Jaman aitugha auyz barmaydy, alayda, bizding tildik qoldanysymyzda «Songhy әn», «songhy sóz», «songhy biy», sosyn taghy da songhy birdene degen anyqtauyshtar kóp kezedesedi. Aghymdaghy aqparatqa qarap otyryp, pendemiz ghoy, keyde jyndy kóbelektey biylikting manyn ainalsoqtap jýrgen kisilerding is-әreketinen әiteuir bir songhy yshqynysty bayqaghanday bolamyz. Nening sony ekenin qaydam, qalay degende de bir songhy tastas bar. Álde, qasaqana solay etip jýr me eken?!.

JEMQORLARDYNG ANTIY-JARNAMASY!

Búrnaghy kýni «Núr Otan» partiyasynyng janynan qúrylghan Sybaylas jemqorlyqqa qarsy Qoghamdyq kenes elding ishin erkin jaylaghan dertti joygha baghyttalghan ózining songhy sharasyn mәlimdedi. Mәlimdep qana qoyghan joq, birazdan beri tomsyrayyp jatqan búiyghy eldi dýrk etkizip bir ret kýldirdi. Bәlkim, búl da songhy kýldiris bolsa kerek...

Atanjilikti partiya ne dep mәlimdedi? Bylay dedi. «Biz Memlekettik qyzmet isi jónindegi agenttikke búdan bylayghy jerde әrbir memlekettik qyzmetker «Men - sybaylas jemqorlyqqa qarsymyn!» degen tósbelgini taghyp jýruge mindetti bolsyn degen úsynysty engizbekshimiz». Búny «Núr Otan» partiyasy janyndaghy Jemqorlyqqa qarsy Qoghamdyq kenesting saraptau komissiyasynyng jetekshisi Mirbolat Kýnbaev degen keremet aitty.

Jaman aitugha auyz barmaydy, alayda, bizding tildik qoldanysymyzda «Songhy әn», «songhy sóz», «songhy biy», sosyn taghy da songhy birdene degen anyqtauyshtar kóp kezedesedi. Aghymdaghy aqparatqa qarap otyryp, pendemiz ghoy, keyde jyndy kóbelektey biylikting manyn ainalsoqtap jýrgen kisilerding is-әreketinen әiteuir bir songhy yshqynysty bayqaghanday bolamyz. Nening sony ekenin qaydam, qalay degende de bir songhy tastas bar. Álde, qasaqana solay etip jýr me eken?!.

JEMQORLARDYNG ANTIY-JARNAMASY!

Búrnaghy kýni «Núr Otan» partiyasynyng janynan qúrylghan Sybaylas jemqorlyqqa qarsy Qoghamdyq kenes elding ishin erkin jaylaghan dertti joygha baghyttalghan ózining songhy sharasyn mәlimdedi. Mәlimdep qana qoyghan joq, birazdan beri tomsyrayyp jatqan búiyghy eldi dýrk etkizip bir ret kýldirdi. Bәlkim, búl da songhy kýldiris bolsa kerek...

Atanjilikti partiya ne dep mәlimdedi? Bylay dedi. «Biz Memlekettik qyzmet isi jónindegi agenttikke búdan bylayghy jerde әrbir memlekettik qyzmetker «Men - sybaylas jemqorlyqqa qarsymyn!» degen tósbelgini taghyp jýruge mindetti bolsyn degen úsynysty engizbekshimiz». Búny «Núr Otan» partiyasy janyndaghy Jemqorlyqqa qarsy Qoghamdyq kenesting saraptau komissiyasynyng jetekshisi Mirbolat Kýnbaev degen keremet aitty.

Qalay desek te, búl әreketti jemqorlyqqa qarsy jasalghan «songhy soqqy» dep qabyldauymyz kerek. Baltyrynyng ózi bizding belimizge tatityn juan jengeyler jýrushi edi «Aryqtaghyng kelse, menen súra!» degen tósbelgi taghyp alyp. Nemese, ilmiygen shiykókpeler kónetoz kóilegining kókiregine «Bayyghyng kelse, menen súra!» degen tósbelgi taghyp, avtobusta qarsy aldyna otyryp alyp jynyndy ústatatyn. Tura sol siyaqty. Ózderi óle almay jýrip ózgege jón siltegishter kóp-aq!

Qazir «Pәlenshe pәre almaydy eken» dese, sol Pәlensheden payghambar jasap alatyn halge jettik. Anyqtama beretin kez-kelgen mekemening kýzetshisine sheyin para alghysh. Aqshasyn tóleseniz bastyghynyng bәtenkesin sheship әkep beruden tayynbaydy. Terezening arghy jaghynda kýmiljip otyratyn, kezektegi júrtqa jәutendep qarap ótetin memlekettik qyzmetkerlerdi ayaysyn. Tura it sekildi sýiek dәmetken. Endi solardyng tósine әlgindey tósbelgini taghyp qoyyp elestetinizshi.

Almaydy emes, alady ghoy! Kókireginde «Men - jemqorlyqqa qarsymyn!» degen tósbelgi túrghanymen, kókeyinde «Men - myna qorlyqqa qarsymyn!» degen oy túratyn shyghar...

BANDYNY QUGhAN BÁZILBAEV

Kim de bolsa, jemqorlyqpen kýrese otyryp jem jeytin jaqsy amal oilap tapqan eken. Sanay beriniz, «jemqorlyqqa jany qas» birinshi adamnan bastap, balabaqshadaghy tәrbiyeshige deyin, әkimshilikting tórinen bosaghasyna sheyin, әr otbasyndaghy kemi bir memlekettik qyzmetke qatysy bar kisi, oibay-au, milliondardyng qalyng ishine kirip ketpedik pe?! Solardyng bas-basyna bir-bir tósbelgiden. Tәiiri, biz bireuimen shektelushi me edik? Biri joghalsa, ekinshisin taghyp alsyn degen niyetpen taghy da birneshe tósbelgi. Árbir memlekettik qyzmetkerge! Jәy ghana, 20-30 tengege shagha salghannyng ózinde, qosalqysymen pәlenbay nólding tizbegi. Milliondar, milliardtar!..

Áriyne, mindetti týrde tósbelgini soqtyru ýshin ne bir zauytpen, ne búiym jasaushy firmamen kelisim-shart jasau kerek. Áueli tender ótkizemiz. Óziniz bilesiz, bizde tender tynysh ótpeydi. Ne ýlken әuletke qatysy bar búzyqpen, ne sheteldik pysyqpen bólisuge tura keledi. Jәy ghana emes, jemqorlyqpen kýrese otyryp bólisuge. Ashtan ólmes ýshin úyalastarymen shaynasyp jatyp momyn qoydy bóle jeytin qasqyrlar qúsap...

Búl tegin emes. Kýni erteng osy tósbelgi talaydyng tósin syndyryp, tisin qaghady. «Otanyn satty!» degen aiypty syrttaghy qulargha ghana taghushy edik, mynany jeleu etip kez-kelgendi kenirdekten ala týsuge bolady. Qolgha týsip, qútylyp ketip jatqan pәreqorlardyng bas amandyghy ýshin beretin «sadaqasy» ósedi degen sóz. Bayaghyda moyynyna qyzyl galstuk taqqan pionerlerding sәl ghana qateligi ýshin jer-jebirine qalay jetushi edik, jazasy auyr edi ghoy. Búl da sodan asyp týspese, kem soqpaydy. Eldi on jyldap basqarghan qandauyz qyzyl basshylardyng kezindegi mәner. Kenestik kóshirme...

Bәrinen de ayaytynyn, kýni erteng «partiyamyzdyng mindettegen úsynysyna qarsymysyn?!» dep sholaqbelsendiler qojandap otyryp memlekettik qyzmetkerlerding ailyghynan tósbelgige dep salyq jinaydy. Syrt kózge sýikimdi bolyp kóringen memlekettik qyzmetkerler onday «sadaqany» ong qolymen berip túryp, qara halyqtan sol qolymen birdene almasyna kim kepil?!

QYZ EMES, KÝIEU QAShQAN ZAMAN BOLDY...

Kez-kelgen alghyshtyng barymtagha bara jatqan úry siyaqty «osy songhysy bolsyn!» dep jemqorlyq әreketke baratyny anyq. Mandayy tasqa tiyip, ishken-jegeni kómeyine kóldeneng túrghansha songhy mәrte ant iship «tәuekelge» baryp jýrgender kóp. Qazir sonymen qatar, býgingi biylikke de jaramsaqtanuda «songhy sýiispenshilikter» bayqalyp qalyp jatyr.

Juyrda Jaqsybay Bәzilbaev deytin myqty «Preziydent N.Á.Nazarbaevqa kórsetken kómegim!» degen taqyrypta Premier-ministrding jeke blogyna hat joldady. Kәduilgi, Preziydenttikten eki mәrte ýmitker eks-kandidat Bәzilbaev! «Núr Otan» partiyasynyng burosynan bastap, Parlament senatynyng basshysyna, Preziydent әkimshiligining basshysyna, Premier-ministrge, ÚQK basshysyna jәne Mәdeniyet jәne Aqparat ministrine baghyshtalghan búl hatta qashqyn kýieu hәm eks-sheneunik Viktor Hrapunov pen onyng zayyby Lәilә Hrapunovalardy jauapqa tartu turaly úsynys jariyalanghan.

Esterinizde bolsa, byltyr Almaty qalasynyng tóniregindegi zansyz qúrylystar turaly dau tuyp, ol dau Astanadaghy biraz kisilerding oryntaghyn syqyrlatyp ketken edi. Almatyny basqaryp túrghan Tasmaghambetovke de shýiligushiler tabylyp, aqyr ayaghynda Ýkimettik komissiyanyng anyqtauymen búrynghy qala әkimi, sol kezdegi Tótenshe jaghdaylar ministri Hrapunovtyng biraz bylyghy ashylghan. Ýkimet otyrysynda premier-ministr Tótenshe jaghdaylar ministri Hrapunovty óz erkimen qyzmetten ketuge shaqyryp, ertesine Elbasy sonday ýkimge qol qoyghan. Kóp úzamay, «kýieu bala» Hrapunov on segiz tonnalyq TU-154 úshaghynyng belin qayystyryp barlyq mýlik-mýkәmalyn tiyep Shveysariya asqan edi. Bilgishterding aituynsha, elden kedergisiz ketu ýshin Hrapunov Astanadaghy bir kisilerge 60 million dollar auyzbastyryq berip ketipti desedi.

Shveysariyanyng zany sonday, eline million dollardan asatyn aqsha kirgizgen kez-kelgen kisini qabyldap, azamattyghyn bere beredi. Keyin sol azamattaryn da zanmen qorghaytyn bolsa kerek. Sondyqtan da, Bәzilbaevting búl әreketi, sóz joq, Elbasygha «songhy mәrte» jaghynyp qalu. Áytpese, «Shymbúlaq» kurorttyq aimaghyndaghy eki jarym gektar jerin, qala ishindegi birneshe kommersiyalyq nysandary men túrghyn ýilerin, qúny 300 myng dollar túratyn «Bentli» markaly kóligin tastay qashqan adamdy, Astanadaghylardyng alghauymen artyna qayyrylmastay bolyp ketken kisini izdegende kim qanday opa tappaq?

Sonday-aq, «bandyny qughan Bәzilbaev» Almaty qalasy men oblysyn basqarghan jәne Tótenshe jaghydaylar ministrligin basqarghan eks-sheneunik Shalbay Qúlmahanovty da jauapqa tartu kerek dep otyr. Aqparat ministri Qúl-Múhammed myrzagha «tikeley efirden mәlimdeme jasauym ýshin maghan BAQ kerek, sonymen qamtamasyz et!» degen de bazyna aituda. Qalay desek te, «jau ketken song qylyshyndy tasqa shabasyng ba», joq, әlde, basqa bir nәrsege shabasyng ba, erik ózinizde, Bәzilbaevting búl әreketi shynymen de «songhy jaghynu» ekeninde dau joq!

QABIRLER DE BIYLIKTING QALAUYMEN TABYLATYN BOLGhAN BA?

Bizdegi asyghys әreketterding ekpini joyqyn. Ásirese, Elbasygha qatysty sharualardyng jyldam atqarylyp jatqandyghy sonshalyq, oilasang oiyng ilespeydi. Jantalasyp jýrip mulitfilim týsirdik, asyghyp jýrip әuejaygha at bermekshi boldyq, myryshtan somsuretin somdamaq boldyq ta, ile-shala Shymkentting ortalyghyna altyn jalatqan eskertkishin ornatugha beldi bekem budyq. Ony da az kórgendey, endi mine, Elbasynyng batyr babasynyng sýiegin tauyp otyrmyz!

23 mausym kýni www.nomad.su saytynda «Nauryzbay batyrdyng ziraty tabyldy ma?» atty elektrondy-maqala jaryq kórdi. Atalghan sayttyng tilshisi «Ekspress-k» gazetine silteme jasay otyryp, juyrda ghana Almaty oblysy Sarqand audanyndaghy Qarauyl-tóbe tauynan Shapyrashty Nauryzbay batyrdyng beyitining tabylghandyghy turaly sóz qozghaydy. Maqalada Jantas Rashtov deytin qúrylysshy men Ábilqasym Moldabay deytin zanger juyrda ghana shang basqan arhivterden 1848 jyldyng 26 mausymynda Ombydaghy baron Vrangel deytin úlyqqa qazaqtyng bir top biylerining atynan týsken shaghym-hatty tauyp alghandyghyn jazady. Mәsele Aqsu-Lepsi ózenderining manyndaghy jaylaugha ýisin men nayman rularynyng talasyp qaluynan tuyndaghan. Sol shaghymda atalmysh ónirde Jonghar shapqynshylyghy kezinde batyr bolghan Shapyrashty Nauryzbay biyding jaylauy bolghandyghy, ózining de sol jerge jerlengendigi keltirilgen.

Tarihy jәdigerlerdi izdeushi asa talantty eki azamat janaghy jazba boyynsha Shapyrashty Nauryzbaydyng beyitin qinalmay tapsa kerek. Osydan keyin «Qayran, Álkey Marghúlandar-ay!» deysin, «Ghylymgha býkil ómirlerindi arnaghan «darynsyz» ghalymdarym-ay!» deysin. Qay-qaydaghy qúrylysshy men zanger eshqanday ghylymy faktige sýienbesten Elbasynyng babasy jatqan ziratty op-onay tauyp alghangha qayran qalasyn.

Bizdi bir tang qaldyratyny, osy júrt nege Elbasyny asyqtyrghysh bolyp ketti? Mәngilik preziydentting kól-kósir uaqyty әli alda emes pe?