2.

Jol ýstinde tútqyndalghan Halel Ahmetjanúly Ghabbasov Qyzylorda qalasyna әkelindi. 1928 jyly 10 qarasha kýni tergeushi Olishanskiy  Qylmysty ister kodeksining 58 babynyng 13,17 tarmaqtary boyynsha aiyp taghyp, jauapqa tartqan. Sol úigharym boyynsha OGPU-ding Qazaqstan boyynsha ókilderi Saenko men Petrovtan Ghabbasovty tútqyngha alu turaly kelisim súraghan. 15 qarasha kýni resmy týrde týrmege qamaldy. Tútqyndau turaly úigharymynda Halel Ghabbasovqa:«qaruly kóterilis úiymdastyru ýshin qasaqana auylyna bardy», - degennen basqa aiyp taghylmaghan. Al Jogharghy sottyng anyqtamasyna jýginsek:

«1927 jyly dalada (?) qaruly kóterilis úiymdastyrdy dep taghylghan aiyp ta eshqanday dәlelsiz. Búl da Ádilevtyng jalang sózine qúrylghan   dauryqpasyna ghana negizdelgen. Búl mәsele jóninde jauapqa tartylghan Dulatov ta, Baytúrsynov ta, Espolov ta, Ghabbasov ta jәne basqalary da moyyndamaghan, olar qaruly kóterilis úiymdastyrudy maqsat etpegen. Olar elderine óz ómirlerin saqtau ýshin ghana ketpek bolghan, sebebi: SSSR men Angliyanyng arasyndaghy jaghdaydyng nasharlauyna baylanysty eki arada soghys bastalady, sondyqtan da búlardy búrynghy alashordashylar retinde qughyndap, qysymgha alady dep oilaghan».

2.

Jol ýstinde tútqyndalghan Halel Ahmetjanúly Ghabbasov Qyzylorda qalasyna әkelindi. 1928 jyly 10 qarasha kýni tergeushi Olishanskiy  Qylmysty ister kodeksining 58 babynyng 13,17 tarmaqtary boyynsha aiyp taghyp, jauapqa tartqan. Sol úigharym boyynsha OGPU-ding Qazaqstan boyynsha ókilderi Saenko men Petrovtan Ghabbasovty tútqyngha alu turaly kelisim súraghan. 15 qarasha kýni resmy týrde týrmege qamaldy. Tútqyndau turaly úigharymynda Halel Ghabbasovqa:«qaruly kóterilis úiymdastyru ýshin qasaqana auylyna bardy», - degennen basqa aiyp taghylmaghan. Al Jogharghy sottyng anyqtamasyna jýginsek:

«1927 jyly dalada (?) qaruly kóterilis úiymdastyrdy dep taghylghan aiyp ta eshqanday dәlelsiz. Búl da Ádilevtyng jalang sózine qúrylghan   dauryqpasyna ghana negizdelgen. Búl mәsele jóninde jauapqa tartylghan Dulatov ta, Baytúrsynov ta, Espolov ta, Ghabbasov ta jәne basqalary da moyyndamaghan, olar qaruly kóterilis úiymdastyrudy maqsat etpegen. Olar elderine óz ómirlerin saqtau ýshin ghana ketpek bolghan, sebebi: SSSR men Angliyanyng arasyndaghy jaghdaydyng nasharlauyna baylanysty eki arada soghys bastalady, sondyqtan da búlardy búrynghy alashordashylar retinde qughyndap, qysymgha alady dep oilaghan».

Ár sózi - asa manyzdy tarihy oqighalardyng astaryn ashyp beretin Halel Ghabbasovtyng tergeushige bergen jauaptaryn ret sanyn saqtay otyryp keltiremiz. Sonday-aq 1926 jәne 1928 jyldary H.Ghabbasovtyng óz qolymen toltyrylghan eki anketany salystyra paydalanghanymyzdy eskerte ketemiz.  Óitkeni búl adam turaly maghlúmatty el-júrt tolyq bile bermeydi.

«Anketa: 1. Mekemening aty jәne atqaratyn qyzmeti  Memlekettik Josparlau mekemesining finans-ekonomika seksiyasynyng mengerushisi. 2. Ákesinin, ózining aty-jóni - Halel Ghabbasov Ahmedjanúly. 3. Jasy - 40-ta (1888 jyly tughan). Últy - qazaq. 5. Qanday elge, qay rugha jatady - ruym tobyqty. Búrynghy shyqqan tegi men dәrejesi - malshy semiyasynan shyqqan. 7. Meken-jayy (ómirining kóbin ótkizgen jeri) - Semey guberniyasy. 8. Túraghy (qazirgi) - Qyzylorda. 9.   Semiyalyq jaghdayy,  ózining qaramaghyna  qaraytyn semiya mýsheleri, enbekke jaramdysy qansha, jaramsyzy qansha - әielim, balalarym bar. (Ekeu - bireui 12 jasta, ekinshisi 2-de), 14 jasar inim bar. 10. Bilim dәrejesi - 1915 jyly Moskva uniyversiytetining fizika-matematika fakulitetin bitirdim.11. Mamandyghy - 12. Qay tilde sóilep, jaza, oqy alasyz - orys jәne qazaq tilderinde. 13. Fevrali Revolusiyasyna  deyin  nemen shúghyldandynyz (Eger qyzmet isteseniz - qayda jәne qanday qyzmette boldynyz) - Revolusiyagha deyin Semeydegi úsaq kredit mekemelerinde istedim. Revolusiyadan keyin 1918 jyldyng qantaryna deyin Gubrevkomnyng tóraghasy, oblystyq jer bólimining tóraghasy, oblystyq qazaq bólimining tóraghasy mindetin atqardym. Qazir sauda jәne kooperasiya jýiesi boyynsha Qazaq memlekettik josparlau komiytetining prezidium mýshesimin. 14. Revolusiyagha deyin menshiginizdegi qozghalmaytyn qanday baylyghynyz boldy (onyng qayda bolghanyn kórsetiniz) - Qyzmetker boldym. Qozghalmaytyn baylyghym (Búl - arada - ýi, zavod t. b. aitylyp otyr - T.J.) bolghan joq. 15. Qazirgi dýniye-mýlikteriniz - aqsaq toqtym da joq.16. Partiyagha qatysynyz jәne qay jyldan mýshesiz - mýshe emespin. 17. Basqa partiyada mýshe boldynyz ba, qansha uaqyt boldynyz jәne odan shyghu sebebiniz - «Alash» partiyasyn qúrugha qatystym. 18.  Qanday da bir kәsiptik odaqqa mýshe boldynyz ba jәne qashannan - (Anyq tanylmady - avt.) da mýshe boldym, qazir de mýshemin.19. Imperialistik soghysqa qatystynyz ba - Joq. 20. Azamat soghysyna qatystynyz ba - Joq. 21. Sottaldynyz ba - Joq.. Tek 1919 jyly ataman Annenkovtyng azap vagonynda eki kýn qamaqqa alyndym. Ne ýshin ekenin bilmeymin. Meni bolishevik dep aiyptady, biraq men bolishevik bolghan emespin. 22. Adresiniz - Qyzylorda, Sovetter ýii, I. 23. Akt toltyrylghan kýn - 1926 jyldyng 15 marty. Qoly.

Barlyq tútqyndardyng alghashqy jauaby ómirbayandyq sholu sipatynda bolghan. Al keyingi tergeuler naqty bir mәselening ainalasyna qúrylghan. Súraq-jauaptar ýnemi qaytalanyp, tәptishtelip otyrghandyqtan da qaytalaugha úrynbas ýshin tergeu barysyn barynsha qysqa әri naqty, «ayyptalushynyn» oy jýiesine núqsan keltirmey syghymday mazúndap beruge tyrysamyz. Sonymen, H.Ghabbasovtyng 1928 jyly 28 qazan kýngi birinshi kórsetindisi eki bólimnen túrady:

Birinshi «jauap: Mening ata-anam mal sharuashylyghymen ainalysty. Semey guberniyasynyng Shaghan bolysynda olardyng әuelide dәuletti jeke sharuashylyghy boldy, keyinnen tәrkilenip, kedeyge ainaldy. Arghy ata-tegim - tatar, ústa bolghan. Osydan 200 jyl búryn Shaghan bolysyna kóship kelgen. Ghabbasovtardy tobyqty ruyna qaraytyn adamdar tólengit esebinde kirme etip alghan. Tólengit - búl qoghamdyq jik, súltandar men tórelerding qyzmetshisi retinde qalyptasqan. Mening ata-babam sonday kirme dәrejesinde ómir sýrdi. 1898 jyly Semey qalasyndaghy mektepke alyndym. 1901 jyly gimnaziyanyng 1 synybyna týsip, ony 1909 jyly kóktemde bitirip shyqtym. Ata-ana tarapynan qarjylay kómek alghamyn joq, gimnaziya diyrektorynyng úsynuymen gubernator taghayyndaytyn qazaq balalaryna beriletin stiypendiyany alyp túrdym. Gimnaziyany bitirgennen keyin oqudy jalghastyrugha qarajatym bolmaghandyqtan da Semey uezining Seysen bolysynda oqytushylyq ettim. 1912 jyly kýzde Mәskeuge baryp, alghashynda Mәskeu uniyversiytetining zang fakulitetinde, sodan keyin fizika-matematika fakulitetinde oqydym. Auysuymnyng sebebi, zang fakulitetine týskendikten de jalpy zanger ataulygha kýdiktene qaraytyn gubernator: revolusionerlerding yqpalynda ketedi degen qauippen meni stiypendiyadan aiyrdy. Búl negizsiz de emes edi. Sol jyldary Jaqyp Aqbaev revolusiyalyq qozghalystargha belsene qatysyp jýrgen. Sonymen qatar Mәskeude balalardy oqugha dayyndaumen de shúghyldandym. Auysqannan keyin qazaq balalaryna beriletin stiypendiyagha ie boldym. Aytpaqshy, 1914 jyly murovshylar men tolstoyshylardyng sheruine qatysqanym ýshin uniyversiytetten shygharyldym da, 1914 jyly kýzde qaytadan týsip, ony 1919 jyly bitirdim. Aqpan tónkerisine deyin Semey qalasynda kredit salasynda istedim.

Sodan keyin qazaq bólimi meni Guberniyalyq qazaq komiytetining tóraghasynyng orynbasary (tóraghasy R.Marsekov), keyin jer basqarmasynyng bastyghy etip saylady. Osy eki aralyqta men Orynbor qalasynda ótken Jalpyqazaq qúryltayyna Semeyden ókil bop qatystym, sol qúryltayda «Alashtyn» kenes mýshesi bolyp saylandym. Qúryltayda men últ mәselesi jónindegi jәne taghy bir komissiyanyn, atyn úmyttym (әskery kenes - T.J.) mýshesi boldym. Qúryltayda «Alashorda» ýkimetin jariyalaudyng merzimi turaly ekiúday pikir talasy oryn aldy. H.Dosmúhamedov dereu avtonomiya jariyalaudy, diny mýftiyat qúrudy talap etti. Men ýkimetti orys sharualarynyng sayasy jaghdayy anyqtalghan song jariyalau turaly úsynysty qoldadym. Semeyden Ermekov jәne taghy bir adam (atyn úmyttym) boldy».

Halel Ghabbasovty «taghy bir komissiyanyn, atyn úmyttym, mýshesi boldym», - dep otyrghany «Alashtyn» últtyq jasaghy jónindegi komissiya edi jәne onyng Erejesin sol jazdy. «Alashordanyn» qúrylymdyq jobasyn jasady. Jalpyqazaqtyq I Qúryltayda saylanghan әskery Kenesting mýshesi retinde - halyq milisiyasyn qúru turaly bayandama jasady. Qúryltayda qatty qadaghalanyp, qarama-qayshy pikirler aitylyp, úzaq talqylanghan mәsele - avtonomiya, milisiya, kenes ókimeti qaqynda boldy. Onda: Orynbordaghy qazaq әskerining ókili Menishin avtonomiyany qolday otyryp, anarhiyadan qútylu ýshin «Alashorda» Ontýstik Shyghys Odaghyna qosylsyn dedi, al M. Shoqaev qazaq pen qyrghyzdyng bir avtonomiya qúrap, Týrkistan avtonomiyasynyng qúramyna kiruin úsyndy. Halel Ghabbasov ózining bayandamasynda:

«Oktyabri aiyna deyin halyqtyng senimine ie bop, biylep kelgen Uaqytsha ókimet qúlady. Rossiya memleketi ýkimetten aiyryldy. Belgili ýkimetke baghynbay әrkim ózinshe biylik etse, azamat soghysynyng tútanyp ketui mýmkin. Anarhiya tolqyny býkil memleketti, ýlken qalalardy da, kishi auyldy da jaylap barady. Ol qazaqtar túratyn oblystargha da tarap, halyqtyng ómiri men dýniye-mýlkine qauip-qater tóndirdi. Olar qorghansyz qaldy. Tyghyryqtan shyghudyng joly - qazaq bolystary týgel moyyndaytynday myqty ýkimet qúru kerek. Ekinshi: memleket qazir óz basynan ýlken kýizelisterdi keshirip otyr: jappay qúldyrau men anarhiya óris alyp, kisi ólimi kóbeydi. Búl anarhiyanyng zardaby qazaq oblystaryna tarau qaupi de tóndi. Qalyptasqan tótenshe jaghdaygha - arpalysqan anarhiyagha qazaq halqy enjar qaray almaydy. Búl anarhiya qazaq oblystarynda búrq ete qalsa, eshqanday qorghanyshy joq qazaq halqynyng mýldem qúryp ketui mýmkin. Sondyqtan da alasúryp, tónip kele jatqan anarhiyadan el-júrtty aman saqtau ýshin, halyq jasaghyn qúru kerek», - dep úsynys jasady.

H.Ghabbasovtyng jobasy boyynsha qúrylta mynaday sheshim qabyldady.

«Qauly: Tómendegi erejelerge sәikes shúghyl týrde halyq jasaghy (milisiya) qúrylsyn:

I. Milisiya qataryna jasy 20 men 35-ting arasyndaghy, qyzmetke jaramdy er adamdar qabyldanady. II. Milisiya qataryna ózi erik bildirgender alynady, al belgili mólsherdegi sangha erik bildirushilerding sany jetpegsn jaghdayda, onda kimning qyzmet etui jerebe arqyly sheshiledi. III. Óz erkimen nemese jerebe arqyly qyzmetke alynghan milisionerlerge últtyq fondynyng esebinen jalaqy beriledi, al jalaqynyng kólemin jergilikti jaghdaydyng ereksheligin eskere otyryp jergilikti úiymdardyng ózi, ne milisiya mekemesining mengerushisi tóleydi. IV. Ár oblysqa belgilengen milisionerlerding sanyn oblystar uezderge, uezder bolystar men auyldargha bóledi. V. Oblystyq mekemelerding uezderge belgilengen mólsherdegi milisiyalardyng tolyqtay jinaluyna uezd mekemeleri jauapty. VI. Jerebe boyynsha milisiya qataryna alynghan adam ózining ornyna 20-35 jastaghy basqa bireudi jiberuge qaqysy bar. VII. Eger de jerebe bir ýidegi birneshe adamgha qatar týsken jaghdayda olardyng bireui ghana alynady. Jasaqtardyng semiya jәne basqa da jaghdayyna baylanysty jenildik jasaugha jergilikti mekemeler mindetti. VIII. Alghashqy kezde әrbir auyldaghy qauymdar ózderinen alynghan milisionerlerdi atpen, er-túrmanmen jәne kiyimmen qamtamasyz etui tiyis. IX. Jasaqtargha qajetti myltyq, oq-dәri men qylyshtar "Alashordanyn" últtyq qorynyng esebinen satyp alynyp, jer-jerge bólinip beriledi. X. Milisionerlerdi jattyqtyru ýshin ofiyserler men instruktorlar - 100 milisionerge 1 ofiyserden, 50 milisionerge 1 instruktordan keletindey mólsherde qabyldanady. XI. Ofiyser kadrlaryn dayarlau ýshin ózi tilek bildirgen adamdar Orynbordaghy kazak-iynker uchiliyshesine ornalastyrylady. XII. Bókey, Oral, Torghay, Aqmola, Semey jәne Jetisu oblystary boyynsha jalpy milisionerding sany 13.500 boluy kerek, al oblystar boyynsha bylay bólindi: Bókey - 1000, Oral - 2000, Torghay - 3.000, Aqmola - 4.000, Semey - 1.500 jәne Jetisu - 2.000 adam»

„Alashorda" ýkimetining qúryluy otan tarihyndaghy nazar audararlyq manyzdy oqigha bolghandyqtan da, salystyra tújyrym jasaugha mýmkindik beretin dәiektemelerdi nazargha úsynamyz. Onsyz aighaqtamadaghy jaylardyng astaryn tereng sezinu neghaybyl.

H.Ghabbasov (jalghasy): «Shamamen 1918 jyldyng aqpanynyng sonynda, nauryzdyng basynda Semeyde partiyada joq júmysshy-sharua kenesi qúrylyp, men teng tóraghalyqqa saylandym. Taghy bir qazaq saylandy, onyng atyn úmyttym. 1918 jyldan bastap barlyq últtyq bólimsheler joyyldy, sonyng ishinde qazaqtargha erekshe qysym kórsetildi. Bókeyhanovqa Semeyge kelu qauipti edi, ol Orynbor manynda jasyrynyp jýrgen bolatyn. Búl jóninde ortalyq ýkimetke shaghym týsirdik. Mәskeumen, Stalin joldaspen tikeley baylanysqa shyghyp, qazaq avtonomiyasyn qúru turaly sóilestik. Onda men jergilikti sovdepterding qysymyn aita otyryp, kenes ókimeti jariyalaghan últtardyng ózin-ózi anyqtau jәne basqaru turaly ýndeuin tezdetip jýzege asyrudy talap ettim. Ol pikirimdi men 14 baptan túratyn, negizinen qazaq mekemelerin qalpyna keltiru, kenesting qúramyndaghy avtonomiya qúru, qazaq qayratkerlerin týrmeden shygharu turaly boldy. Stalin joldas búl úsynysty qoldady. Ol: avtonomiya jariyalau ýshin shúghyl týrde qúryltay shaqyrudy úsyndy. Orynbordaghy Býkilqazaq qúryltayy kenes ókimetining últ sayasatyna say keletini, oblystyq keneske últ erkindigi men avtonomiya qúrugha dayyndyq jasau, tútqyndaghylardy bosatu turaly pәrmen beretinin aitty. Qalghan mәselelerdi Mәskeude jýrgen Halel Dosmúhamedovke tapsyrudy úsyndy. Osy baylanystan keyin Bókeyhanov, Omarov, Marsekov, Ermekov, Sәrsenov Biahmet, men - Ghabbasov jәne Baytúrsynov pen Dulatov qatysqan «Alashorda» mәjilisinde Stalinge: kenes ókimetin sózsiz moyyndaytynymyz, ortalyqtaghy bizding mýddemizdi H.Dosmúhamedov qorghaytyny turaly mәlimdeme joldadyq. Men Stalinmen sóileskennen keyin oblystyq kenesting tóraghasy Shugaev tura baylanysqa shaqyryldy. Olardyng ne dep sóileskenin bilmeymin. Búdan keyin oblystyq kenes bizge degen kózqarasyn ózgertip, tútqyndaghylardyng birazyn bosatty. Alayda qúryltaydy shaqyru isin qolgha almady. Eki aradaghy qatynasymyz taghy da búzyla bastady. Qazaq qyzmetkerlerine taghy da qysym kórsetile bastady. Avtonomiya mәselesin týbegeyli sheshu ýshin Semey oblysy qazaqtarynyng qúryltayyn shaqyru ýshin rúqsat alugha mәjbýr boldyq. Ókilderdi әr bolysqa baryp jýrip, jergilikti jerden tikeley sayladyq. Qúryltay mamyr aiynyng basynda shaqyryldy. Avtonomiya mәselesi jәne kenes ókimetining búl turaly sayasaty birauyzdan maqúldandy. Sonymen qatar qatang talaptar da qoyyldy. Mening kenes ókimeti turaly kózqarsym osylay qalyptasty jәne Stalinmen aradaghy tikeley baylanysymnyng mazmúny osynday».

«Alashorda» ýkimeti men kenes ókimeti arasyndaghy «symsyz baylanysqa» shyghyp, qazaqtyng tәuelsizdikke bet alghan jolynyng sýiinshi habaryn alghash elge jariyalaghan adam osy Halel Ghabbasov. Baspasózde jariyalanyp, ghylymy ainalymgha týsken búl qújatty biz de paydalanudy jón sanadyq. Óitkeni barlyq tәuelsizdik pen taghdyr tauqymeti osy qújattan bastalady:

«1918 j. 19 martta sovet ýkimetining mýshesi, últ júmystaryn basqarushy komissar Stalin Mәskeuden Semeydegi «Alashordasynyn» bastyghy Álihan Bókeyhanov ham onyng joldasy Halel Ghabbasovty auyzsha sóilesetin tóte telegrafqa shaqyrdy. Erteninde 20-martta komissar Stalin men Halel sóilesti. Stalin «Alash» avtonomiyasy turaly sóilespekshi eken. Eki jaghy óz pikirlerin aitysyp, aqyrynda sovet ýkimetining atynan halyq komissary Stalin mynany aitty (Stalin sózin ózgertpesten týsgelimen tәrjima qylamyz):

Rusiyadaghy halyqtardyng qúqyqtary turaly Halyq komissarlary shygharghan belgili erejesi búl kýnge sheyin últ mәselelesi taqyrypty sovet ýkimetining negizgi qyzmet jobasy bolyp keledi. Ýshinshi sovetter sezi osy erejeni jayghastyrugha qauly qyldy. Óziniz bizge tapsyryp otyrghan jalpy qazaq-qyrghyz sezining qaulysy týgelimen joghary jobagha muafyq keledi. Biraq jalghyz-aq shart qoyamyz: eger sizding sezinizding qaulysy ókilderinizding sovet ýkimetin tanugha halaf bolmasa bolghany. Ýshinshi sovetter sezi sovetskiy federasiya nizamyn jasap ham búl mizam IÝ sovetter sezining bekituine salynsyn dep qauly qylyndy. Búghan qaraghanda endi sózdi qoyyp, iske kirisu kerek, yaghni, әrbir túrmysy, salty basqa halyqtar jergilikti sovettermen qosylyp, avtonomiya, federasiya alu qúqy, basy bayly bólinip ketu sekildi últ niyetterin jaryqqa shygharugha sezd shaqyratyn komissiya qúrugha tyrysu kerek. Biz oilaymyz, jalpy qazaq-qyrghyzdyng ókilderi tez qamdanyp, ynghayly uaqytty ótkizbey, jergilikti sovettermen birigip, әlgidey komissiyany qúrar. Sizden ótinemiz, bizding jauabymyzdy «Alashordanyn» kenesine salyp, jauap qaytarsanyzdar eken. Adres: Mәskeu, Kremli, Halyq komissarlarynyng bastyghy Leninge ham Halyq komissary Stalinge».

Mine, «Alashorda» men kenes ýkimetining arasyndaghy alghashqy jәne basty kelisim qújaty osy. Búl - qazaq memlekettigin qúrugha mýmkindik bergen resmy qújat. Yaghni, Ábilqayyrdyng bodandyqqa kiru turaly Anna Ioanovnagha bergen, tek qana aq paraqqa qoly qoyylghan qaghazdyng qúnyn da, kýshin de joyatyn úly qújat.

Búl oqighagha kuәger bolghan Smahan Bókeyhanúly: «1919-jyldyng basynda qyzyldar keldi. «Alash» әskerining bastyghy, nayman Qazy degen jigitti mart aiynda atty. Apreliding basynda qyzyldar qashty. Marttyng 24 kýni Stalin Álekendi «pryamoy provodqa» shaqyrdy. Biz Mәskeudi aldyq. - Qazaq avtonomiyasy qayyrly bolsyn, ózing kimsin? - dedi Staliyn). Sonda qazaqtar ýlken Semeyde Júmeke Orazalin degenning ýiine jinalyp kenesti. Álekeng aitty: Qaru-jaraqsyz nashar elmiz ghoy. Stalinge: senimen birgemiz deyik - dedi. Halel Ghabbasúly, Rayymjan Marsekúly, Ahmetjan Qozybagharúly, Biahmet Sәrsenúly: «- Atamandar kóp, Dutov, Semenov, Kornilov, ataman Annenkov bar, búlar qyzyldardy quady. Stalinning keregi joq,» - dep kónbedi. Álekeng ýndemedi. Múhamedjan Tynyshbayúly, Álimhan Ermekúly eki jaqqa da qosylmay qaldy. Imambek Tarabayúly o da ýndemey qaldy. Shәkәrim Qúnanbayúly:  Oqyghandar ózdering bilinder, - dedi», - dep jazypty kýndeligine.

Al bolishevik qazaqtardyng oiyna avtonomiya kirip te shyqpaghan, tipti, oghan qarsy bolyp jantalasyp jýrgen shaghy.

H.Ghabbasov: «Qúryltay kezinde bir tosyn jaghday boldy. Qúryltay ótip jatqan jerge Qazaq komiytetining búrynghy mýshesi Qúljanov kelip, oghan sóz berudi talap etti. Qúryltay tóraghasy Poshtaev oghan rúhsat bermegen son, Qúljanov syrtqa shyghyp ketti de bir top qyzyl armiya soldattaryn ertip kelip, egerde ózine sóz bermese qúryltaydy kýshpen tas-talqan etip taratyp jiberetindigin mәlimdedi. Bәribir qúryltay Qúljanovtyng talabyn oryndaudan bas tartty, tiyisti qauly shygharyp, júmysyn ayaqtady. Búdan keyin qúryltay jetekshilerining tútqyndalghany turaly habar estilisimen, birazymyz bas saughalaugha mәjbýr boldyq. Men, Sәrsenov, Ermekov, Qozybagharov, Marsekov jәne basqalarymyz Shynghystaugha baryp jasyryndyq. Bókeyhanov, Baytúrsynov, Dulatov, Omarov taghy basqa da 20-30 adam búl kezde sonda bolatyn. 1918 jyldyng kókek ne nauryz aiynda Toqtamysov Omby qalasynan Semeyge keldi. Ol Semey qalasyndaghy kenes ókimetine qarsy astyrtyn júmys jasap jatqan 2 toptyng bar ekenin, olardyng arasynda ózara baylanys joq ekenin, olardyng bireui - qarajýzdiler, ekinshisi sosialister ekenin aitty. Ol Qazaq komiytetimen baylanys jasady. Oblystyq kenespen bizding ara qatynasymyz shiyeleniskennen song Toqtamysov arqyly últtyq avtonomiyany moyyndaytyn astyrtyn úiymnyng bireuimen baylanys ornattyq. Toqtamysov eshqanday úiymnyng mýshesi emes bolatyn. Sondyqtan da biz әskery kenes qúrdyq, Kenesting tóraghalyghyna - Marsekov, mýsheligine Sәrsenov pen Álimbekov saylandy. Álimbekov búl kezde Oblsovdepting әskery bólimining mýshesi edi. Jasyrynyp jýrgen kezimizde úiymmen esh baylanysymyz bolghan joq. Sondyqtan da qalada qalyp, ashyq jýrgen Álimbekovting ne istegeninen habarym bolghan joq. Semeyge oralghan song ghana qalada ataman Sidorov bastatqan kazaktardyng biyligi ornaghanyn bildik. Qarajýzdilermen qyzmet istesuden bas tartyp, ózara kelisim jýrgizip, bizdegi qarudyng kýshimen ókimetti qolgha alu ýshin sosialistik baghyttaghy jasyryn toptyng qayda ekendigi turaly Toqtamysovtan súrastyrdyq. Oblystyq Jer basqarmasy qaytadan qúryldy, Marsekov tóraghalyqqa, men orynbasarlyqqa saylandym. Búdan arghy bizding júmysymyz mynaghan baghyttaldy: qazaqtyng halyq (biyler) sotynyng júmysyn jandandyru, shet elge ketip jatqan bosqyndargha tosqauyl jasau, pereselenderding ýstemdigin jong. Shilde-qazan ailarynda Bókeyhanov, Ermekov jәne Sәrsenov Sibir ýkimetimen, sodan keyin avtonomiyany qoldaytyn bolghandyqtan da Samaradaghy Qúryltayshylar mәjilisimen kelisim jýrgizuge attandy. Songhysymen Alashorda ýkimetin moyyndau, jer, Aqmola, Semey guberniyalaryn qazaq respublikasynyng qúramyna beru mәselesin qoldaytyny turaly uaghdalastyqqa qol jetkizdi».

Múndaghy aitylghan әr sóz ben kórsetilgen aighaqtardyng astarynda kesek-kesek oqighalar jatqan bolatyn. Halel Ghabbasovtyng bergen әr jauabynan osy uaqytqa deyin tarihshylar taba almay, ne týsindire almay, ne týsinbey jýrgen jaylardyng anysy angharylady. Mysaly, 1918 jylghy avtonomiya turaly Stalinmen telegraf arqyly tikeley baylanys túsyndaghy tarihy oqighanyng mәn-jayy, sebep-saldary, psihologiyalyq shiyelenister ózining tolyq baghasyn alghan joq. Egerde tura sol kezde Stalinnen búiryq alynbaghanda, onda Bókeyhanov bastatqan últ kósemderining birazynyng qúrbandyqqa úshyrauy әbden mýmkin bolatyn.

21 nauryz kýni «Alashorda» ýkimeti 11 baptan túratyn kelimshartty Kremlige jiberdi. Olar:

1. «1917 jyldyng jeltoqsanynyng 5-nen 12-ne deyin Orynborda ótken jalpy qazaq sezining qaulysy boyynsha «Alash» avtonomiyasy jariyalandy jәne onyng territoriyasyna - Semey, Aqmola, Torghay, Oral, Syrdariya, Ferghana, Jetisu, Bókey ordasy, Zakaspiyskiy oblysynyng Manghyshlaq uezi, Samarqan oblysynyn  Jizaq uezi, Amudariya bólimi, Altay guberniyasyna qaraghan Biyski, Barnaul, Zmeynogor uezderindegi qazaqtar basym qonys jaylaghan jerler kiredi.

2. «Alashorda» ýkimetine qazaqtan basqa últtardyng ishinen azynan - az, kóbinen - kóp mólsherde jiyny on adam mýshe bop kiredi.

3. Zang shygharatyn jәne biyleytin oryn - «Alashorda».

4. Oblystyq bólimderding kómegine sýienip Qúryltaydy shaqyru «Alashordanyn» qúqynda bolady.

5. Ókilderdi uezder, qala túrghyndary saylaydy.

6. Búl zang kýshine engenshe búrynghy zemstvolyq jәne qalalyq qúrylymdar júmys isteydi.

7. Qazaq-qyrghyzdar arasyndaghy isti saylanghan sottar qaraydy.

8. Qúryltaydyng qaulysyna sәikes qazaq-qyrghyz milisiyasy qúrylady.

9. «Alashordagha» baylanysty týrmege qamalghandar bosatylsyn jәne olardy qudalau toqtatylady.

10. Moskvadaghy «Alashordagha» qatysty isterdi elshi retinde Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter jýrgizedi.

11. Osy sharttardy kenes ókimeti qarap, kelisimge otyruy tiyis - degen mazmúndaghy úsynys.

Búl úsynysqa «mәseleni tezdetip sheship, sózden iske kóshudi» úsynghan Lenin men Stalin bir aidan astam uaqyt jauap bermedi. Azamattyq soghys jýrip jatqan el ýshin búl óte úzaq uaqyt. Sondyqtan da shúghyl týrde taghy da 1918 jyly 21 sәuirde Alashordanyng kýnshyghys bólimining bastyghy Halel Ghabbasov Lenin men Stalinge:

«Qazaq avtonomiyasy mәselesi - qazaq halqy ýshin ómir men ólim mәselesi bolyp tabylady. 2-sәuir kýni komissar Stalin arqyly tura, symsyz torappen joldanghan Halyq komissarlary kenesining kózqarasy qazaq halqynyng arasyna azdaghan  júbanysh әkeldi. Alayda jergilikti halyqtyng tabighy talabyna óktemdikpen qarau  jergilikti kenes deputattary túrghysynan tiylmay otyr. Qazaq úiymdaryn qudalau, olardyng mýshelerin tútqyndau qazaq júrtyn alandatyp, últtyq arazdyqty órshitedi.  Búl otty der kezinde óshiru kerek jәne úiymdastyru júmystaryna shúghyl týrde kirisip, bas kóterip kele jatqan alasapyran men tolqulardyng aldyn alu qajet. Qazaq halyq kenesi - qazaq halqynyng talabyn búljytpay oryndaydy, sondyqtan da avtonomiya iydeyasyn tezdetip jýzege asyrugha mýmkindiginshe kýsh salady jәne sizderden shúghyl jauap kýtemiz. Resmy mәlimetimizdi 3-sәuir kýni tura symsyz torap arqyly joldadyq.

«Alashordanyn» tóraghasynyng orynbasary - Ghabbasov», - degen jedelhat joldady.

«Alashordamen» eki ortadaghy kelisimdi jýrgizgen Stalin aragha tura on jyl ótken song ekinshi «әriptesin» - Halel Ghabbasovty týrmege qamap, atu jazasyna kesti.

Al Olishaniskiyding osy kýngi ekinshi baghyttaghy súraghy - Halel Ghabbasovty atu jazasyna alyp kelgen sot ýkimimen para-par edi. Onda aghymdaghy iydeologiyalyq sayasy mәseleler qozghalady. Endi sony nazargha úsynamyz:

«Súraq: Sizding qazirgi sayasy ústanymynyz qanday?

Jauap: Mening sayasy ústanymym 1925 jyly 30 qarasha kýni Semey gubkomynyng hatshysyna berilgen mәlimdemede tolyqtay kórsetilgen. Onda: kenes ókimetining qazirgi últ, mәdeniyet, ekonomika jónindegi jalpy sayasaty meni qanaghattandyratyny, proletariattyn, onyng ishinde qazaq proletariatynyng diktaturalyq jýiesin moyyndaytyndyghym aitylghan. Jalpy men últshyl emespin, qazaq últynyng ózge últqa óktemdigin qalamaymyn.

Súraq: Auyldyng taptyq jikteluin moyyndaysyz ba?

Jauap: Moyyndaymyn. Qazaqstanda proletariat joq, biraq ta ol industriyalandyru sayasatyn jýzege asyru barysynda kenestik jýiemen qosa qalyptasady.

Súraq: Siz ónerkәsipti bir ortalyqtan basqaru jýiesine qalay qaraysyz?

Jauap: Jalpy prinsipterin moyyndaymyn, búl әbden mýmkin, tipti qajet te. Sәduaqasovtyng „Bolisheviktegi" (jurnaldyng aty, sonda jariyalanghan S.Sәduaqasovtyng maqalasyndaghy pikirdi aityp otyr - T.J.) ústanghan pozisiyasyn mýldem qostamaymyn. Men - josparlau mekemesining mamanymyn, sondyqtan da kenes odaghynyng kómeginsiz Qazaqstannyng óz betinshe damuy mýmkin emes.

Súraq: Kenes ókimetining jer sayasatyna kózqarasynyz qanday?

Jauap: Qonys audarushylardyng qozghalysy jergilikti halyqty yghystyrushylyqqa jol bermeui tiyis. Aralas qonystanghan audandarda jergilikti halyqty otyryqshylandyru sharalaryn úiymdastyru qajet. Qazaqstangha jappay qonys audarushylardy qanaghattandyratynday mýmkindik bar dep eseptemeymin. Egerde qajettilik tua qalsa, onda otarlanudyng azabyn barynsha qatty sezingen qazaq últynyng mýddesin qanaghattandyru kerek dep esepteymin. Jer mәselesining dәl qazir Qazaqstanda qalay sheshilip jatqanyn bilmeymin.

Súraq: Joghary oqu oryndaryndaghy jastardy tәrbiyeleu barysyndaghy  Qazaqstandaghy halyqqa bilim beru sayasatyna qalay qaraysyz?

Jauap: Qazirgi tanda auyl qúrylysyn, әsirese, auyldy jerdegi mektepterde jedeldetip oqytudy qolgha alu kerek. Últtyq tildegi oqulyqtar men maman pedagogikalyq kadrlardyng joqtyghy  anyq seziledi. Últ tilinde oqityn orta jәne joghary oqu oryndary qajet. Al joghary oqu oryndaryndaghy sabaqtardyng qazaq tilinde jýrgizilmeuining sebebin, búl mәseleni sheshuge tiyisti júmystar jasalmay otyr dep esepteymin.

Súraq: Kenes ókimetining Qazaqstandaghy shiykizatty óndirudi sheshu jónindegi dayyndalyp jatqan sayasatyna qalay qaraysyz?

Jauap: Tolyqtay qosylamyn.

Súraq: „1917-1919 jyldar arasyndaghy „Alashorda" qozghalysy kontrrevolusiyalyq roli atqardy dep oilaysyz ba?

Jauap: „Alashordany" kontrrevolusiyalyq emes, revolusiyalyq qozghalys dep eseptemeymin.

Súraq: 1916 jylghy qazaqtardyng kóterilisine sizding qatysynyz qanday jәne oghan qalay qaraysyz?

Jauap: Ózgeler siyaqty men de orynsyz qantógisti boldyrmau ýshin kóteriliske qarsy boldym. Kazaktar siyaqty qazaqtardan da derbes jasaq qúrudy úsyndym.

Súraq: Kolchak ýkimeti qúlaghannan keyingi sizdin kommunistik partiyagha degen kózqarasynyz qanday boldy?

Jauap: Mening kózqarasymdy bylay payymdaugha bolady. 20 ne 21-jyly kóktemde Semeyde qazaq qyzmetkerlerining mәjilisi shaqyrylyp, újymdyq qúramda partiyagha ótu qajettigi talqylandy. Onyng basty sebebi, ol kezde Semeyding Qazaqstangha qosyluy barysynda sibirlik jәne qazaqstandyq úiymnyng arasynda  tartys jýrip jatty. Búl talasta qazaq qyzmetkerleri eshqanday da roli atqarghan joq. Újymdyq túrghyda ótudi úsynghan Jaqyp Aqbaev bolatyn. Maghan da: ótpeseng kóp nәrseni joghaltasyn, - dep kenes berdi.

Súraq: Siz «Alash» sharuashylyq kooperasiyasy odaghyna qalay qatystynyz?

Jauap: Búl odaqtyng qalay qúrylghanyn bilmeymin.  Oghan Qozybagharov, Toqtaghúlov, Esirgepov shaqyryldy. Men jedel úiymdastyru bólimining bastyghynyng ornyna qabyldandym.

Súraq: Siz baylardy tәrgileu nauqanyna qalay qaraysyz?

Jauap: Dúrys qaraymyn. Qúr sóz bolmas ýshin búl nauqannyng aldyn-ala dayyndyq júmystary jónindegi komissiyagha qatysqanymdy eskerte keteyin. Sol komissiyanyng tóraghalyghyna - men, mýsheleri, memlekettik josparlau komiyetinen Sirius, jer komiytetinen Shuberner jәne IKP-dan Bahram bekitildi. Bizge tәrgileuding mólsherin anyqtau ýshin 36 saghat qana uaqyt berdi. Biz, iri qaragha shaqqanda 10 bastan artyq maly barlardy tәrgileuge bolady, - degen  mólsherdi úsyndyq».

Halel Ghabbasovtyng alghashqy tergeui osylay ótti. Aragha ýsh kýn salyp baryp, yaghni, 14 qarasha kýni ekinshi ret jauapqa tartyldy. Tergeushi Olishanskiy aradaghy ýsh kýnning ishinde H.Ghabbasovtyng jauabyn da, onyng ómirbayanyn da tekserip, qalayda qapysyn tabudyng amalyn oilastyrghan. Búrynghy jauaptardyng „kem-ketigin toltyru ýshin de" súraqty baylardy tәrgileu nauqanynan emes, әriden basta synalap qoyady.

«Jauap: Revolusiyalyq qozghalysqa gimnaziyanyng 5 synybynda oqyp jýrgende, yaghni, 1905 jyldan qatysa bastadym. Semey gimnaziyasynda Biyshebiyev (?) úiymdastyrghan ýiirme boldy. Mening kózqarasyma әser etken 1905 jylghy oqigha. Gimnaziyadaghy ýiirmege Solodovnikov jetekshilik etti, 1905 jyly qazanda Solodovnikov shәkitterdi jiyp, bayandama jasady. Sonyng yqpalymen qazaq shәkirtterining ýiirmesi qúrylyp, 1908 jylgha deyin júmys istedi. Oghan Maqsút Bekmembetov jetekshilik etti, ol týrmege qamalghan song Qosmaghambetov basqardy. Ýiirmege sayasy qughyn kórgender kelip túratyn.  Sayasy әdebiyetter taratatyn, birneshe ret qazaq túrghyndarynyng arasynda qazaq jeri men últ mýddesin  oqaly shapangha aiyrbastaghan bolystar turaly sóz de sóiledi. Ol ýiirmege revolusiyalyq әreketteri ýshin Ombydan jer audarylyp kelgen Jaqyp Aqbaev ta qatysty. Men onymen kezdesuge baryp túrdym. Ýiirme júmys ornyma ainaldy. Sol jyly men Vyborg ýndeuine qatysqany ýshin týrmege qamalyp, Semeyge merzimdi kesimin óteu ýshin kelgen Bókeyhanovpen  tanystym. Men oghan óz erkimmen bardym. Ol týrmeden bosaghansha barlyq shәkirtter onymen kezdesuge baryp túrdy. Ol bizding dayyndyghymyzdyng tómendigine renish bildirip, sayasy әdebiyetterdi oqugha kenes berdi. Bókeyhanovpen kelesi kezdesuim 1912 jyly ótti. Onda ol Petrogradta edi, Aqbaevti sonda shaqyrtty, al men student edim. Bókeyhanov Memlekettik dumagha qazaq halqynyng ókilin jibermeu turaly 1908 jylghy 6 mausym kýngi zannyng kýshin joyatyn qarsylyq qújattaryn dayyndau ýstinde bolatyn. Bókeyhanov studentterge Petrograd arhivterindegi qújattardy jinastyryp, jýiege keltirudi tapsyrdy. Mening Bókeyhanovpen úzaq merzim birge júmys isteuimning sәti týskendiginin  sebebi osynday.

Súraq: Últtyq qozghalystyng bolashaq kósemining kadet partiyasyna mýshe boluyn qalay týsindiruge bolady?

Jauap: Nemen týsindiruge bolatynynn bilmeymin. 1917 jylghy Býkilqazaqstandyq qúryltayda da onyng búl әreketine barlyghy qarsy shyqty. Sodan keyin kadet partiyasynan shyghatyny turaly mәlimdeme jasady.

Mening aitqan sózderim dúrys jazyldy.                            (Ghabbasov. Qoly)».

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»