Álipbiyge diakritikalyq tanbalar qajet pe?
Qazirgi tanda qazaq qoghamynda latyn әlipbiyine baylanysty týrli pikirtalas oryn alyp otyr. Álipby mәselesine tilshi de, әdebiyetshi de, jazushy da, matematik te, ekonomist te qatysyp, óz oilaryn bildirude. Búl qazaq qoghamynyng til mәselesine janashyrlyq tanytuy, bey-jay qaramauy dep týsinu kerek.
Desek te, qazaq halqynyng «tauyq soysa da qasapshy soysyn» degen sózderi eriksiz eske týsedi. Álipby mәselesining songhy nýktesi tilshilerding enshisinde ekenin úmytpaghanymyz jón. Tilimizding dybys qoryn jasauda qazaq halqynyng qalyptasqan normalary, últtyq jazba tilimizding zandylyqtary basshylyqqa alynghany jón.
Kez kelgen әlipbiyde tilding dybystyq ereksheligin sipattauda diakritikalyq tanbalar paydalanylady. Osy diakritikalyq tanbanyng bizge qajettiligi bar ma degen súraq tuyndaydy. Áriyne, eger diakritika әlipbiyde úsynylyp otyrghan qaripting dybystyq mazmúnyn ajyratugha mýmkindik berse, ony nege paydalanbasqa? Ár diakritikalyq tanbanyng atqaratyn ózindik qyzmeti bar. Býgingi kýni kóptegen ghalymdar әlipbiyge ( ̈) umlaut diakritikalyq tanbasyn engizudi úsynyp otyr. Jalpy múnday umlaut tanbasyn paydalanu týrki tilderinde, roman tilderinde jii kezdesedi. Búl tanba jinishke dauystylardy belgileude qoldanylatyn diakritikalyq belgi bolyp tabylady. Sondyqtan jinishke dauystylargha ( ̈ ) umlaut tanbasyn engizu óte tiyimdi. Búl jazuda da qiyndyq tudyrmaydy әri jinishke dauystylar tanbasyn ajyratuda da manyzdy.
Sonymen qatar tilshiler tarapynan Ú, Ý, U tanbalaryn berude de diakritikalyq belgilerdi paydalanu úsynylyp otyr. Álipbiyde Uu erin dauyssyzyn (Uu) halyqaralyq tanbasymen úsynyp, qalghan Ú jәne Ý erindik dauystylardy berude makron jәne umlaut tanbalary qoldanylady. Búl pikirmen de tolyq kelisuge bolady. Sebebi makron tanbasy halyqaralyq әlipbiyde juan dauystyny belgileude paydalanylady. Praktikalyq jaghynan alghanda da búl tanbany mengerude qiyndyq tudyrmaydy. Tómende berilgen ýsh dybys erin dybystary qataryna jatady:
Sondyqtan erin dybystardy úqsas tanbamen beru teoriyalyq jaghynan da, praktikalyq jaghynan da manyzdy.
Ghalymdar әlipbiyde Ghgh (Ğğ) әripin berude de diakritikalyq tanba paydalanudy úsynyp otyr. Búl - brevis tanbasy. Jalpy halyqaralyq praktikada qysqa dybysty berude paydalanylatyn diakritikalyq belgi bolyp tabylady. Qazaq tilindegi Ghgh dybysy aitylu ornyna qaray til fonemalary,onyng ishinde qysqa aitylatyn til arty fonemasyna jatady. Teoriyalyq túrghydan Ghgh fonemasyna berilgen tanba dúrys. Sondyqtan Ghgh fonemasyna brevis tanbasy qolayly әri tiyimdi bolady.
Álipbiyde әripin berude de diakritikalyq tanba paydalanu úsynylady. Búl – n әripin tilida belgisimen tanbalau. Jalpy halyqaralyq praktikada n dybysyn berude paydalanylatyn diakritikalyq belgi bolyp tabylady. Sondyqtan Nn fonemasyna tilida diakritikasy qolayly әri tiyimdi bolady.
Sonymen qatar tilshi ghalymdar Shsh әripin berude Şş sedili tanbasyn úsynyp otyr. Búl halyqaralyq fonetikalyq әlipbiyde sedili tanbasymen yzyng dauyssyz dybystardy beru kezdesedi. Qazaq tilindegi Shsh dybysy da yzyng (frikatiyv) dauyssyz dybystar qataryna jatady. Sondyqtan berilgen tanba dybystyng tabighatyna tolyq say keledi.
Búl diakritikalyq tanbalar latynnegizdi kóptegen tilderde paydalanylady. Ghalymdar tarapynan úsynylyp otyrghan diakritikalyq tanbalar tilimizding dybystyq ereksheligine say qoldanylsa, onyng dybystyq mazmúnyn tolyq ashsa, әr diakritikalyq tanbany qyzmetine say nege paydalanbasqa?
Sonymen, 7 әrip diakritikalyq tanbamen berilip otyr, onyng 4-eui dauysty, onyng ishinde 3 jinishke dauysty umlaut belgisimen juan dauysty Ūū makron belgisimen berildi. Dauyssyz dybystardyng 3-eui, onyng ishinde Ğğ brevis tanbasymen, tilida tanbasymen berilse, Şş әripasty sedili tanbasymen berilip otyr. Búl diakritikalyq tanbalar әlipbiydegi әripterimizding tabighatyn tolyq ashady degen oidamyz.
Lәzzat Espekova, Qarlyghash Sarekenova
Abai.kz