Qazaqstandyqtar ózara qazaq tilinde týsinispeyinshe, qoghamda búra tartushylyq tyiylmaydy

Ógiz ayanmen bolsa da, biz mәselege últtyq mýdde túrghysynan qaraugha bet alyp bara jatyrmyz. Búl býgingi kýnning aqiqaty. «Eshten kesh jaqsy» dep atqarylyp jatqan sharuagha osylaysha kónil marqaytugha mәjbýrmiz әzirge..Sebebi, memleket ózimizdiki. Qazannyng qúlaghyn qaydan jәne qashan shygharsa da qazanshynyng óz erki. Ondaghy keybir kem-ketikterding uaqyt óte tigisi jazylaryna ilanasyn.  Búl әu basta qazaqqa bitken qanaghatshyl  qasiyetting biri. Alayda, «tózim jaqsy qasiyet bolghanymen, úzaq tózuge taghy uaqyt joq».  Múndaghy aitpaghymyz - últtyq mýddede tegeurindik tanytyp jýrgenderding talaby qay jaghynan alsaq ta oryndy. Sebebi, asyra siltesek te bәribir kýtkendegidey emes, odan sәl tómenirek nәtiyjege qol jetkizemiz. Sondyqtan búl jerde últtyq mýddege baylanysty kez-kelgen talap ózin aqtap shygha alady. Memlekette Bir tildik orta qalyptastyru- bizding endigi uaqyt ozdyrmay qolgha alugha tiyisti mәselemiz. Qazir elimizdegi el basqaryp otyrghandardyng deni oryssha mayyn tamyzyp sóilegenimen, qazaqshagha kelgende degbiri qashyp, oiyn jinaqtay almay, ózin de ózgeni de úyaltyp jatady. Memleket sayasatyn jýrgizip otyrghan adamnyng memlekettik tilde erkin, kósilip sóiley almauy masqara jәit.

Qazaqstandyqtar ózara qazaq tilinde týsinispeyinshe, qoghamda búra tartushylyq tyiylmaydy

Ógiz ayanmen bolsa da, biz mәselege últtyq mýdde túrghysynan qaraugha bet alyp bara jatyrmyz. Búl býgingi kýnning aqiqaty. «Eshten kesh jaqsy» dep atqarylyp jatqan sharuagha osylaysha kónil marqaytugha mәjbýrmiz әzirge..Sebebi, memleket ózimizdiki. Qazannyng qúlaghyn qaydan jәne qashan shygharsa da qazanshynyng óz erki. Ondaghy keybir kem-ketikterding uaqyt óte tigisi jazylaryna ilanasyn.  Búl әu basta qazaqqa bitken qanaghatshyl  qasiyetting biri. Alayda, «tózim jaqsy qasiyet bolghanymen, úzaq tózuge taghy uaqyt joq».  Múndaghy aitpaghymyz - últtyq mýddede tegeurindik tanytyp jýrgenderding talaby qay jaghynan alsaq ta oryndy. Sebebi, asyra siltesek te bәribir kýtkendegidey emes, odan sәl tómenirek nәtiyjege qol jetkizemiz. Sondyqtan búl jerde últtyq mýddege baylanysty kez-kelgen talap ózin aqtap shygha alady. Memlekette Bir tildik orta qalyptastyru- bizding endigi uaqyt ozdyrmay qolgha alugha tiyisti mәselemiz. Qazir elimizdegi el basqaryp otyrghandardyng deni oryssha mayyn tamyzyp sóilegenimen, qazaqshagha kelgende degbiri qashyp, oiyn jinaqtay almay, ózin de ózgeni de úyaltyp jatady. Memleket sayasatyn jýrgizip otyrghan adamnyng memlekettik tilde erkin, kósilip sóiley almauy masqara jәit.

Últtyq mýddege qatysty isterde opyq jegizip, barmaq tistetetin olqylyqtar jiberip jýrgenimiz osynday sheneunikterding kesiri. Sondyqtan, әsirese biylik tútqasyndaghylardyng qazaq tilinde jatyq sóileui - memlekettik iydeologiyanyng ózegine ainaluy tiyis. Oiyndaghysyn júrtqa jetkize almaghan basshy basshy emes. Múnday dýbәra sheneunikter halyqtyng mún-múqtajynan alys jatqan, últtyq mýdde eskerilmegen dýbәra sheshimder qabyldaugha ghana qabiletti. Al, qazaqtildi basshylardy qalyptastyru ýshin Astanada arnayy sheshendik mektebi ashyluy kerek. Búl mektep últymyzdyng sheshendik dәstýrin oqytatyn, oidy qazaqsha útymdy jetkize biluding әdis-amaldaryn ýiretetin ýlken bilim oshaghyna ainaluy qajet. Ol eng aldymen memlekettik sheneunikterdi tәrbiyeleumen ainalysatyn ortalyq boluy kerek. Óitkeni, júrttyng kóbisi el basqaryp otyrghan adamdargha qarap sóz týzeydi. Qazaq tilining jatyq tilge ainaluy  eng aldymen osy basshylyqtaghylargha baylanysty. Nege deseniz, ana tilin auyrsynyp, qazaqsha sóileuden jaltaratyndardyng qylyghy tóniregindegilerge tek jaghymsyz әser qaldyrady. Bizge әrbir memlekettik qyzmetkerge tildi qanshalyqty mengergenin kórsetetin arnayy sertifikat aludy mindetteu qajet siyaqty. Búl anyqtama qyzmetke taghayyndarda eskeriletin basty talaptardyng birine ainaluy shart. Tek osynday talaptarmen ghana óz elinde ógey balanyng kýiin keship otyrghan qazaq tilining qoghamdaghy mәrtebesin kóterip,ony barshagha ortaq tilge ainaldyrugha bolady. Sonda ghana til ózinin  layyqty túghyryn tabady. Árbirden keyin orys tili-soqa sonynda jýrgen mújyqtyng oidy  qysqa jetkizuine qúrylghan til. Al Qazaq tili batyrlar men sheshenderding poetikalyq tili. Ony-ózin Qazaqstandyqpyn dep sanaytyn elimizdegi barsha diasporanyng qatynas qúraly qylu, qoghamdaghy týsinistik pen yntymaqty arttyrady.. Búqaranyng sonda bir iydeyagha, bir maqsatqa júmyla qyzmet etui de jenildey týsedi. Óitkeni aralarynda alauyzdyq tusa da bir tilde sóileytinder jyldam til tabysady. Kózdegen maqsattary da kóbine ortaq bolyp keledi.

«Abay-aqparat»