt-shytyn shygharghan. Sol ýiler aghashyn esh paydalanbay әrkim otqa jaqty. Búl kónilge sonday ystyq atamekenmen eng songhy qoshtasu boldy.

Men on jyldan asa, Úly Otan soghysynan jaraly bolyp elge kelgende kórdim atamekenimdi. Tuystargha, Qyzyloba auylyna kelsek tuysymyz Keyki seriktikting qaymaq mayyn jinaydy eken. Sodan maydyng suyn alyp, qaymaq maydan keyde auyz tiyip jýrdik. Bir kýni Qatyrash jeneshem ojan eline úzatylghan apaylargha baryp keleyik dedi. Emshekte balasy bar. Eng aldymen Kýlәisha apaygha bardyq. Olar Torghay ózeni boyynda balyq aulap otyrghan. Birneshe ýy birigip balyq aulaydy eken, balyq joq, balyqtan balyqshy kóp. Kýlәisha apay azdap tary-talqan berdi. Sonymen arqalanyp, jeneshem balany ústap, kelesi kýni qoshtasyp jolgha shyqtyq. Sol auyldan bizge erip bir ash-aryq, týsi suyq adam birge shyqty. Auyldan úzap, orta jolgha kelgende serigimiz mening arqamdaghy qapty júlyp alyp jýgirip qashty. Qatyrash jeneshem balany maghan bere salyp qua jóneldi. Artynan quyp jetip, zatty ber dese pyshaghyn sermep, juyt­pay, óltirem dep qorqytqan song qaytyp keldi. Sonan ekinshi auyldaghy Saqypjamal apaygha keldik. Órimdey eki jas qyzdarymen bәlen qanat aqshaghala boz ýiden qalghan qosta túrady eken. Jezdey Súltanghaly 1929 jylghy Batbaqqara kóterilisinde atylyp ketken. Apay sonday súlu adam edi, bir týnedik te ertenine elge kettik. Apay qolyndaghy barynan jyryp berdi. Keyin Saqypjamal apay eki qyzymen ashtan óldi dep estidik. Torghay ózeninen óteyik dep kelsek ózen tolghan adam. Bireuding auyna bir balyq týsip edi, bәri quanyp, aiqaylasyp jatty. Kóp úzamay seriktik malyna shóp tabugha aghaylar shópshilerge kóship bardy. Elde ýlken ashtyq bastaldy. Ár jerde bandylar shyghyp, seriktik malyn úrlap, adam tonau, adam óltiru oqighalary kóbeyip ketti. Áli esimnen ketpeydi. Keyin Nәrken sheshey bir nәrsege renjigende ylghy aityp jýrdi «Bizdi Qúday qalay ondyrsyn, ýsh jigit úlymen ashtyqta balyq aulap, balyq bolmay óler bolghan song elge, kópshilikke bararda emshektegi balany kóterip alyp jýruge shamalary kelmey, arba ýstine tastap ketkende, biraz jer úzaghansha jylaghan bala dauysy qúlaghyna estilip túrghan. Sol bala dauysy әr uaqytta qúlaghymnan ketpeydi», - deushi edi. Múnday ayanyshty jaghdaylar kóp boldy.
Torghay duanynan Eseneyding Erghaliy degen jezdey habar jiberipti «Seyitqasym pysyq edi, odan kóp nәrse ýmittenushi edim, elde ashtan ólip qalar, Torghaygha jiberinder», - dep. Jәn­dil­da degen aghayyn bayaghy ózimiz­den tәrkilenip alynghan týielermen Tor­ghay duany­na seriktikting júmysymen ba­ra­dy eken. Meni soghan qosyp jiber­di. Dala­da bir týnep Torghay duanyna kel­dik. Ómirimde qala kórmegem. Alystan, qyr basynan bualdyrlanyp kórindi Torghay qalasy jarqyraghan shirkeulerimen. Erghaly jezdey Ábәidilda degen ýl­ken aghayymnyng Sharapqan degen qyzyna ýilengen. Ótken qysta Bopan jengey men Sharapqan apay qaytys bolypty. Ábәidilda aghay Qostanayda, týrmede. Erghaly qolynda әkemning inisi Bәitenning әieli Ýripa jengey men qyzy Shayqyman bar eken. Ýripa jengeyding jalghyz úly Kýnedilde Qostanayda týrmede. Múnda jaghdayym jaman bolghan joq. Torghay ózeninde aq shabaqtar kóp. Jeydemizben ústap ala beremiz. Biraq ta qala ishi tolghan ash-aryqtar elden kelgen. Bir kýni kóshede elde paluan bolghan, Ábdik degen tanysty kezdestirdim. Kýp bolyp isip ketken, eshkimdi tanymaydy. Osylay jýrgenimde Shayqyman apay audan basshylarynyng dýkenin basqaratyn Narmannyng Maghauy degenge kýieuge shyghatyn boldy. Ýlken toy bolyp, apay úzatyldy. Endi bizder de tuystarmen solay auystyq. Basshylar dýkeninde tamaqtyng kóp týri bar. Túrmys jaghdayymyz jaqsardy. Kýnde merzimdi kezde baryp, men jezdey bergen taghamdardy alyp kelem. Elden әkem, ýsh aghayym týrmeden bosap, elge keldi degen habar jetti.Elde túrugha jaghday bolmaghan song kýzde әkem bastaghan tuystarym on bes adamday Torghay dumanyna sau ete qaldy. Maqsattary - joldan meni qosyp alyp Aqtóbe oblysynyng Yrghyz audanyna baru. Maghau jezdey men Shayqyman apay seriktestikke, ýy sharuasyna kómektesuge meni súrap alyp qaldy. Sonan tuystarym ózi ashyghyp otyrghan elge baryp odan jaman jútaghan. Jaghday qiyn bolghan song inilerim - Ábilqasymdy, Qasymhandy, qaryndasym - Dinarany, barlyghy 5-6 balany balalar ýiine bergen. Bir jetiden keyin barsa, barlyghy da aurudan, ashtyqtan ólipti. Odan keyin týrmeden kelgen Aghytay aghay qaytqan. Aqtóbening ashyqqan elderin aralap, әbden jútap, eki jyldan keyin elge oralghan. Elde ash-aryqtargha mal ýlestirip jatqanda búzau, eshki tiyip, jaghdaylary týzelgen.

Men Maghau-Shayqyman ýiinde jýre berdim. Qalada ashyqqandar, ólgender sany tolastar emes. Ashyqqandardy Qostanaydan jýk әkelgen avtomashinalargha tiyep jiberip jatty. Búdan olardyng sany azayar emes. 1930-31 jylghy qysta Erghaly jezdey týrmege týsip qaldy. Bir kýni keshke Shayqyman apay bir taba nan, qúmangha salma qúiyp Erghaligha týrmege aparyp ber dedi. Taba nandy qoynyma tyghyp, qúmandy ústap, dedektep jýgirip kele jatqanymda engezerdey bireu aiqaylap, qoynymnan nandy tartyp alyp qasha jóneldi. Qúmandy jerge qoya sala sonynan jýgirip qudym. Ol baryp bir qúlaghan ýiler ishine kirip ketti. Men de ile ishke kirsem ýiding esigi kiyizben jabylghan, ishi esh nәrse kórinbeytin qalyng týtin, ýy ishi sonday sasyq. Biraz túrghasyn denem dirildep, qorqayyn dedim. Ile keyin shyghyp kelsem qúmanym ornynda túr eken. Ony alyp ýige kelsem Erghaly jezdem súranyp, ýige kelip otyr eken. Jaghdaydy aitqan song maghan «Qazir qalada adam jeytinder bar, beker qughansyn», - deydi. Osy jaghday oiyma týsse - osy kýnge deyin qorqam.

Torghaydyng ayazdy qysy bitip, kóktem de kelip qaldy. Bir kýni Maghau men Shayqyman «Seni balalar ýiine beremiz» dedi. Maghau meni jetektep Torghay detdomyna aparyp, ózining tuysy Hamza degenning atymen tapsyrdy, Boranqúldyng Jamanynyng balasy desek, bay balasy dep detdomgha almaydy dep. Detdomda shóp tóselgen bólmede 30-40 bala jatady. Ertemen әr jerde ólip qalghan balalardy jinap, bir saraygha ýie beredi. Saray tolghan song ýlken arbagha týie jegip, eresek balalar qalanyng batysyndaghy tereng saygha aparyp, laqtyryp-laqtyryp ketedi. Eresek balalar keyde meni qyzyq kórip, birge ertip jýredi. Saygha ólikterdi aparghanda meni teris qaratyp qoyady. Bildirmey qarasam, ólikti biri qolynan, biri ayaghynan ústap saygha laqtyryp jatady. Osy detdomda Qaynekey Jarmaghambetovti kezdestirdim. Ol bizderden kóp ýlken, bastyqtardyng biri. Ashanagha barsam qara tory, symbatty kelinshek maghan qarap «balalardy basqarugha osynday kýili, sýikimdi balalardy nege taghayyndamaydy eken, ylghy jútaghan, kir-kir, kórkemsizderdi әkeledi balalardy basqarugha», - deydi. Ylghy meni jaqsy kórip jәrdemdesip túrady. Osy kýnderi súrastyryp qarasam, ol әiel osy kýni belgili demog­raf ghalym Maqash Tәtimovting sheshesi eken. Maqashtyng әkesin kәmpeskelep, Sibirge, itjekkenge aidap jiberedi de, sheshesin eki kishkentay balasymen eki milisioner qosyp Torghay dumanyna jer audarady. Qarqaralydan jolda bir ay jýrip ashtan qyrylyp jatqan Torghaygha jetedi. Pysyq әiel retin tauyp detdomgha aspazshy bolady. Sóitip, ashtyqtan eki úlyn saqtap qalady. Torghay detdomyn Qostanaygha kóshirgende onda barmay Torghaydan Shalqargha baryp, jolda bir úlynan aiyrylyp, poyyzben Almatygha keledi. Almatyda túrghanda Sibirden bosap kýieui keledi, keyin 1940 jyly Maqash tuady. Sonan tanysa kele Maqashpen bir anadan tughanday boldyq. Torghayda ashyqqan detdom balalarynyng jaghdayy qiyn boldy. Balalardy qysta ashtan óltirip alu qaupi tudy, sosyn detdom balalaryn 1932 jyly Qostanaygha kýzde kóshiruge sheshti. Bir kýni keshke qala syrtynda kiyiz ýilerde túrghanda, avtomashinalar zyrlap jetip keledi. Búryn mashina kórmegem, ýidegi kiyim-keshekterimdi tastap mashinagha minip aldym. Odan qalagha әkeldi, men otyrghan avtomashinagha jezdem Maghau da mindi. Ol búl kezde audandyq tútynu mekemesinde bastyq edi. Bizding mashinany toltyryp tamaqtardy ýidi. Jolda әr auylda әr balanyng tuystary kezdesip alyp qalyp jatty. Mening esil-dertim - Qostanaygha baryp oqu. Bizdi aparghanda Qaynekey Jarmaghambetovte boldy. Ol bizderdi tapsyryp, Torghaygha kelip, sodan Almatygha kelip oqydy, qyzmetke túrdy, belgili aqyn boldy.
Qostanaygha kelgen song jana ómir bastalghanday boldy. Týnde qalagha әkelip, qazirgi Pushkin men Ghafu Qayyrbekov kósheleri qiylysyndaghy ýlken eki qabat qyzyl qysh kirpish ýige kirgizip jiberdi. Múnda búryn orys balalarynyng detdomy bolghan eken. Biz kelisimen eki jaq bolyp tóbelester bastaldy. Sosyn orys balalaryn bólip alyp ketti. Detdom janyndaghy osy kýngi Tarana men Ghafu Qayyrbekov kósheleri qiylysyndaghy bir qabat ýlken qyzyl qysh kirpish ýide oqydyq. Múnda qazaq, orys, tatar synyptary bar eken. Bir jyldan keyin qazaq synyptaryn bólip, qazaqtyng bastauysh mektebin ashty. Odan jetijyldyq 1936 jyldan qazaq orta mektebine ainaldy. Torghaydan kelgen song 1933 jyly kýzde qala ortasyna barsam bir top qazaq sóilesip túr eken. Ishinen әkemdi tanydym, búrynghy kiyimimen eken. Biraq ta baryp kezdesuge qoryqtym, baydyng balasy, әkesi bar dep detdomnan shygharyp jiberer dep.

Keyin bilsem әkem meni izdep kelgen eken. Elden qalashylargha erip. Jolda bir ýide sheshem men Ábәidilda aghayym qaytqanyn estip talyp qalypty. Búdan keyin Qostanaygha birneshe ret maghan kelip jýrdi. Eseyip aqyl kire bergende 1937 jyly elge baryp, tuystarymdy kórudi armandadym. Qystay dayyndalyp, jazghy demalysta barmaqshy boldym. Bir kýni qalada syrtyna «Turgayskiy raypotrebsoyz» degen jazuy bar mashinagha kezdesip, meni Torghaygha aparugha kelisti. Mashinagha ýiip jýk tiyep, ýstine otyrghyzdy, týndeletip Semiozer selosyna keldik. Osynda shofer eki kýn araq iship mas bolyp jatty. Men mashina ýstinde otyram, úiyqtaymyn. Eki kýnnen keyin keshke shala mas shofer jolgha shyghyp týndeletip Torghaydyng Qonyrauly auyly­na keldik. Ertemen boz ala tannan túryp Torghaygha tarttyq. Torghay qalasynyng shetine meni týsirip ketti. Kýn jana ghana shyghyp kele jatqan. Aynala tanymaytyn el. Endi ne isteymin dep daghdaryp túrghanymda bir adam kele jatty maghan qaray. Oghan kezdesip, jón súrasqannan keyin maghan erip jýr dedi. Meni bayaghy ózim bolghan, Ybyray Altynsarin saldyrghan detkommuna ýiine alyp keldi. Bir ýige kirip, erte shay iship jatqan bir top adamdardan «Myna balany tanisyndar ma?» dep súrady. Olardan eshkim meni tanymady. Sosyn ana kisi búl ózimizding - Seyitqasym ghoy dedi. Otyrghandar ishinde ózim aghayym Ábilqayyr jәne onymen birge eki tuys әskery komissariatqa tirkeluge kelgen eken, endi auylgha jýrgeli otyr eken. Men ýsterine dәl kelippin. Meni ertip әkelgen ol da rulas tuysym, auyldaghy Embergen moldanyng Áynekibayy eken. Bәrining de birden sәti boldy. Tuys­tardan elding jaghdayyn súrap bildim. Ýige kelsem kópten kórmegen әkem, ómir boyy kórmegen ýlken apayym Kýnjamal otyr. Apayym әkemdi baghady eken. Joldasy Qaz ruynan Álmaghambet 1929 jyly Batbaqqara kóterilisine qatynasyp atylyp ketti. Sonda apay eki kishkentay Balghaysha, Qambaysha degen qyzdarymen qysqy qatty ayazda Qarsaqbaygha jer audarylyp, onda ashyghyp, óler jerinen tuystary elge әkelip, odan tórkinine kelip, qyzdaryn úzatyp, endi әkesin baghady eken. Jazghy demalysta eldi aralap, tuystardy kórip Qostanaygha keldim. Múnda «Hamza» degen jalghan familiyany tastap Boranqúlov degen әkemning әkesine jazyldym. Onjyldyq mektepti bitirip Úly Otan soghysynyng basynan ayaghyna deyin qatynastym. Búdan әri eseyip, qyzmet istep әr salada, elimizding azamaty boldym. Búl ómirimdi jazyp otyrghanym - ómirding qanday qiyn kezeni bolsa da múnaymay, jol taba bilu kerek. Mening qiyn ómir jolym mýmkin, bireulerge ýlgi bolar. Sol ýshin jazyp otyrmyn.

Qoryta kelgende, otyzynshy jyldardaghy ashtyq qoldan jasalghan, qazaq halqyn qyrugha arnalghan boldy. Kezinde IY.V.Stalinning «Búl sarylardy jong kerek» degeni bar eken. Sony iske asyrdy ghoy. Men óz kózimmen kórip, óz basymnan keshirgenim arqyly býkil qazaq halqynyng bas­tan keshkenin kórsetuge tyrystym. Búl ýlken ashtyqta Torghay-Amangeldi audandarynyng Aqqúm, Jylanshyq ózeni boyyndaghy, Eki ding jerleri, Shiyli aimaqtarynyng kópshilik halqy ashtyqta tegis qyrylyp, tek keybireuleri bas saughalap, basqa jaqtargha ketip aman qaldy. Osy aimaqtar sol ashtyq kezinde iyesiz qalyp, tek 1945 jyldan bastap el qonystana bastady. Aqtóbe oblysy Basqúdyq degen jerdegi bir auyl adamdary tegis ashyghyp, ólgenderdi bir ýige jinay bergen, ýy ólikke tolghanda ýiding tóbesin qúlatyp ólikter betin japqan. Osy auyldan bir de bir adam tiri qalmaghan. Múnday jaghdaylar myndap kezdesti. Ýlken ashtyq kezinde ashtan ólip, basqa jaqqa kóshken 2 mln. adam jәne Úly Otan soghysynda sheyit bolghandar saldarynan Qazaqstan halqynyng sany әli kóterile almay keledi. Qazaq halqynyng basynda bolghan qayghyly kezderdi keyingi jas­tar esterinen shygharmauy kerek. Sonday qayghyly kezender bolmau ýshin kýresu kerek.

Seyitqasym Boranqúlov,
soghys, enbek ardageri, Q.Sәtbaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiytetining qúrmetti professory