Qazaq qalasy qanday bolu kerek?

Jasyratyny joq, kýni býginge deyin mәdeniyetimizding osy bir salasyn negizsiz ayaq asty payda bolghan dýniyelerdey kórip keldik. Qazaq sәulet óneri, onyng arhiytekturasy revolusiyagha deyin tek qana qol óner baghytynda órkendegen, bar jetistigi qoshqar mýiizdi oi-órnek týrinde ghana qúrylghan. «Qazaq qala salmaghan, keng saharada kóship, dala kezgen, kiyiz ýili kóshpendiler ghana» dep sanagha sinirip keldi. Tipten, qazirding ózinde kez kelgen qazaq suretshisinen qazaq halqynyng orta ghasyrlyq otyryqshylyq ómir-tirshiligin qaghazgha týsirip beruin súrasan: «Keng jaylauda ainala at shaptyryp, mal baghyp, týtindetip ot jaghyp, qazan kóterip, qymyz sapyryp otyrghan kiyiz ýili auyldy» qonjityp beredi. Al, kógildir kýmbezdi ejelgi qalalarymyzdyng býginde kóz aldymyzda bolmauy da, ózimiz jóninde osynday kózqarastyng ornyghuyna әkelgen.

Qazaq qalasy qanday bolu kerek?

Jasyratyny joq, kýni býginge deyin mәdeniyetimizding osy bir salasyn negizsiz ayaq asty payda bolghan dýniyelerdey kórip keldik. Qazaq sәulet óneri, onyng arhiytekturasy revolusiyagha deyin tek qana qol óner baghytynda órkendegen, bar jetistigi qoshqar mýiizdi oi-órnek týrinde ghana qúrylghan. «Qazaq qala salmaghan, keng saharada kóship, dala kezgen, kiyiz ýili kóshpendiler ghana» dep sanagha sinirip keldi. Tipten, qazirding ózinde kez kelgen qazaq suretshisinen qazaq halqynyng orta ghasyrlyq otyryqshylyq ómir-tirshiligin qaghazgha týsirip beruin súrasan: «Keng jaylauda ainala at shaptyryp, mal baghyp, týtindetip ot jaghyp, qazan kóterip, qymyz sapyryp otyrghan kiyiz ýili auyldy» qonjityp beredi. Al, kógildir kýmbezdi ejelgi qalalarymyzdyng býginde kóz aldymyzda bolmauy da, ózimiz jóninde osynday kózqarastyng ornyghuyna әkelgen.

Keshegi berekesiz el basqarghan kenestik zamanda «eskining bәri jaman, islamnyng әseri, jana qalalarymyzdyng sәnin búzyp túr» degen jeleumen shyghystyq ýlgidegi talay tarihy manyzy bar qúrylystar qiratylyp, olardyng ornyna kóp qabatty qorap tәrizdi ýiler túrghyzyldy. Osynday jolmen Oral qalasyndaghy ejelgi shyghys ýlgisinde túrghyzylghan Temir jol vokzaly men «keruen shayhanasy» jermen jeksen etildi. Qazaq pen noghaygha astana bolghan kógildir kýmbezdi songhy qalamyz «Sarayshyqty» jerimizdi otarlaushy kazak-orystar órtep qiratty. Úrpaq tәrbiyesinde erekshe manyzy bar tóltuma arhiytektura dýniyelerin bir kýnde joq qylu sekildi kórinisterding qasiretin әli tartyp kelemiz.

El ordamyz Astana qúrylysy da esh kónilden shyqpaydy. Beyne bir Evropa qalasynda jýrgendey kýige týsesin. Aynala evropasha jyltyraghan jalanash qabyrghalar, zәuilim qoraptar. Talghamnyng joqtyghynan shet eldik jobalaushylardyng ýlgilerin әkelip, jarysa túrghyzuda. Qazaqstannyng býgingi elordasy Astana qalasy namysyndy jer etip, jigerindi jasytady. Týrli-týsti tórt búryshty ýilerding týzuligine, syrty jyltyraghanyna mәzbiz. Shynyn aitsaq, Astana últ simvoly retinde qazaqtardyng qala saludaghy sәulet ónerining ereksheligin tanytatyn, sheteldikterge maqtana kórsetetindey, ózge sýisinetindey shyghys ordalaryna tәn әdemilikten júrday. Últtyq naqysh, qazaqylyq joq. Astanadan ýlgi alghan qalalarymyzdy janghyrtu qadamdary Qazaqstannyng basqa oblys ortalyqtarynda da osynday birizdilik auruyna úshyraghan.

Aldaghy jyldan bastap batysta, ejelgi Manghystau jerinde "Aqtau siti" atty ýlken turistik orda, jana qala salynbaqshy. Ókinishke qaray, jana qalanyng jobasyndaghy onyng dekorativtik kórinisinde eshqanday estetikalyq talgham, últtyq bolmys, erekshelik taghy joq. Kóniling qúlazidy. Taghy da sol birin - biri qualay europasha boy kóterip jatqan alyp qoraptardy kóresin. Barlyghy da sheteldik jobalar. Osyndayda qala arhiytekturasyna jauapty degen qazaqstandyq mamandardyng oisyzdyghyna, estetikalyq talghamsyzdyghyna taghy renjiysin. Olardyng arasynan arakidik bolsa da jergilikti arhiytektorlardyng shyghysqa tәn birde-bir últtyq jobasy kórinbeydi.

Mәselen, Jalantós bahadýr babamyz Samarqanda әmir bolyp túrghan kezinde osy qalada Tillahary (1647-1660), Shirdor (1619-1635) siyaqty kóptegen sәuletti tarihy qúrylystar, ghimarattar saldyrghan. Syrtqy jaulardan qorghaghan, joryqtar jasap jerin keneytken. «Jenimpaz Jalantós batyrgha syrttan kelgen syi-siyapat kólemi memleketke týsken qazynadan asyp týsken. Osy qarajat baylyqqa jasaq ústaumen qatar, Samarqanda sәuletti saraylar saldyrghan» dep jazady M.E.Masson. Ortaghasyrlyq bastau alatyn halqymyzdyng qala saludaghy ghasyrlar boyghy qalyptasqan tóltuma sheberliginin, bay tәjiriybesinin, qazaqtyng keyingi qúrylys ónerinde ózining ruhany jalghasyn tappay kele jatqany ókinishti. Sonylyq, әleumettik mәseleni dúrys sezinu, tәrbiyelik manyzy zor, ejelgi qala salu ýlgisinde qazirgi zaman qúrylysyn túrghyza bilu dәstýri bizde ýzilgen. Býgingi arhiytektorlarymyz últtyq naqyshta qazaqy qala salu degendi «әrbir qalada bir-bir meshitten túrghyzu» dep týsinetin siyaqty. Mәselen Astanada «Núr Astana», Aqtauda «Beket Ata» meshitteri. Osynyng barlyghy ishki jan dýniyemizding sezine de, kóre bilmeuinen tughan beyjaylyqtan ba dep oilaysyn.

Osyndayda jana qala saluda, qúrylys keshenderin halyq ýlgisinde janartuda kórshimiz týrikmen, ózbek bauyrlarymyzdyng tәjiriybesine qyzyghasyn. Songhy onshaqty jyldyng ishinde ejelgi arhiytektura ýlgisinde qazirgi zaman ýilerin saluda olardyng bizden әldeqayda ozyp ketkendigi kórinip-aq túr. Memlekettik keshender, reziydensiyalar, túrghyn ýiler túrghyzuda olardyng qúrylysynda últtyq naqysh, sonylyq, eskimen ruhany ýndestik bar. Týrikmenning qazirgi ýlgide salynyp jatqan Ashgabadyn aralaghan kezde beyne bir shyghys shaharlarynda jýrgendey sezinesin. Ruhyndy kóterip, namysyndy týrtkileydi. Olarda ózbek arhiytekturasy, týrikmen, tәjik arhiytekturasy degen últtyq úghym qalyptasqan. Onyng tereng maghynasy últtyq patriotizmmen astasyp jatqanynda. Al, biz qazaq arhiytekturasy, qazaq qalasy desek oghan kýmәndana qaraymyz. Búl salada qazaqtyng tәjik pen týrikmennen, orystan, Astanany jobalap berip jatqan japonnan qay jeri kem?

Qazaqta qalalyq mәdeniyet bolghanyn, qúrylys ónerinde de ózgege úqsamaytyn tek qazaqqa tәn qaytalanbas etnografiyalyq órnekterdin, qúrylys iyinderining (arka) kezdesetinin, tipten, keybir qalalardyng ómirinde kiyiz ýilerding qatarlasa tigilgenin arheologtarymyz әldeqashan dәleldegen. Sauran, Syghanaq, Týrkistan, Otyrar, Sarayshyq t.b. qalalaryn bizge syrttan kelip eshkim salyp bergen joq, barlyghy da babalarymyzdyng qolymen túrghyzylghan tól tuyndylarymyz. Arab memleketin biylegen babamyz Beybarys Mysyr, Sham arasyndaghy keng iyelikterine ghibathanalar, saltanatty saraylar, túrghyn ýiler saldyrghan. Onyng kezinde Kair qalasynyng syrtynda salghan qorghany, sol ghasyrdyng kóptegen ghimarattary әli kýnge deyin túr. Kair qalasynyng ortasyndaghy ýlken audandardyng biri Beybarysqa qatysty Zahir dep atalady. Ótkenning múrasyn ruhany sabaqtastyra alyp jýre bilu jәne janasha janghyrta bilu sol halyqtyng kemelin, asqan asuyn, ruhany baylyghyn kórsetedi.

«Uaqytynda aitylmaghan sóz, uaq sóz» - biz qala saludyng paydasy men qatar onyng qauip әkeler kólenkeli tústaryn da eskere bilgenimiz abzal. Osynyng barlyghy ghalamdyq jahandanu jetistikterimen jaqyndasu degenning ayasynda qazaqtyng mәdeniyeti men ruhyn, sol aimaqtyng etnikalyq tútastyghyna kepil bolyp kelgen tóltuma ómir sýru dәstýrin ózgertu, europasha assimilyasiyalau-ekspansiyalaudyng jana bir kórinisi siyaqty kórinedi maghan. Sebebi jana qala salu artynan aimaqqa syrttan týrli últtar aghyny bastalady. Eger jana qala salu arqyly halqyn ósiremiz, ekonomikasyn kóteremiz dey jýrip, Manghystau halqy bolashaqta syrttan әkelinetin «sheteldikterdin» esebinen jәne kóbeyetin bolsa, onda búl sol ónirding ghasyrlardan beri saqtalyp kelgen ózindik dәstýrli etnikalyq, etnopsihologiyalyq tútastyghynyng búzyluyna әkeledi. Osyghan deyin de ghylymy negizdemesiz, nauqanshylyqpen jýrgizilgen talay alyp qúrylystar men tyndy kóteru kezindegi syrttan qonystanushylyq últaralyq mәselelerdi tuyndatyp, qazaq halqynyng basyna talay nәubetti ýiirgenin, últtyq minez-qúlqyn ózgertkenin de úmytpayyq.

Aytarymyz, Kenes kezinen qalghan qúldyq psihologiya býgingi qazaq ziyalylarynyng boyynan әli arylmay keledi. Ol olardyng ózgening jeteginde jýre berui. Basqa konstruksiyalardy eshqanday synsyz sol kýiinde qabylday salu, ózine tәn jol izdeuden góri basqa bireuding salghan soqpaghymen jele jortugha beyimdilik, óz jaqsysy túrghanda jat eldik ýlgilerge eliktegishtik - mine, búl  - sol bayaghy ózgege qúldyq úrghan, imperiyalyq ýstemdik kezinde boy aldyrghan derttin, jasyq minezdin, kónbistikting kórinisi. Bir oishyl aitqanday qashanghy: «Olar - akter, biz - publika» bolyp jýre beremiz? Men Astana men bolashaq «Aqtau sitiy» qalalarynyng qúrylys jobasyn týri qazaq bolghanymen, ózi qazaq emes, oryssha oilap, oryssha týs kóretin, últtyq ruhtan júrday dýbaralardan qúralghan býgingi Ýkimetting qiyalynan tughan dýniyeler der edim. Olargha últtyq namys emes, tek aqsha men danghaza maqtanu ghana kerek.

Biz jana qalany týgel shyghystyq ýlgide túrghyzu qajet deuden aulaqpyz. Órkeniyet ereksheligin de qabyldauymyz kerek, әriyne. Biraq, jana jobada arakidik bolsa da qazaqstandyq arhiytektorlardyng ejelgi әdispen túrghyzylghan shyghysqa, qazaqqa tәn kógildir kýmbezdi sauda oryndary, meymanhanalary, mәdeniyet mekemeleri men múrajaylary bar jekelegen móltek audan qúrylystary boluy qajet demekpiz. Búl baghytta sonday-aq, aimaqtyng úlu tasynan keseneler túrghyzuda Manghystau, Atyrau sheberlerining búrynnan qalyptasqan ózgege úqsamaytyn óz mektebi de qalyptasqan. Biz Astanany saluda ketip jatqan «әttegenaylarymyzdy», túrghyn ýy saludaghy ózindik últtyq qoltanbasy men ereksheligi bar kәri Manghystauda qaytalamauymyz kerek.

Tarihy arhiytekturalyq qúrylystardyng ózindik ereksheligining úrpaq tәrbiyesinde alatyn estetikalyq iydeologiyalyq manyzy da zor. Qazaqtyng ejelgi qala, qystaq, tam, kógildir kýmbezdi keseneler saludaghy bar tәjiriybesi bizge baghdar boluy tiyis. Jana qalalarymyz Astana men "Aqtau siti" últtyq kaloriytimen, bayyrghy ghimarattargha tәn qazaqylyghymen ómirge qayta kelgen sony janalyqtay bolyp, kóz ýiirter sәndi dýniyelermen aishyqtaluy kerek. Sebebi, bolashaq qala «Aqtau sitiydin» qazirgi jobasy da qazaqtyng talghamyna say kelmeydi. «Aqtau qala qúrylysy departamentindegi» búghan tikeley qatysy bar últjandy azamattar osy baghytta shygharmashylyq top qúryp, «Aqtu sitiy» qalasynyng bas josparyna qazirden bastap ózgeris engizu qajet.

«Qalanyng jaqsy boluy kóshesinen» - degen, biz sheteldik qúrylys ýlgisine qarsy túratyn subekt, últtyq qoltanbagha bay arhiytektura tuyndylaryna zәrumiz. Qazaq qalasy Aqtau, Astananyn izimen ketpey naghyz últtyq bolmysymen erekshelenui qajet. Bolashaqtan kýterimiz de - osy.

Aqtóbe qalasy

«Abay-aqparat»