ASA MÁRTEBELI ELBASY NÚRSÚLTAN ÁBIShÚLY!

QOGhAMDAGhY SONGhY BIR JYL IShINDEGI SOPYLAR TURALY ATY ShULY QYLMYSTYQ IS BOYYNShA SARAPTAMA JÝRGIZGEN MAMANDARDYNG SARAPTAMASYMEN ALMATY ADVOKATTAR KENESINING RESMY ÓTINIShI BOYYNShA TANYSYP ShYQTYM. AYYPTAULARY NE KONSTITUSIYaLYQ NE ShARIGhAT ZANDARYNA JATPAYTYN «JAPTYM JALA» BOLYP TÚR. SONDYQTAN SIZDEN ARAShA SÚRAP «DAT, TAQSYR» DEP TÚRMYN. AYYPTALUShYLARDYNG EShQAYSYSY «EKI TUYP BIR QALGhANYM»

EMES. MEN TEK ELDING BOLAShAGhYNA ALANDAYMYN.

DOSAY KENJETAY TÚRSYNBAYÚLYNYNG (filosofiya jәne teologiya ghylymdarynyng doktory, professor, surette) №10751903760010 QYLMYSTYQ IS BOYYNShA JÝRGIZGEN SARAPShYLARDYNG №3007־shi 01.04.2011 JYLGhY QORYTYNDYSY TURALY PIKIRI

Eng aldymen Sarapshylardyng qorytyndysymen de tergeu organdarynyng olargha qoyghan súraqtarynyng dengeyimen tanysyp shyghugha mýmkindik bergenderiniz ýshin maman retinde alghysymdy bildiremin. Sebebi búl iste qoghamdyq, sayasi, diny jәne ghylymy tanymdyq mәseleler astasyp jatyr. Mәsele adam taghdyry men qoghamymyzdyng túraqtylyghyna kelip tirelgendikten sot prosesining barysynan tolyq habardar boluyma septigin tiygizdi.

ASA MÁRTEBELI ELBASY NÚRSÚLTAN ÁBIShÚLY!

QOGhAMDAGhY SONGhY BIR JYL IShINDEGI SOPYLAR TURALY ATY ShULY QYLMYSTYQ IS BOYYNShA SARAPTAMA JÝRGIZGEN MAMANDARDYNG SARAPTAMASYMEN ALMATY ADVOKATTAR KENESINING RESMY ÓTINIShI BOYYNShA TANYSYP ShYQTYM. AYYPTAULARY NE KONSTITUSIYaLYQ NE ShARIGhAT ZANDARYNA JATPAYTYN «JAPTYM JALA» BOLYP TÚR. SONDYQTAN SIZDEN ARAShA SÚRAP «DAT, TAQSYR» DEP TÚRMYN. AYYPTALUShYLARDYNG EShQAYSYSY «EKI TUYP BIR QALGhANYM»

EMES. MEN TEK ELDING BOLAShAGhYNA ALANDAYMYN.

DOSAY KENJETAY TÚRSYNBAYÚLYNYNG (filosofiya jәne teologiya ghylymdarynyng doktory, professor, surette) №10751903760010 QYLMYSTYQ IS BOYYNShA JÝRGIZGEN SARAPShYLARDYNG №3007־shi 01.04.2011 JYLGhY QORYTYNDYSY TURALY PIKIRI

Eng aldymen Sarapshylardyng qorytyndysymen de tergeu organdarynyng olargha qoyghan súraqtarynyng dengeyimen tanysyp shyghugha mýmkindik bergenderiniz ýshin maman retinde alghysymdy bildiremin. Sebebi búl iste qoghamdyq, sayasi, diny jәne ghylymy tanymdyq mәseleler astasyp jatyr. Mәsele adam taghdyry men qoghamymyzdyng túraqtylyghyna kelip tirelgendikten sot prosesining barysynan tolyq habardar boluyma septigin tiygizdi.

Bastan eskerte keteyin tergeu organdary tarapynan saraptamanyng sheshuine yqpal etu ýshin qoyghan súraqtarynda ghylymy jәne qúqyqtyq tanymdyq sauattylyq dengeyi óte tómen. Súraqtarda qylmystyq isti dúrys sheshuge emes, kerisinshe, әiteuir jazalau tendensiyasy kózge kórinip túr. Qylmystyq is din jәne qúqyq, memleket jәne zayyrlylyq ústanymdary shenberinde sauatty jýrgizilgende ghana qúqyqtyq, demokratiyalyq elge ainalamyz. Súraqtarda mazmúny men prinsipteri ózara ýilespey jatatyn tústary kezdesedi. Mysaly, teolog sarapshygha qoyylghan birinshi súraq: «Abdughappar Ismatullanyng nasihattaghan diny ilimi men islamdaghy sýnnet jәne sufiylik ilimder arasyndaghy aiyrmashylyqtar qanday jәne basqa diny ilimdermen úqsastyghy bar ma?»

Búl jerdegi synyptama sauatsyzdyqqa negizdelgen. Yaghni, islamnyng sunniylik joly ilim emes, qúqyqtyq doktrinalyq mektep. Oghan hanafi, hanbali, maliky jәne shafighy mektepteri jatady. Al sopylyq ilimder osy mazhabtardyng ishinde, sopylyq islamnan tys ilim emes. Sopylyq islamnyng mәni, moralidyq praktikalyq qyry, mazmúny dese bolady. Sopylyqty islamgha jat ilim retinde kórsetken keshegi oriyentalistik, batystyq tendensiyalar. Ony býgingi tәuelsiz elding mamandarynyng qaytalauyn uaqyt degen kategoriyanyng qúnsyzdanuynyng kórinisi der edim. Abay dananyng «sóz týzeldi, tyndaushy sen de týzel» degenindey, әr qúbylysqa býgingi maman elding paydasy men tarihy bolmysy túrghysynan sanaly týrde bagha berudi ýirenui shart. Al hanafy mazhaby boyynsha Iasauy ilimining basqa tariqattarmen aiyrmashylyghynyng boluy tabighy nәrse.

Sosyn men osy salany zerttep jýrgen maman retinde aitarym Abdighappar Ismatullanyng jeke túlghasyna tәn ózindik ilimi joq. Ol dәstýrli sopylyq jolyn janghyrtushy ghana. Al qalay janghyrtyp jatyr ol jaghy basqa mәsele.

Osy is boyynsha qúrylghan eki bólek sarapshylardyng da, oilary men sóz saptaulary jәne «ghylymy tújyrymdary» birin biri sol qalpy qaytalau bar. Búl sarapshy toptardyng tandaluynda nemese jaldanuynda tergeu organdary tarapynan obektivtilikke qayshy әreket ekendigin eskertkim kelip otyr. Múnday әreket jazalaudy subiektivti psihologiyalyq jәne maqsatty shablondargha syighyzugha iytermelese, ekinshi jaghynan adam taghdyryna, onyng erki men qúqyna nemqúrayly qaraugha aparyp soghady dep esepteymin.

Endi saraptama mәtinine kelsek, aldymen saraptamanyng ghylymy әdistemelik negizderi turaly toqtalyp óteyik.

Saraptamanyng ghylymy metodologiyalyq apparatynda kemshilik kózge úryp túr: Birinshi diny mәtindi tildik, yaghni, filologiyalyq túrghydan taldauda, germenevtikalyq әdis qoldanylghanda dúrys bolar edi. Ol diny mәtinning iydeya men ústanym arasyndaghy tanymdyq erekshelikti anyqtaugha kómektesedi. Ekinshi dintanu túrghysynan top psihologiyasy, olardyng ritualdyq fenomeni, sosiopsihologiyalyq qúndylyqtargha reaksiyalary jalpy salystyrmaly taldaular arqyly jýrgen abzal. Ýshinshi teologiyalyq taldaularda, toptyng doktrinalyq, senimdik jýiesi, Alla turaly tanymy men olardyng qarym qatynasy, ústanymdyq, iydeyalyq erekshelikteri jeke qúbylystyq mәn boyynsha zertteledi. Atalghan komponentter saraptamanyng ón boyynda qoldanylmaghan. Búl sarapshylar tarapynan әdeyi osylay jasaldy ma joq әlde bilmestikten be, ol jaghy beymәlim. Sosyn ótirik qorytyndy jasaghandaryn da býrkemeley almaghan. Mysaly, 15-bette «... teologiyalyq zertteu barysynda dәstýrli islam әdebiyetteri men Ismatulla shygharmalaryn salystyrmaly zertteu әdisi qoldanyldy» delingen. Hosh... dәstýrli islam әdebiyetteri kóp, onyng synyptamasy kórsetilui tiyis edi. Ol joq. №1-qosymshadaghy әdebiyetter tizimine qarasanyz, onda «dәstýrli әdebiyetterden» emge birin tappaysyz.  Eng bolmasa, Qushayriyding «Risalasy», Gazaliyding «Ihyasy», Arabiyding «Fususy», «Futuhaty», Haziniyding «Jauahiyri»  ótirik bolsa da túruy kerek edi. Onyng ornyna býgingi súranysqa jauap bermeytin keshegi kenestik ateistik kezeng avtorlarynyng kitaptaryn tize salghan. Búlardyng ishinde ilip alatyn islam dinining negizin ghylymy túrghydan zerttegen birde bir avtor joq. Búl sarapshylardyng jauapsyzdyghyn, ghylymy talapty tiyisti dengeyde oryndamaghandyghyn kórsetedi. Sarapshalardyng búl qorytyndysy obektivtilikten alys, tapsyrmany oryndau ýshin toltyrylghan qújat retinde qalyp otyr. Búl Qazaqstan Respublikasynyng qúqyqtyq, demokratiyalyq jәne zayyrly el ústanymyna qayshy әreket dep esepteymin. Sarapshylarda maqsatty teleologiyalyq ústanym bar siyaqty. Sebebi әli taldamay jatyp, mәselening ghylymy metodologiyalyq satysynda túryp aq búl iske ýkim shygharyp ýlgergen. Búlar sarapshy ma joq әlde sot pa beymәlim.

Sot psihologiyalyq filologiyalyq zertteuge kelsek:

18-bette «...atalmysh ýzindide diny alauyzdyq pen arazdyqty tudyrudyng belgileri vahhab aghymy ókilderining jaghymsyz obrazyn, stereotiypin qalyptastyru, olardyng әreketterin músylmandargha qarsy jasalghan jauyzdyq әreketter men qauipti niyetterge jatqyzu bar» delingen.

19-bette «.........S. Ibraevtyng vahabitter, salafitter, taghy basqa da itter qaptap ketti» degen sóilemindegi «itter» sózi vahhab, salaf ókilderine bagha berude stilistikalyq әdis arqyly qoldanylghan teneu bolyp tabylady» delingen.

Búl jerde sarapshylardyng eng basta metodologiyalyq kemshilikterinen bastap, mәtinishilik taldaudy da dúrys jasay almaghandyghyn, ekinshi jogharydaghy salafi, vahaby aghymdarynyng negizgi iydeyalary men ústanymdarynan habarsyz ekendigin kórsetedi. Birinshiden, sarapshylar búl aitylghan qoghamdaghy ruhany ýderisterding mәni men mazmúnyna mәn bermegen. Nemese shyndyghynda vahabitterding jalpy islam әleminde qala berdi ózimizding qoghamdaghy lankestik әreketterinen habarsyz. Áytpese vahabiylerge, til tiygizdi dep aiyptamas edi. Sarapshylar uahhabiylik iydeologiya qazirgi kýni býkil músylman әlemin ishtey iritip, kóptegen jerlerdi qangha bóktirip otyrghanyn bilmegen, esitpegen synay tanytady. Búl aghymnyng qazaq jerine keluin, uahhabiylerding Qazaqstandy da ishtey iritudi bastaghany dep bilu kerek. Vahabiylik syrtqy jahandyq kýshterding qúraly, sayasilanghan toptar, islamdaghy sunny aghymyna qarsy, eshqanday mazhabty moyyndamaytyn mazhabsyz mazhab, tarihty, diny tәjiriybeni moyyndamaytyn revolusionerler. Búlardyng ústanymy keshegi últsyzdandyru sayasatyn jýrgizgen kenestik shovinizmnen de jaman. Bizding ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýrli diny tanymymyzdy reviziyalau ýshin jantalasqa týsip jatyr. Qazaq músylmandyq týsinigin joqqa shygharyp, jalpy hanafy mazhabyn kýpirlik retinde baghalaydy. Bizding tәuelsizdigimiz, ata zanymyzgha qayshy nasihat jýrgizedi, jastardy aqshamen, bolmasa ýrkitip ózderine qúral dayyndap jatyr. Sonda osylay aq bolsyn dep qarap otyra beru kerek pe. Búghan el bolyp memeleket bolyp qarsy túru paryzymyz. Memlekettik túrghydan tyiym sala almadyq, qoghamdyq negizde kýres jýrgizgenderdi qoldaudyng ornyna aiyptap otyrsaq búl ertengi úrpaq qamyn oilamaghandyq bolyp tabylady. Vahabiylerdi oba derti retinde baghalaghan tek Ismatulla emes, býkil hanafi, maliki, shafighy mazhaby kalamshylary, ghúlamalary solay baghalaghan. Kerek deseniz hanbaly mazhab ghúlamalary, Abdulvahhabtyng óz әkesi solay tenegen.

S.Ibraevtyng sózi «iyt» maghynasyna kelmeydi. Sebebi kontekstke qarasaq, «vahabitter, salafitter jәne taghy basqa itter qaptap ketti» degen sóilemde ol «iyt» maghynasynda emes qaptaghan jat aghymdar turaly mәn beredi. Al eger sóilemde vahabizm, salafizm taghy basqa «itter» dese, onda sarapshylarmen kelisuge bolar edi.

Dintanulyq saraptama kelsek:

Saraptamashy eng basta qarapayym islam dinining basqa dinderden aiyrmashylyghy men adamzat tarihyndaghy ornyn da dúrys baghamday almaghandyghy kórinip túr. Islamdy ózining bolmystyq, aksiologiyalyq, epistemilogiyalyq jәne psihologiyalyq, tarihy tәjiriybelik erekshelikteri túrghysynan tany almaghan. Sebebi islam dýniyetanymyna boylaudaghy qoldanghan metodologiyalyq kesheni eski, keshegi oriyentalistik, europasentristik kózqaras shablonynan shygha almaghan.

Mysaly «ortodoksaldy islam», «geterodoksaldy islam» «taza islam», «klassikalyq islam» nemese halyqtyq islam degen siyaqty eski batystyq qalyptar býgingi kýnge jauap bere almaydy. Islam bireu al músylmandyq tanym, týsinikter kóp. Islamnyng ózgeretin jәne ózgermeytin qyry bar. ózgermeytin qyry onyng doktrinalyq, senimdik kesheni. Al ózgeretin qyrlary kenistikke qaray formasy boyynsha erekshelenedi. Búl barlyq din ataulygha ortaq qúbylys. Búl jerde sarapshy jalpy islamdy oriyentalistik shablonmen, al qazaqy músylmandyq týsinikti vahabiylik tarazymen ólshep, pishken. Sondyqtan sarapshynyng týrki islam mәdeniyetining qalyptasu tarihynan beyhabar nemese әdeyi osy ústanymdy tandaghandyghy kórinip túr. Sosyn sarapshy 19-bette «...shyghys oishyldary (Yasaui) men qazaq aghartushylarynyng (Abay, Shәkәrim) shygharmashylyghyn nasihattau» degen siyaqty syrttay sóilemge úqsaghanmen, eshqanday tarihy shyndyqqa say tújyrymdalmaghan oy atugha tyrysady. Sonda Abay men Shәkәrim shyghys oishyldaryna jatpay ma nemese Yasauy qazaq oishylyna jatpay ma, sarapshynyng nelikten búlardy ajyratyp kórsetkisi kelgendigi beymәlim. Búl sarapshy qazaq músylmandyq tәjiriybesining tarihy sabaqtastyghyn eskergisi kelmeydi nemese tarihty moyyndamaydy. Qazaqtyng músylmandyq tarihy men diny tanymyn moyyndamaytyndar bar olar býgingi «saqaldy sәbiyler», yaghni, vahabiylik aqidany jalaulatyp úrandatyp jýrgender.

Sosyn sarapshy sufizmdi zerttep jýrgenge úqsamaydy. Tasavvuf óz aldyna kýrdeli, syrttay baqylau arqyly tanyla qoymaytyn syrly qamal, onyng ishine kirip eng bolmaghanda bólmeleri men satylaryn aralap shyghu kerek. Mysaly 20-bette sopylyqqa anyqtama bererde «...zayyrly jәne әskery biylikten bas tartu» retinde baghamdapty. Al Iasauy dýniyetanymy, Hanafy jolyndaghy, aqidalyq jaghynan Maturidy mektebine tәn, týrki islam tarihyndaghy әskery tariqat ekendigin bilmeytindigi kórinip túr. Búl jerde aita ketetin jayt, barlyq sopylyq tariqattardyng ústanymy ghashyqtyq, múraty Alla ekendigin esten shygharmau kerek. Olardyng ózara erekshelikterin qoldanghan metodologiyalyq kesheni men mәdeni, tarihi, kenistiktik, uaqyttyq jәne tanymdyq komponentterinen izdeu kerek.

Sosyn taghy 20-bette «...shәkirt ústazynyng qolynan sopylyq alba júlba (tozyghy jetken) kiyim (hirka) alghan, búl óz betimen uaghyz jýrgizu qúqyghyn beretin ózindik diplom bolyp sanalady» deydi. Sopylyq jol, islam ayasynda payda bolghan, negizi sonau payghambarlyq kezennen beri kele jatqan Núry Múhammady qútymen berekelenu joly. Ol óte auyrjol, jauapkershiligi de teren. Uaghyz aityp, shәkirt tәrbiyeleu qúqyghyna ie bolghandargha «hatt irshad» kuәlik beriletin bolghan. Al hirka tariqat jolyn tandaghandargha beriletin simvoldyq kiyim. Taqiya da әr joldyng ózindik simvoly bolghan. Qazaqtaghy «qyryqqa kelmey hyrka aspaysyn» degendegi hirka osy. Búl qazaqy músylmandyq týsinikte tәubege keludin, jolgha týsuding belgisi. Osy bette «faqr (kedeylik) sopylar syrtqy kedeylikti joldaghy qajetti túraq dep sanap, osy kýidi mýmkindiginshe úzaq uaqyt saqtaugha tyrysqan» degeni de ghylymy tújyrymgha say emes. Faqr búl ústanym. Negizi payghambarymyzdyng «al faqru fahriy», yaghni, «kedeylik mening maqtanyshym» degen hadiysine sýiense, qúrandaghy «Ana ghaniun anta al faqiyr» (Men Baymyn, sen kedeysin) degen ayatqa tireledi. Yaghni, búl jerdegi kedeylik, syrtqy materialdyq kedeylik emes, adamnyng Allagha әrdayym múqtajdyghy sóz bolyp otyr. 21-bette «...zikir (atyn atau) jýieli týrde Allanyng atyn atau nemese Allany úlyqtau (at takbiyr) kóp qaytara qaytalau: La ilaha illa alla» depti. Búl jerdegi «la ilaha illa Alla» tirkesi takbir emes. Takbir tirkesi «Allahu akbar». Ár nәrseni óz ornymen aitu mamandardan kýtiletin eng basty shart. Osy bette tariqat turaly anyqtama bergende «...sheyhtyng jolyn jalghastyru ýshin murid bolu» depti. Negizinen murid sheyhtyng jolyn jalghastyru ýshin emes, óz jolyn tabu ýshin tariqat jolyna kiredi.

21-bette «at tasauuftyng kóptegen qaghidalary jergilikti halyqtyng arasynda búrynnan kele jatqan pútqa tabynushylyqpen, ata babalargha tabynu, animizm, siqyr jәne t.b. aralasyp ketken. Orta Aziya men Qazaqstan kóshpendileri arasynda islamdy taratuda Yasy, qazirgi Týrkistan qalasynda túrghan Qoja Ahmet Yassauy (1103-1166\67) airyqsha ról atqarghan» deydi. Búl jerde sarapshy «qylmyskerlerdin» joly Yassauy jolynyng jalghasy bolghan kýnde de búl jol «taza islam» emes degisi kelip túr ma eken. Sarapshygha sensek, ómir boyy Allanyng didaryna ghashyq bolyp ótken, «Mening hikmetterim fermany Qúran, Oqyp, úqsang hamma maghany Qúran» degen Iasauy pútqa tabynghan bolyp shyghady. Búl qorytyndydan qazaqtar islam dinin endi ghana qabyldaghan el bolyp shyghady. Búl keshegi oriyentalist, europasentristerding jәne býgingi vahabiylerding sandyraghy. Elbasymyz aitqanday bizge bireuler syrttan kelip dinimizdi ýiretuge tyryspasyn. Oghan jol bermeymiz. Tegimiz týrik, kitabymyz Qúran. Qazaqtyng músylmandyq týsiniginde osy Qúran, islam órkeniyeti jatyr. Sarapshygha sensek, tarihymyzdaghy Farabi, Balasaghúni, Iýgneki, Baqyrghani, Shashi, Isfidjabi, Syghnaqi, Iasaui, Hazini, Asan Qayghy, Búhar, Shal, Maylyqoja, Abay, Shәkәrim, Mәshhýr, Ghúmar siyaqty qazaq ghúlamalaryn tarihtan óshirip tastauymyz kerek bolady. Sonda Elbasynyng «Mәdeny múra» baghdarlamasy kim ýshn jasalyp jatyr. Osy elding óskeleng úrpaghy tanysyn, tarihyn bilsin, jahandyq aksiologiyalyq qyspaqtan óz qúndylyqtarymyz arqyly shyghamyz degen ýmiti, senimi, niyeti sugha ketkeni me! Joq múnday ghylymy negizi joq tújyrymdargha, pikirlerge, saraptamalargha kóz júma almaymyz.

Sosyn sarapshynyng oqshaulap kórsetkisi kelgen «Mahdi» fenomeni tek shialarda ghana emes islamnyng barlyq mektepterinde bar. Ol fenomen retinde kerek deseniz islamnan basqa barlyq dinderde kórinis beredi.

Sarapshy «ismatullashylardy» bólek diny baghyt retinde anyqtaydy da, búghan dәlel nemese belgi retinde 23-bette «... eleuli ózindik belgi retinde Ábdighappar Ismatullanyng shygharmalaryn jalghyz dúrys jazba týrinde jariyalau, shyghys oishyly Q.A.Yassauiyding enbekterin, qazaq aghartushylary Abay men Shәkәrim shygharmashylyghyn Qazaqstan aumaghyndaghy halyqtar arasynda nasihat júmystaryn jýzege asyruda negizgi iydeologiyalyq túghyrnama retinde qoldanudy ataugha bolady» deydi. Sonda qazaqtyng balasy ózderining tarihyndaghy ghúlamalardy oqymaghanda, syrttan kelgen jat aghymdardyng shygharmalaryn oqu kerek pe! Onsyzda qazaq jerinde jastar arasynda vahabiylik әdebiyetter qaptap ketti! Búl ne sandyraq! Eger Ismatulla nasihatynda Yasauiydi, Abaydy, Shәkәrimdi negizge alsa, onda ol «jana diny aghym» bolyp shyqpaydy. Kerisinshe dәstýrli qazaq músylmandyq týsinigin janghyrtushygha ainalady emes pe!

24-bette «Ha jәne Hu» sózderi búl Allanyng esimderi jay ghana sóz emes. Sosyn «Ha» emes, «Hay, yaghny Allanyng «tiri» degen epiyteti! Sarapshynyng tek tasauffty ghana emes, islam dinining negizgi kitaby Qúrandy da oqymaghandyghy kórinip túr. Mysaly, 25-bette, «... avtordyng pikiri boyynsha, islam hristiandyqtyng ornyna kelgen din. Sóitip hristiandar islam paryzdaryn ústanuy tiyis, sonymen qatar, islam hristiandyq pen iudaizmmen salystyrghanda, jalghyz tauhid dini bolyp tabylady. Songhy atalghan dinder kópqúdaylyqty nasihattaydy: ýshtikke senu, púttar men basqa qúdaylargha senu» deydi. Búl avtordyng ghana pikiri emes, búl Allanyng Qúranynda túr. Islam dinining kelu sebebin islam teologiyasy osylay týsindiredi. Qúran adamzat tarihynda sansyz kóp, 124 myng payghambardyng keluin de osy negizge aparyp tireydi.

Qoryta aitqanda, sarapshyda ghylymy obektivtilik atymen júrday, nemese tanymy, aqidasy ózge arab mәdeniyetinen susyndaghan qazaqtyng perzenti au deymin. Qazaqtyng ghylym әleminde osynday ataqty dintanushy, teolog sarapshy bar ekendigin búryn sondy estip, bilgen emes edim. Jalpy sarapshy tasauufty bilmeydi, týrkilik músylmandyq týsinikting bastauy bolghan Iasauy mәdeniyetin de tanymaydy. Búl qorytyndygha sarapshynyng bergen tújyrymdamasynyn, baghalauynyng ainasy bolyp tabylatyn mәtinin oqyghannan keyin kelip otyrmyn.

Teologiyalyq túrghydan saraptaugha kelsek,

Teologiyalyq saraptama da sauatsyzdyqqa negizdelgen. Onyng әrbir qorytyndysyn taldap jatu da artyq. Sondyqtan mәtindegi negizgi tústardy ghana ashyp kórsetip keteyin. Saraptamashy 31-bette «...qazaqstan aumaghynda Islam sunnittik baghyttaghy «hanafittik diny mektebi» jәne sufizm ilimi qalyptasqan» deydi. Osy tújyrymynyng ózi qate. Sebebi Iasauy ilimi sunny tariqat, qúqyqtyq jaghynan hanafy mektebine, doktrinalyq aqidalyq jaghynan Maturidy mektebine jatady. Iasauiydi jeke sunniylikten bólektep synyptau maqsatty teleologiya. Oriyentalistik tendensiya, salafiylik tanym.

Sosyn sarapshynyng Qúrandaghy ayattardyng «jongshy» jәne «joyylghan» synyptamasy dúrys emes. Búdan teolog sarapshynyng arab tilin dúrys mengermegendigi kórinip túr. Gazaliyding «Órkendeu» degen kitaby joq. Bolsa «Ihiau ulum ad diyn»(din ghylymdarynyng jandanuy) degen kitabyn menzegen boluy mýmkin. Sarapshy teolog myrza orys tilindegi әdebiyetterdi ghana naghyz derekkóz retinde tanityn synayly. 33-bette «shaha nakshubandi» degenin týsinbedim ol Bahauddin Shah Nakshbandy boluy tiyis.

35-bette Qúran ayatyn tura audarghanda sarapshy pikiri dúrys bolyp kórinedi. Al, ony keneytip, týsinik bergende ayat maghynasy qanshalyqty terendeydi, mәsele osynda. Búl jerde Qúrandy tikeley audarghanda «yaqiyn» sózin tek ólim dep qabyldau bar. Yaqiyn sózining negizgi  maghynasy - absoluttik tanym, kýmәnsiz, sheksiz, shynayy shyndyq, aqiqat. Sopylyqta berik senim, imangha dәleldermen emes, taza iman quaty arqyly kóz jetkizu; saf, taza kónilmen ghayyp әlemin tamashalau.

Islam tariqattary arasynda eki týrli zikir metody bar. Qúpiya (hafi) jәne ashyq(jahri) týrleri. Iasauiyding metody ashyq zikir. Ol islamda qabyldanady, sharighatqa da say. Sarapshy osy tústy bilmeydi. Sosyn sarapshynyng «Qúran syrlarynyng әlippesi» kitabyndaghy halifa Omar turaly argumenti negizsiz. Ol jerde kerisinshe adamnyng tereng psihologiyayq jay kýiin týsindiru ýshin berilgen mysal ghana. Tereng taqualyq, ýmit pen qauip arasyndaghy adamnyng hәli týsindirilgen. Onda halifa Omargha qatysty mazaq nemese shialardyng tanymyndaghyday dattau joq. Búl maqsatty interpretasiya.

Jalpy sarapshyda ghylymy obektivtlik atymen joq. Tújyrym, qorytyndylary da negizsiz, jala.

Sondyqtan eger aiyptalushygha osy saraptama negizinde jaza kesiletin bolsa, onda qazaqstannyng zayyrlylyghy da, demokratiyalyq tandauy da bos sóz bolyp qalayyn dep túr. Bizding atazanymyz sharighat ýkimderin negizge alatyn bolsa, onda zayyrly el boludan qalamyz. Al myna sarapshylardyng sharighatty búrmalap nemese qasaqana solay týsindirui oilanatyn jәit. Dinning sayasilanuy degen qúbylysqa baryp tireledi.

«Abay-aqparat»