Qazaqtyng Memlekettik M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatry әrbir jana mausymyn úly suretker Múhtar Áuezov shygharmasymen ashatyny jәne jabatyny belgili. Osy ejelgi dәstýr boyynsha újym biylghy 83 mausymyn 28-mausym kýni teatrdyng diyrektory әri kórkemdik jetekshisi E.Obaev qoyghan «Ayman-Sholpan» komediyasymen qorytyndylamaq. Biylghy mausym teatr ýshin tabysty ayaqtaldy deuge bolady - jana qoyylymdar, shygharmashylyq keshter, kórermenmen kezdesuler, gastrolidik saparlar teatrdyng kestesinen oryn aldy.
Eng aldymen jana qoyylymdar turaly aitar bolsaq, mausymnyng alghashqy premierasy belgili ghalym Nemat Kelimbetovting «Ýmit ýzgim kelmeydi» atty dramasy boyynsha ótti. Qazaqstannyng halyq artiysi, professor Esmúhan Obaev pen Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi Tóleubek Aralbay qoyghan agha úrpaq taghdyry arqyly adamgershilik, imandylyq problemalaryn kótergen búl tuyndy kórermen kónilinen shyqty.

Qazaqtyng Memlekettik M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatry әrbir jana mausymyn úly suretker Múhtar Áuezov shygharmasymen ashatyny jәne jabatyny belgili. Osy ejelgi dәstýr boyynsha újym biylghy 83 mausymyn 28-mausym kýni teatrdyng diyrektory әri kórkemdik jetekshisi E.Obaev qoyghan «Ayman-Sholpan» komediyasymen qorytyndylamaq. Biylghy mausym teatr ýshin tabysty ayaqtaldy deuge bolady - jana qoyylymdar, shygharmashylyq keshter, kórermenmen kezdesuler, gastrolidik saparlar teatrdyng kestesinen oryn aldy.
Eng aldymen jana qoyylymdar turaly aitar bolsaq, mausymnyng alghashqy premierasy belgili ghalym Nemat Kelimbetovting «Ýmit ýzgim kelmeydi» atty dramasy boyynsha ótti. Qazaqstannyng halyq artiysi, professor Esmúhan Obaev pen Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi Tóleubek Aralbay qoyghan agha úrpaq taghdyry arqyly adamgershilik, imandylyq problemalaryn kótergen búl tuyndy kórermen kónilinen shyqty.
Kórnekti suretkerler Q.Múhamedjanov pen Sh.Aytmatovtyng «Kóktóbedegi kezdesu» dramasy da mausymnyng ýlken tabysy. 1975 jyly kórnekti rejisser Á.Mәmbetov qoyghan, әlemning birtalay sahnasynda tabysty jýrgen dramany biyl Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, rejisser Orazhan Kenebaev sahnalady. «Qaytkende adam qalady adam bolyp?» degen mәngilik saualgha jauap izdegen búl shygharma býgingi ómir túrghysynan saralaghanda ózektiligin joyghan joq. Spektaklidi Respublika Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúlmúhamed kelip kórgenin, újym enbegine joghary bagha bergenin aita ketken oryndy.
Prozashy T.Mәmeseyitovting «Bәkey qyz» tragediyasyn Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, rejisser Á.Rahimov sahnalady. Búl tuyndy tarihymyzdaghy aqtandaqty asha týsetin, kórermenin memleketshildikke tәrbiyeleytin kórkem qoyylym bolsa, qyrghyzdyng belgili dramaturgy Mar Baydjiyevting «Qylmys» dramasy jastar ómirine arnalghan. Belgili rejisser Orazaly Aqjarqyn-Sәrsenbek ózi audaryp, ózi sahnalaghan tuyndyda býgingi qoghamdaghy kókeykesti problemalar jastar ómiri arqyly proeksiyalanady.
Ázirbayjan klassiygi Ýzeyir Ghadjybekovting «Arshyn mal Alan» muzykalyq komediyasyn Qazaqstannyng halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng iyegeri Túnghyshbay әl-Tarazy qoydy. Ásem әuen men ishki-syrtqy plastika saltanat qúratyn spektakliding ómirsýigishtik, jasampazdyq ruhy biyik.
Teatrda qazirgi qazaq dramaturgiyasynyng ozyq degen tuyndylary da týgeldey derlik qoyylyp keledi. Újym talantty jastarmen tolyghuda. Gastroli jýiesining qayta jandanuy songhy kezdegi jetistigimiz ekenin atap aitqanymyz jón. Biylghy gastroli Oral, Aqtóbe qalalarynda mamyr aiynda ýlken tabyspen ótti. Batys ónirine elimiz tәuelsizdik alghaly beri ótken alghash ret sapar shekken teatr «Ayman-Sholpan» muzykalyq komediyasyn, «Syghan serenadasy» muziklyn, «Mahabbat dastany», «Eski ýimen qoshtasu» jәne «Ymyrttaghy mahabbat» dramalaryn kórsetti.
Teatr jyl sayyn jana qoyylymdarynyng festivalin ótkizetini belgili. Biyl 14-shi ret úiymdastyrylghan óner merekesi «Úly mәrtebeli akter» degen atpen ótti. Búl festivali akterler qauymynyng shygharmashylyghyn jan-jaqty saralap, olardyng jemisti enbegin tiyisti baghalaghan, әrtisterding kónil-kýiin kótergen, shabytyna shabyt qosqan mereke boldy. Jogharyda aitqanymyzday, teatrymyzda mereytoy keshteri de tiyisti dengeyde úiymdastyryldy. Múnday keshter shygharmashylyq iyesining kórermen aldynda berer esebi desek, Qazaqstannyng halyq artiysi Túnghyshbay Jamanqúlovtyng jәne Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi, dosent Rәshida Hadjiyevanyng 60 jyldyq mereytoy keshteri kórermen esinde qalghany anyq. Teatr qayratkeri T.Jamanqúlov mereytoyyna oray jaryqqa shyqqan kórkem kitaby men әn taspalaryn kórermen qauymgha úsyndy. Kitap demekshi, Qazaqstannyng jәne Qaraqalpaqstannyng halyq artiysi Júmabay Medetbaev turaly «Aqynjandy akter» atty estelikter kitaby jaryq kórdi. Akterding tughanyna 70 jyl toluyna arnalghan eske alu keshi ótken jyldyng sonynda ótken bolatyn. Mausymdyq mereytoylardy teatrymyzdyng aktrisasy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Qymbat Tileuova men onyng ómirdegi jәne ónerdegi serigi, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Erik Joljaqsynovtyng 50 jyldyghyna arnalghan «Ghajayyp әlem» atty әdemi shygharmashylyq kesh qorytyndylady.

Qymbat SMAGhÚLOVA

«Ayqyn» gazeti 24 mausym 2009 jyl