Kýz sary týsti saghynysh arqalap ta kele alady, sonday-aq ol qonyr múng da qúshtyra alady... Ótken kýzding Alash ýshin arqalap kelgen eng bir auyr qayghysynyng biri aramyzdan jýregining әr lýpili últym dep soqqan Tabyldy Dosymov syndy otty azamatty alyp ketui boldy. Eshtenege toqtau bermes, tipti  bir sәtke de moyyn búrmas asau uaqyt әne-mine degenshe donghalaghyn 365 ret ainaldyryp ýlgeripti-au. Solaysha Tabyldyny joqtaghan sary japyraq aq qargha oranyp, ol qayta kóktep, qayta sol súrqay kýzdegidey qonyr týske boyaldy.

Áriyne, ajaldy alqymnan alyp, «nege anany alyp kettin, ol jaqsy adam edi ghoy, nege mynau jýr, onyng eshkimge paydasy joq» deuge pende balasynyng dәrmeni jetpesi haq. Ol da, kim bilsin, «kózi tirisinde qadirlep jetistirding be?» dep, ózimizdi úyaltpasa deniz... Basqasy basqa, dәl myna jaghdayda olay dese, jauap beruding ózi qiyn. Nege? Sebebi Tabyldy Dosymovtyng esil enbegin erekshe baghalaghandar óte az boldy, әnderi radiotolqyndardan óte siyrek berilip, telearnalar tipti onyng jarqyn jýzin jylyna bir kórsetti me, kórsetpedi me? Jә, qúrghaq sózdi qaytemiz, odan góri naqtylyqqa kóship, últtyng ýni - Qazaq radiosynan nege Tabyldyng әni berilmeytinin súrasaq. Jalpy, Altyn qorda qalyp pa ýni?

Altyn IMANBAEVA, Qazaq radiosyndaghy Altyn qordyng jetekshisi:

Kýz sary týsti saghynysh arqalap ta kele alady, sonday-aq ol qonyr múng da qúshtyra alady... Ótken kýzding Alash ýshin arqalap kelgen eng bir auyr qayghysynyng biri aramyzdan jýregining әr lýpili últym dep soqqan Tabyldy Dosymov syndy otty azamatty alyp ketui boldy. Eshtenege toqtau bermes, tipti  bir sәtke de moyyn búrmas asau uaqyt әne-mine degenshe donghalaghyn 365 ret ainaldyryp ýlgeripti-au. Solaysha Tabyldyny joqtaghan sary japyraq aq qargha oranyp, ol qayta kóktep, qayta sol súrqay kýzdegidey qonyr týske boyaldy.

Áriyne, ajaldy alqymnan alyp, «nege anany alyp kettin, ol jaqsy adam edi ghoy, nege mynau jýr, onyng eshkimge paydasy joq» deuge pende balasynyng dәrmeni jetpesi haq. Ol da, kim bilsin, «kózi tirisinde qadirlep jetistirding be?» dep, ózimizdi úyaltpasa deniz... Basqasy basqa, dәl myna jaghdayda olay dese, jauap beruding ózi qiyn. Nege? Sebebi Tabyldy Dosymovtyng esil enbegin erekshe baghalaghandar óte az boldy, әnderi radiotolqyndardan óte siyrek berilip, telearnalar tipti onyng jarqyn jýzin jylyna bir kórsetti me, kórsetpedi me? Jә, qúrghaq sózdi qaytemiz, odan góri naqtylyqqa kóship, últtyng ýni - Qazaq radiosynan nege Tabyldyng әni berilmeytinin súrasaq. Jalpy, Altyn qorda qalyp pa ýni?

Altyn IMANBAEVA, Qazaq radiosyndaghy Altyn qordyng jetekshisi:

- 2007 jyly Qazaq radiosynyng ýlken bir jobasy - «Atameken aspany­men» Atyraugha bardyq. Sonda el ishinde jýrip, onsha elenbey ketken óner iyelerin izdep, solardyng shygharmalaryn jinaghan bolatynbyz. Arasynda altyn­nyng synyghynday Tabyl da bar. Aq Jayyqqa jetisimen jurnalister bar sharuany jinap qoyyp, birden sol Ta­byl­dy aghamyz túryp jatqan Mahambet audanyna tartyp túrdy. Ózimen jýzde­sip, súhbattasyp, sonda әn jinaghyn da ala kelip edi. Sapardan oralysymen әlgi әnderdi әue tolqynyna beru ýshin kórkemdik keneske úsyndyq. Alayda bizding kórkemdik kenesting talaby әues­qoylyqtan góri kәsiby dengeyi joghary, sosyn sapaly jazylghandyghyna qatty den qoydy ma, bilmeymin, әiteuir, Ta­byl­dy әnderin radiodan beruge rúqsat berilgen joq. Kórkemdik kenes mýshe­lerining talghamy biyik boldy ma eken... Endi Tabyldy aramyzda joq. Al ol shygharmashylyq mol múra qaldyrdy ghoy. Ol kereksiz bolyp qala ma? Qazirgi qogham kerek etpegen kýnning ózinde keler úrpaq izdese, biz ne dep aqtalamyz? Sondyqtan biz osy jaghyn aqyldasa kele, Altyn qorgha Tabyl әnderin qa­byl­daudy, tizimdep, әnderdi birtindep óndep, saqtaudy óz moynymyzgha alyp otyrmyz. Meninshe, Tabyldy izdeytin úrpaq mindetti týrde qylang beredi, tipti shygharmalaryn talap alyp, tamsana oryndaytynyna da senemin.

Býginde Qazaq radiosynan bard, qazaq­sha aitqanda, ózi aqyn, ózi sazger, ózi oryn­daushy, bir sózben aitqanda, jyrau Tabyl­dynyn, ókinishke qaray, óz dausymen oryn­daghan әnderi berilmese de, ózge oryndau­shylardyng zaman talabyna say óndep, әrlep oryndaghan birdi-ekili әnderi berilip jýr. Atap aitqanda, Múqaghaly Maqataev­tyng sózine jazylghan «Únatamyn men seni» әni men Fariza Ongharsynovanyng sózine jazylghan «Qyz mahabbaty» әnderi  tarazdyq әnshi Mәdina Saghymbaevanyn, taghy da bir Fariza Ongharsynovanyng sózine jazylghan «Men saghan ghashyq emes em» atty әni «Seriler» tobynyng oryn­dauyn­da efirlerden berilip jýr. Osylar­dyng ishinde Mәdina Saghymbaeva avtordyng ózining kózin kórip, әnderin óz qolynan alghan eken. Biz әnshige qonyrau shaldyq.

Mәdina Saghymbaeva, әnshi:

- Men 2005 jyly Qaldybek Qúr­manaliyevting úiymdastyruymen bolghan Almatydaghy Respublika sarayynda ótken «Qazaq әni» konsertinde sahna syrtynda Tabyldy aghamen al­ghash tanystym. Qarapayymdylyghy ghoy, sonda ózi janyma kelip, dausymdy únat­ty ma eken, әlde ózining әnderin oryndaugha keledi ghoy dedi me, әnderin úsyndy. Tórt әnin aldym, sonyng ekeuin «Únatamyn men seni» men «Qyz mahab­batyn» shygharyp ýlgerdim. Aldynghysyn tyndap, únatty, keyingi «Qyz mahab­ba­tyn», әtten-ay, tyndap ýlgermey ketti. Aramyzdan kenet ketip qalaryn kim bilgen?.. Aramyzdyng shalghaylyghy, yaghny mening Tarazda, ol kisining Atyrauda bol­ghandyghy da әndi estuine kedergi boldy desem bolghanday. Endi qalghan eki әnin shygharsam dep jýrmin, moynymda pary­zym barday sezinudemin. Jany­ma batatyny - osynday tamasha daryn iyesin kópshilikting bile bermeytini, oghan, meninshe, aghamyzdyng nasihatynyng azdyghy sebep der edim. Sonan song radiodan aghamyzdyng bir әni berilip jýr. Sózderi túnghan qate. Mende agha­nyng óz qolymen bergen dúrys núsqasy bar, әlgi oryndaushylar mýmkindik bolsa menen sony alsa ne júbayy Qar­lyghashty tauyp alsa. Óitkeni ómirden ótip ketti eken dep, avtordyng múrasyna qiyanat jasaugha bolmaydy ghoy. Jay aita salmay,  әrbir әnning jauapkershiligi men jýgin sezinu kerek.

Tabyldy Dosymov esimin auyzgha alghan tústa qazaq mәdeniyetining janashyry Iman­ghaly Tasmaghambetovtey túlghanyng atyn atamay ótu aiyp bolar. Kezinde әnshige qolynan kelgenshe qoldau kórsetken birden-bir azamat - osy aghamyz. Al endi әrbir әnin izdep, әr shygharmasyn tirnektep jinau bir adamnyng qolynan keler is emestigin týsinsek, bard-әnshining joqtau­shysy әrbirimiz ekenin týigenimiz jón. Sebebi Tabyl óz sezimin ghana jyrlaghan joq, ol jay lirik sazger ghana emes, ol - zamannyng әrbir qúbylysyna, últynyng basyna týsken әr kezenge ýn qatqan jyrau. Kópting kókeyinde jýrgendi, kóp aita almaytyndy Tabyl aitty. Ol qoryqqan joq. Tipti jeltoqsannyng yzgharynan da yqqan joq... Bizding aramyzda Tabyl syndy bard, bylaysha aitqanda, jyraular kóp emes, óte siyrek. Sausaqpen sanap shyqpasaq ta, bir Tabyldyng ózin nasihattaugha nege kýsh salmasqa? Shygharmalaryn jaryqqa shygharyp, múrasyn kóp qoldanysyna engizetin uaqyt jetti emes pe? Álde Tabyl­dy Dosymov tek ainalasyndaghy dostary men úly Abylgha ghana qajet pe? Aytpaqshy, «tektiden tekti tusa iygi» dep qazaq atamyz aitqanday, Tabyldyng úly Abyldyng jasy 15-te, anasy Qarlyghashpen birge Aqtauda túrady. Áke әnderin oryndap jýrgen әlgi úldyng «oryndaushylyq maqamyna deyin әkesinen aumaydy» deydi kórgender. Alayda biz ýshin jalghyz Abyl ghana emes, qazaqtyng әr úlynyng Tabyldyng әnderin Abyl syndy jatqa aitqany manyzdy.

Tabylgha

Aqyn en, әnshi eng

ainalghan kýlli maqtangha,

Qalaysha týsting qorqaular

qúrghan qaqpangha?

Ruhyng jýr birge,

«qúlaqtan kirip boydy alar»

Ásem әn bolyp shyrqaytyn

talmay aq tangha.

Úmtyldyng algha, tóbeni tútpay qanaghat,

Shyndargha jetsen, iyterdi

bireu jaralap.

Oiynda sening toghysty kýnde myng qiyal,

Áning men jyryng bizderge endi amanat!

Qayghygha bólep,

aghayyn-tuys, júrtyndy,

Ózin  de tyiyp әp-sәtte әsem kýlkindi.

Qoshtastyng erte,

Qorabay agha aitqanday:

«Samghaytyn kókke qanattyng

biri qyrqyldy».

Ókpeletti me bos keude

jandar janyshtap,

Solardan bezip,

ketting be bizden alystap?

Tirining qolynan keleri sol ghoy,

Tabyljan,

Jýrermiz әr kez eske alyp,

Qúran baghyshtap.

Bijan QALMAGhAMBETOV, Tabyldyng dosy, Aqtóbe qalasy

«Alash ainasy» gazeti