Dos Kóshim. «TÁUELSIZDIK» degen úghym kermek tatidy...
Qazaqstan Tәuelsizdigining 20 jyldyq merekesin ótkizudi úiymdastyratyn
komissiya mýshelerining nazaryna!
Keshe «baraholka» atanghan bazardyng ayaqkiyim satatyn qatarynan
Qayrat Rysqúlbekovpen birge 14 jylgha sottalghan, qazaq elining
Tәuelsizdigi ýshin bostandaghyn da, densaulyghyn da, balalarynyng
bolashaghyn da qúrban etken azamatty kezdestirdim. Moynyna
kartonnan jasalghan qorapty asyp alyp, baypaq, shúlyq siyaqty
úsaq-týiekti satyp jýr eken... Memleket, ne degen arsyz edin!
Qazaqstan Tәuelsizdigining 20 jyldyq merekesin ótkizudi úiymdastyratyn
komissiya mýshelerining nazaryna!
Keshe «baraholka» atanghan bazardyng ayaqkiyim satatyn qatarynan
Qayrat Rysqúlbekovpen birge 14 jylgha sottalghan, qazaq elining
Tәuelsizdigi ýshin bostandaghyn da, densaulyghyn da, balalarynyng
bolashaghyn da qúrban etken azamatty kezdestirdim. Moynyna
kartonnan jasalghan qorapty asyp alyp, baypaq, shúlyq siyaqty
úsaq-týiekti satyp jýr eken... Memleket, ne degen arsyz edin!
Qúrmetti Komissiya mýsheleri. «Tәuelsizdik» degen asyl úghym songhy uaqytta kermek taty bastaghan siyaqty. Aty bar da, zaty joq sózge ainalyp bara jatqany jýregimdi auyrtady. Ángime mende, nemese osy tәuelsizdikke enbek sinirgen azamattarda da emes, qazaqtyng keleshek úrpaqtaryna osy sózding maghynasynyng qalay jetuinde dep oilaymyn.
«Tәuelsizdik» degen úly sózding Qazaq jerindegi qazirgi maghynasynda (qoldanuynda jәne toylanuynda) bir emes birneshe súraq tudyratyn jerleri bar siyaqty. Birinshisi, Jeltoqsan kóterilisine úqsaydy: ol jerde bozdaqtar men sottalushylar, soqqygha jyghylushylar bar da (olar - qaharmandar), biraq olardy sottaushylar, soqqygha jyghushylar kózge týspeydi. Sol siyaqty, bizde «Tәuelsizdik» degen úghym bar da, sol ýshin kýresken adamdar joq siyaqty... Óz halqynyng tәuelsizdigin alu baghytyndaghy qimyl qozghalystargha ýn qospaghan azamattardyng kópshilikti qúraytynyn moyyndaymyn, sondyqtan da olardyng «Tәuelsizdik ýshin kýres bolghan joq, ony biz Kenes ókimeti qúlaghannan son, jerden kóterip aldyq» degen pikirden airylmaytyndaryn da jaqsy bilemin, alayda, sonymen qatar, Tәuelsizdikting ózinen ózi kelmeytini de talassyz shyndyq! Tarihshylardyng aituynsha bodandyqqa týsken qazaq halqy erkindik pen tәuelsizdik jolynda 300-ge juyq kóterilis jasapty. Bireui Kenesary hannyng bastauynda memlekettik dengeyde bolsa, endi bireuleri Allaqúl kóterilisi nemese Aday kóterilisi siyaqty jergilikti, aimaqtyq sipatta bolghan. Janaghy aityp otyrghan Jeltoqsan kóterilisining de úrany men mýddesi - últ azattyq baghytta bolghany belgili. Qazaq elining «Tәuelsizdik» úghymyna búlardyng enbeui mýmkin emes. Kenes Odaghynyng orystandyru iydeologiyasy dýrildep túrghan uaqytta «Jas túlpardyn», «ESEP» pen «Saryarqa» úiymdarynyng dýniyege kelui, student jastardyng jandaryn shýberekke týiip qazaqtyng bolashaghy ýshin shamasy jetkenderinshe kýresuining Tәuelsizdikke qatysy joq dep kim aita alady? Keshegi «Azat» qozghalysynyng 90-jyldardaghy sayasiy-qoghamdyq is-әreketteri Qazaq elining Tәuelsizdik jolynda jasalmady deuge kimning auzy barady? Keybir elderde búnday batyrlar bolmasa, úrpaqty otanshyl, últshyl etip tәrbiyeleu ýshin qoldan jasar edi, al bizding memleket (biylik!) bolsa bodandyqtan shyghu jolynda shamalary jetken әreketterin jasap, Tәuelsizdikti jaqyndatqan jandardy kórgisi de, moyyndaghysy da kelmeytin sekildi. 90-jyldardaghy osy júmystargha tikeley qatysqan adam retinde «Azat» qozghalysyna kirgen azamattardyng qanshasynyng júmysssyz qalghanyn, qanshasynyng pәter ala almaghynyn, bala-shaghalarynyng bolashaqtarynyng baylanghanyn, otbasynyng búzylghanyn, odan qaldy sol uaqyttaghy jazalushylardan tikeley tayaq jegenderin men jaqsy bilemin. Búl da Tәuelsizdikting baghasy! Demek Tәuelsizdik jolynda kýres bolmasa - Tәuelsizdik de bolmaydy. Qoghamnyng osy aksiomany úmytpaghany, al biylikting osy aqiqatty halyqqa úmyttyrmaghany jón bolady dep oilaymyn.
1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynan keyin KPSS-ting Ortalyq Komiyteti sayasy burosynyng mýshesi Yu. Solomensevting búiryghymen qazaqtardyng búrynghy batyrlarynyn, últtyng tәuelsizdigi ýshin kýresken úlylarynyng attaryn mektepterge, t.b obiektilerge bergizbeu nauqany jýrgizilgen bolatyn. Búl - últtyng patriottyq sezimin joi maqsatynda jasalghan iydeologiyalyq shabuyl bolatyn. Eger Tәuelsizdikke tikeley qatysy bar azamattardy kózge ilmeu sayasatyn ústanatyn bolsanyzdar, Sizderding de sol Solomensevting júmysyn jalghastyrushy bolghandarynyz. Osynday úqsastyqtardy kórgen kezderi mening basyma «mýmkin, bizding biylik basyndaghylar da búryn KPSS mýsheleri bolghan shyghar» degen aram oy da keledi. Sebebi, tәuelsizdik ýshin qyzmet etken azamattardy kózge ilmeu - búrynghy kommunistik partiyanyn, totalitarlyq jýiening últsyzdandyru sayasatynyng naqty jalghasy.
Qúrmetti Komissiya mýsheleri! Meni osy mәseleni kóteruge mәjbýr etken jaghday - aldaghy kele jatqan Tәuelsizdik toyy men sol toydaghy Tәuelsizdikti alugha ýles qosqan azamattardyng ornyna degen alandaushylyq. Osydan on jyl búryn Qazaqstan ýkimetining Tәuelsizdikting 10-jyldyghyna arnap arnayy medali shygharghany jәne ony tek qana sheneuinikterding alghanyn jaqsy bilemiz. (Sol medalidardyng keybireulerining keyinnen qoqystan tabylghany turaly da derekter bar). 1991 jyly Mәskeude tótenshe jaghday komiyteti qúrylyp, әli qolymyz jetpegen tәuelsizdikke qauip tóngende, Almaty qalasy әkimining orynbasary V. Hrapunovtyng Almatygha tótenshe jaghday engizuge әreket etkenin bireu bils, bireu bilmeydi. Eng qyzyghy, tәuelsizdik ýshin birneshe ret týrmege týsken Hasen Qoja-Ahmet siyaqty azamattargha búiyrmaghan «Tәuelsizdikting 10-jyldyghy» tós belgisi soghan da berildi. Biylghy Tәuelsizdikting 20 jyldyghyn toylauda osynday, mәdeniyetti tilmen aitqanda, kelensiz jaghdaylar bolmaydy dep ýmittenemiz. Áriyne, biylik basyndaghylar men sheneuinikterding basym kópshiligi Qazaq elining Tәuelsizdik aluyna iynening jasuynday da enbek sinirgen joq, ony bylay qoyghanda, Mәskeuge berile qyzmet etip, tәuelsizdikke qarsy júmys istegenderi de jeterlik, biraq onyng barlyghy Tәuelsizdik ýshin enbek sinirgen azamattardy elemeuge bóget bolmauy kerek. Tarihty sayasattyng qolbalasyna ainaldyru - eshbir memleketti jaqsylyqqa alyp barmaydy. Sizderding de qazaq elining syn saghatynda bizding qasymyzdan tabylmaghandarynyz belgili, oghan eshkimning renishi joq dep oilaymyn, biraq ózderiniz kórinbegen jerde, basqalar da bolmady dep oilamanyzdar. Sizderding azamattyqtarynyzdyng synalar jeri de osy ekenin úmytpanyzdar. Tәuelsizdigin alu ýshin ózderining qyzmeti sinbegen memleketti basqara otyryp, basqalardyng sol tәuelsizdik jolynda jasaghan enbegin moyyndau, olargha qúrmet kórsetu jәne olargha tórden oryn bere bilu - úlyqtyqtyng belgisi.
Ayta ketu kerek, qazirgi qoldanysta jýrgen «Qazaqstan tarihynyn» (9-synyp, avtorlary M.Qozybaev, K.Núrpeyisov, Q Jýkeshev) 165-betinde tómendegidey sózder bar: «1990 jyldyng jazynda «Azat» azamattyq qozghalysy qúryldy. Qozghalys aldyna asa ýlken maqsattar qoydy. Qazaqstannyng egemendi el boluy, KSRO-dan bólinip, óz aldyna jeke memleket retinde әlemdik qauymdastyqqa enui - qozghalysty úiymdastyrushylardyng kókeykesti armany edi. Respublikanyng shynayy tәuelsizdik aluy ýshin qajetti sharalar - ekonomikanyng basqaru tútqalaryna ie bolu, óz әskerin qúru, óz valutasyn ainalysqa engizu, shette jýrgen qazaq diasporasyn tarihy otanyna qaytaru, totalitarlyq rejim kezinde qatty zardap shekken jergilikti últ ókilderining әleumettik mәselelerin sheshu siyaqty iri jәne izgi maqsattardy aldyna qoydy». Qozghalys mýsheleri osy maqsattargha jetu jolynda jeke bastarynyng mýddesin jiyp qoyyp, jan-tәnimen qyzmet istegeni de dәleldeudi qajet etpeytin shyndyq. Osy oqulyqtyng taghy bir jerinde (176-bet) «...Qazaqstanda da kýn ótken sayyn memlekettik egemendik jariyalaudy talap etushiler kýsheye bastady. Qoghamdyq qozghalystar 1990 jylghy qazan aiynda airyqsha belsendilik kórsetti. Kýn sayyn Jogharghy Kenes ýiining aldynda tanertennen keshke deyin sayasy mitingiler ótip jatty. Al Almaty qalalyq partiya komiyteti ýiining aldynda jastar piyket úiymdastyryp, ashtyq jariyalady». Búl joldar da Tәuelsizdikting aspannan týspegenining naqty dәleli dep oilaymyn. Al «Qazaqstannyng qazirgi zaman tarihy» (avtory B. Ayaghan. Gh Shaymerdenova) oqulyghynyng 282-betinde «1990 jyly «Azat» azamattyq qozghalysy dýniyege keldi. ...«Azat» ózining basty maqsaty etip Qazaqstannyng egemendigin aludy qoydy. 1991 jyly azamattyq qozghalys ózining sayasy partiyasyn qúrdy. Osy kezende Almatyda jana qoghamdyq sayasy úiym - Qazaqstannyng sosial-demokratiyalyq partiyasy (QSDP) qúryldy. Jastardyng shaghyn tobynan «Alash» partiyasy qalyptasa bastady» degen joldar bar. Qazir sol «Alashtyn» úiymdastyrushysy jәne basshysy Aron Atabek sot barysynda dәleldenbegen aiyptarmen 18 jylgha bas bostandyghynan airylyp, týrmede otyr. Osy arada, Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna oray, onyng isin qayta qarap, jazasyn jenildetu mәselesin de qarastyru qajet dep oilaymyn.
Mening búl mәselege alandaushylyghymnyng sebebin de aita keteyin. Osydan eki ay búryn «Últ taghdyrynyn» oblystyq bólimsheleri jergilikti Mәslihat basshylar men oblystyng әkimderine tómendegidey hattar jibergen bolatyn:
«Biyl Tәuelsizdikting 20 jyldyghy Respublika kóleminde úly meyram esebinde atap ótilmekshi. Respublikalyq, oblystyq, audandyq dengeylerde osy merekege arnalghan keshendi is-sharalar ótkiziletini de belgili. Memlekettik organdarmen qatar azamattyq qoghamnyng ókilderi de osy merekege arnalghan josparlaryn dayyndauda. Otarshyldyqtyng qúldyghynan qútylyp, qazaq memleketining qara shanyranyn qayta kóteruge naqty ýles qosqan, sol ýshin Kenestik biylikten talay jazalanghan «Jeltoqsan», «Azat», «Parasat» siyaqty qoghamdyq úiymdar ókilderining Tәuelsizdikke arnalghan merekede tórden oryn alyp, halyqtyng alghysyna bólenip, memleketting marapatyna ie bolary da talassyz mәsele. Osyghan oray, jergilikti atqarushy biylik pen qoghamdyq úiymdardyng is-әreketin ýilestiru (keybir is-sharalardy qaytalamau ýshin) maqsatynda tómendegi súraqtargha jauap berulerinizdi súramyz:
1. Oblystyq kólemde Tәuelsizdik ýshin enbek jasaghan azamattardy marapattau tizimi jasaldy ma?
- 80-90 jyldary Tәuelsizdik jolynda sayasiy-qoghamdyq kýreske belsendi týrde at salysqan, biraq qazir baqy bolyp ketken azamattar eskerildi me?
- Últtyq jәne patriottyq tәrbie berudin tiyimdi tәsili bolyp tabylatyn osy merekede jogharydaghy aty atalghan qoghamdyq úiymdardyng tәuelsizdik ýshin jasaghan júmystaryn nasihattau baghytynda qanday is-sharalar jýrgizilmekshi?
Osy ýsh súraqqa naqty jauap berudi jәne tizimderding kóshirmesimen tanystyrudy ótinemiz. Tәuelsizdikting tegin kelmegenin bәrimiz jaqsy bilemiz, sondyqtan sol ýshin kýresken azamattardyng keybireulerining atalynbay qaluy - bәrimiz ýshin keshirilmes kýnә bolyp tabylady»
Búl hatqa berilgen jauaptardyng barlyghyn jariyalap jatu artyq bolar, degenmen «Últ taghdyrynyn» sypayy súraghy oblys basshylarynyng (demek, memlekettin) talaylaryn túiyqqa tiregeni anyq kórindi. Búl jauaptardyng mening keleshekte jazatyn sayasy pamfletterime birshama azyq bolary dausyz... Olardyng barlyghyn jariyalaudyng qajeti joq dep oilaymyn. Mysal retinde, bireuin aldarynyzgha tartsam da jetkilikti. Búl «qyzyq» jauap Shyghys Qazaqstan oblysynan týsti. Ol sabazdar bizding «hatymyzdy múqiyat qarapty» da mynaday jauap beripti:
«Sizding oblys әkimi B.Saparbaevtyng atyna jazghan hatynyz ishki sayasat basqarmasynda múqiyat qaraldy.
...Qazirgi kezde oblys әkimi apparatynda Tәuelsiz Qazaqstannyng qalyptasuyna jәne oblystyng әleumettik-ekonomikalyq damuyna enbegi singen azamattardy marapattaugha úsynu ýshin tizim jinaqtaluda.
Sonymen qatar, respublikalyq «Jeltoqsan», «Azat» sayasy qoghamdyq úiymdarynyng bólimsheleri Shyghys Qazaqstan oblysynda tirkelmegendigin habarlaymyz.
Bastyq: E.Núrghaliyev
«Últ taghdyrynyn» azamattary da qadalghan jerlerinen qan alatyn jandar ghoy. «Azat» qozghalysynyng 1991 jyly tirkelgendigi turaly anyqtama qaghazdy oblystyq әdilet basqarmasynan alyp kelipti. Endi kelesi jauaptyng mәtinin bereyik:
«Sizding oblys әkimi B.Saparbaevtyng atyna jazghan hatynyz ishki sayasat basqarmasynda múqiyat qaraldy.
...Qazirgi kezde oblys әkimi apparatynda Tәuelsiz Qazaqstannyng qalyptasuyna jәne oblystyng әleumettik-ekonomikalyq damuyna enbegi singen azamattardy marapattaugha úsynu ýshin tizim jinaqtaluda.
Sonymen qatar, qazirgi kezde respublikalyq «Jeltoqsan», «Azat» (Halyq deputattar soveti Shyghys Qazaqstan oblystyq atqaru komiytetining yustisiya basqarmasynda 4 qyrkýiek 1992 jyly tirkelgen №12-2-1401)qoghamdyq úiymdarynyng Shyghys Qazaqstandaghy bólimsheleri qoghamdyq ómirde belsendilik tanytpaytyndyghyn habarlaymyz.
Sizder óz taraptarynyzdan marapattau turaly úsynystarynyzdy ishki sayasat basqarmasyna jolday alasyzdar.
Bastyq: E. Núrghaliyev»
Birinshiden, shenuinikterding shygharypsalma jauap beretinin jaqsy biletin bolghandyqtan bizding mәtinde súraghymyzdy rettik sanmen bergen bolatynbyz. Hatta olardyng eshqaysysyna (basqa oblystarda da!) naqty jauap berilmegen. Ekinshiden, Biz «Qazaqstannyng qalyptasu men әleumettik-ekonomikalyq damuyna enbegi singen» azamattar turaly emes, sol Qazaqstan degen memleketting ornauyna enbegi singen azamattar turaly súraq qoyyp otymyz ghoy. Men ne deymin, dombyram ne deydi degen osy! Ýshinshiden, súraq «Jeltoqsan», «Azat» úiymdarynyng qazirgi kezende tirkelgendigi ne tirkelmegendigi turaly emes, olardyng 90-jyldary Tәuelsizdik ýshin kýres kezindegi is-әreketterine bagha berilu turaly bolyp otyr. Meninshe, Shyghys Qazaqstan oblysynda Qabanbay batyrgha eskertkish qoy nemese Alashorda azamattaryna arnap as beruding ózi ýlken mәselege ainalatyn siyaqty. Oblys әkimshiligi qyzmetkerleri ol babalarymyz «adresnyy buroda» tirkelmegen eken, al 1937 jyldary atylyp ketken Alash arystary Shyghys Qazaqstanda «qazir belsendilik tanytpaydy» dep, eskertkish te saldyrmay, as ta bergizbey tastauy ghajap emes.
Qúrmetti Komissiya mýsheleri! Jogharydaghyday úiymdardyng ómirde bolghanyn (ony bilmeui mýmkin emes, mektep bitirigen adamnyng búl mәseleden habary bar ekendigin onyng aldynda kórsetip kettik) tek anyqtama әkelgennen keyin ghana moyyndaghan ishki sayasat basqarmasy olardyng qazir júmys jasamaytyndyghyn tilge tiyek ete otyryp, «qoghamdyq ómirde belsendilik tanytpaydy» dep aldyn ala joqqa shygharady. Áriyne, Qazaq jerine tәuelsizdik alyp beruge ýles qosqan kóptegen úiymdar qazir ózderining qyzmetterin toqtatqan. Sebebi olar ózderining aldaryna qoyghan maqsattaryn oryndady. Men osyny týsinbeytin jәne týsingisi kelmeytin sheneunikterden qorqamyn. Búnday adamdar qan maydanda erlik jasap, qaza tapqan jandardy «qazir soghysyp jýrgen joq» degen syltaumen batyr ataghyn beruden de bas tartatyn bolar. Moyyndauymyz kerek, mening oiymsha, búlardyng barlyghy tәuelsizdikke ýles qosqan jandargha rahmet aitudan qashudyng eng bir ynghaysyz jәne jiyirkenishti tәsili.
Qúrmetti Komissiya mýsheleri, búl hatty «Azat» ne «Jeltoqsan» úiymdarynyng mýshelerine birdeme súrau dep oilap qalmanyzdar. Memleket marapattamady dep renjiytin de bizder emes. Jәne sol kezende memleket tarapynan marapat, syi-qúrmet kóremiz dep júmys istegen joqpyz. Bәri alladan qaytady!
Ángime tek qana jastardy memleketshil, últshyl etip tәrbiyeleuding mýmkindigin paydalanuda, memleketting mәdeniyettiliginde jәne qazaq halqynyng tarihyn syilauda jatyr.
P.S.Dos Kóshim. 1991 jyly Kenes Odaghynyng «Demokratiyalyq Kongresinin» teng tóraghasy, 1990-1994 jyldary Qazaqstan Sosial-demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, 1991 jyldan Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy tóraghasynyng orynbasary. Qazir «Últ taghdyry» qozghalysynyng tóraghasy.
