Alty Alashqa aty mәshhýr, әigili jazushy Múhtar Maghauinning jana «Shynghys han» derekti tarihy hikayasyn «Júldyz» jurnaly qazan aiynan bastap jariyalay bastady. Oqyrmannyng kópten kýtken shygharmasyn jurnal redaksiyanyng rúqsatymen «Abay.kz» portaly da oqyrman nazaryna úsynyp otyr.

«Abay-aqparat»

MÚHTAR  MAGhAUIYN

Sh  Y  N  Gh  Y  S    H  A  N

jәne  onyn  zamany

Derekti  tarihiy  hikaya

AYQYNDAMA  SÓZIMIZ

Dýiim alash júrtyna taghzym!

Alty Alashqa aty mәshhýr, әigili jazushy Múhtar Maghauinning jana «Shynghys han» derekti tarihy hikayasyn «Júldyz» jurnaly qazan aiynan bastap jariyalay bastady. Oqyrmannyng kópten kýtken shygharmasyn jurnal redaksiyanyng rúqsatymen «Abay.kz» portaly da oqyrman nazaryna úsynyp otyr.

«Abay-aqparat»

MÚHTAR  MAGhAUIYN

Sh  Y  N  Gh  Y  S    H  A  N

jәne  onyn  zamany

Derekti  tarihiy  hikaya

AYQYNDAMA  SÓZIMIZ

Dýiim alash júrtyna taghzym!

HIII ghasyrdyng alghashqy shiyreginde býkil Euraziya kenistigin óz ghúzyrymen qayta qúrghan, al tiyanaqtap, baghdarlap ketken bar isi búdan songhy zamanda maghlúm әlemdi mýlde basqasha qalyptaugha negiz bolghan Shynghys han - adamzat tarihyndaghy eng úly túlghalardyng biregeyi ekeni kýmәnsiz. Keninen qamtyp, terenine boylay almasaq ta, sóz úqqan, hat tanyghan kezimizden kókirekke ornaghan ózgeshe beyne, Alyp Er eken. Shynghystau - Shynghys hannyng atymen atalatyn, úly Abay órinde tuyp, bar ghúmyryn ótkergen, myna Men týstik qúlamasynda dýniyege kelip, jaryq sәule, aiqyn samalagha talap qylghan kiyeli Shynghystau - ejelgi tarihpen birge jasasyp kele jatsa, úly qaghan nege qazaqtan alys boluy kerek?

Erjettik. Tanym aimaghy qalypqa týsti. Jaza bastadyq. Beykýnә әngime, әdepki maqalalardyng ózining jariyagha jetui - azapty ótkelek eken. Aqyry baspasózge jol ashtyq. Uaqyt ozbay  atymyz shyqty, birshama tanylghanday boldyq. Biraq... Shynghys han turaly jazam dep armandaudyng ózi qiyaly eles eken. Mening jiyrma jastan bastap, oigha alghan, kónilge týigen, tipti, keybirin on, otyz, qyryq jyldan song jýzege asyram dep jobalaghan barlyq shygharmalarymnyng nysan, súlbasy tanbalanyp otyrghan "Altyn dәpterde" Shynghys han esimi úshyraspaydy. Eng qiyn, qighash, shataq degen dýniyelerinning ózin, zaman ózgere kele, әrtýrli kórkemdik tәsilmen, ataq-bedelinmen jaryqqa jetkizuing  yqtimal, biri bolmasa biri ótui mýmkin, al  Shynghys han... orys-sovet iydeologiyasynda esimining ózi qúbyjyq, eshqanday ýmit joq edi. Bizding maqsat-múratymyz basqa bir taqyryptar, onyng ishinde Shynghys hannyng kólenkesi aiqyn andalatyn tarihy roman arqyly jýzege asyp jatty. Negizgi túrghymyz - qazaqtyng qasiyetin әigileu bolatyn.

Sol sarynmen jer ortasy eluge jetippiz. Osy kezde shyn ghajayyp boldy. Kommunistik qapas shenber shytynap, sógile bastaghan. 1990, 1 sentyabride poliyseylik sóz kiseni - senzura joyyldy. Keler jyly jeltoqsanda otarshyl, zúlym imperiyanyng ózi omaqasa jyghylyp, shylpara ydyrady. Elding eng sonynda desek te, anyq oqigha - Qazaq de-ire - sóz jýzindegi tәuelsizdigin jariyalady. Qaytkende de, ózin syilaytyn qalamger ýshin tolyq erkindik. Biraq bizding basqa jazarymyz da kóp edi. Dәl sol sәttegi eng zәru  taqyryptargha den qoydyq.  Onshaqty jyl ótip, qolymyz bosansyghan kezde de Shynghys han nazarda bolmady. Er-azamatymyz qúldyqtan jerinip, últtyq bolmysyn tanyp, ózining ótken tarihyna bet búrghanday kóringen.

Sóitsek... sovettik, velikorostyq soqyr senim, topas týisik sol qalpynda túr eken. Qazaqtyng óz ishinde. Eshkimning kýshteu, zorlyghynsyz. Jaydaq jauyrgha mingen, qolyna balshabektik týbirshek kóseu ústaghan jandayshaptardyng ekpini tym qatty. Dinin, dilin satyp, jat júrtqa jaghynumen ataq, mәrtebege jetken mýnafiq pershil, arghy-bergi biylikting qybyn tapqan, shalasauat, jalbaghay mehanizator ghana emes, jogharghy bilimdi diplomy, tipti, kandidattyq, doktorlyq dәrejesi bar qanshama tarihshy. Olardy egemen ókimetimiz jәne qoldasyn. Shynghys han turasynda, 2002-2005 jyldary Qazaqstan baspasózining betinde óristegen aiqay-shu turasynda aityp otyrmyz. Basynda múnshama ospadar, paryqsyz nadandyqqa tanyrqap, syrttay ghana baqylap otyr edik, aqyry ókiresh aiqay Shynghys hannyng jeke basynan asyp, halqymyzdyng býkil ótken tarihy, tipti, qazaqtyng eldik núsqasy, handyq qúrghany, derbes memleket bolghanyna deyin teriske shygharylghan kezde tamashalau jayyna qalyp, dodagha eriksiz aralasugha tura kelgen. Biri anyqtama, shaghyn, biri kólemdi, dәiekti, eki maqala jazdyq, ózimiz basqaryp otyrghan "Júldyz"  jurnalynyng betinde tanymdyq, aghartushylyq sypattaghy dýniyelerge keninen jol ashtyq. Bar týiin osymen sheshilgen joq edi, әitkenmen is mәnisi aiqyn, qazir basqa zaman, jalpy júrttyng kózi ashyq qoy dep, at basyn tarttyq, jana bir júmystar dendep túrghan.

Aqyry, býgingi búlaghay zamangha qatysty biraz jazudyng basy qayyrylghan son, tughan elden shalghayda, barymdy jinaqtau, ótken kýnderdi tosyn túrghydan bayyptau ýstinde, Shynghys hangha qaytyp oralu, búl taraptaghy barlyq oi-tolghamdy tiyanaqtap ketu qajetine den qoydym. Bayypty zertteu, jan-jaqty, ghylymy ocherk emes, auqymdy kórkem roman da emes, búrnaghy tarihty týgendegen, Shynghys hannyng bar bolmysyn, onyng zamanyn týbegeyli hikayagha týsirgen derekti tarihy bayan.

Shynghys han turasynda jana tarih zamany - songhy ýsh ghasyrda Batys pen Shyghysta jazylghan shygharmalardyng úzyn sany úshy-qiyrsyz. Nemis, aghylshyn, orys, qytay, japon tilderindegi, jinaqtap kelgende, әrqily dengeydegi qanshama roman óz aldyna. Álbette, tarihy roman - tarihtyng ózi emes, kórkemdelgen súlbasy. Túlgha da, zaman da mýlde basqa bir keyipte kórinui mýmkin. Áytse de, óz túsyndaghy tarihy úghym, әleumettik tanymnan úzap kete almaydy. Búl túrghydan alghanda, әlem әdebiyetinde Shynghys hannyng aqiqat, shynayy beynesi jasalghan joq der edik. Al tarihy zertteu sypaty ózgeshe. Ghylym atauly óz taqyrybyn naqty maghlúmat, derekti bolmys negizinde qalyptaugha tiyis. Biraq tarih ghylymy da kýni býginge deyin iydeologiyalyq túrghydan, últtyq, nәsildik kózqarastan úzap shygha almay keledi, búl sóz әsirese óktem Batys oqymystylarynyng enbekterine qatysty. Shynghys han turasyndaghy, bizge kópshiligi naqty mәlim, keybirining jón-josyghy, endi birazynyng negizgi súlbasy belgili arnayy monografiyalardyng ózining qarasyny mol, ondap sanalady, al jekelegen mәseleler  tóniregindegi zertteu maqalalar qisapsyz kóp. Tek eki ghasyr shegi, songhy jyldarda ghana qanshama jana kitap jazylypty, ótkendegi kóptegen enbekter qayyra basylyp, halyqaralyq tilderge audarylyp, keninen taralypty. Últtyng bayyrghy tarihyna airyqsha mәn berip otyrghan buryat pen tatar - Ulan-Ude, Qazanda әldeneshe mәrte ótkerilgen ghylymy konferensiyalardyng jariya jinaqtary bir tóbe.

Syrttay qaraghanda, әlemdik tarihnamada Shynghys han taqyryby tolymdy, jan-jaqty qarastyrylghan siyaqty. Búl rette songhy kezeng jetistigin atap aitu kerek. Europa ghylymy, eng ayaghy nesheme ghasyr boyy qyryn tartyp kele jatqan orystardyng ózi ongha búryla bastaghanday. 1995 jyly Býkilәlemdik aqparat ortalyghy hәm Amerikada shyghatyn әigili "Vashington post" basylymy saraptau, saualdama negizinde Shynghys handy ekinshi myng jyldyqtyng eng basty túlghasy dep jariyalaghany belgili. Týiindep aitqanda, úly qaghannyng ataq-danqy dabyldap túr. Qazirgi qalypty, jalpy týsinik:  búl Shynghys han degen - anau aitqanday, jabayy maqúlyq emes eken, aqymaq, topas, jauyz qanisher emes eken, kólenkeli, kelensiz sypattary bolsa, ol - zamana tanbasy; shyn mәnisinde parasatty, dana kisi,  úly qolbasy, ghajayyp sayasatker, adamzat tarihynda ózgeshe orny bar, aituly, biregey qayratker... Búl tótenshe baylamnyng kóptegen tarmaqtary sonau HÝIII ghasyrdyng ózinde maghlúm bolghan. Býgingi janalyq - jappay kýstana, túrpayy jaladan arylu baghdary ghana. Dese de, eng ozyq oily, bayypty degen zertteulerdin  ózinen tar óris pen týsinbestik andalmay túrmaydy. Óitkeni, Shynghys hangha qatysty búrynghy-songhy, ýlkendi-kishili enbekterding barlyghy da jat júrt ókilderi tarabynan jazylghan. Búl rette bauyrlas monghol oqymystylary basqasha kózqaras tanytady, biraq payymdy zertteulerining ózi birjaqty, bәri bizdiki, bәri monghol degen túrghyda. Al týrik qauymy әli kýnge pәtualy sózin aitpapty. Orys-sovet shengelinde bolghan bizding búrynghy ahual týsinikti desek, basy búla anadoly týrikterining búl taqyrypty mýlde qarastyrmauy - tang qalarlyq jaghday. Shyn mәnisinde Shynghys han tarihy - eng aldymen týrik halyqtarynyng tarihy bolatyn. Onyng ishinde ejelgi qazaq tarihynyng eng tolymdy kezenderining biri. Osy orayda, bizding negizgi, kórkem proza salasyndaghy bar sharuamyzdy dogharyp qoyyp, úlghayghan jasymyzgha qaramay, tym auqymdy әri airyqsha auyr júmys - Shynghys han tarabyna bet búruymyz týsinikti bolsa kerek.

Shynghys han turasynda búrynghy-songhy jazylghan, әrqily sypattaghy shygharmalardyng esebine jetip bolmaydy dedik. Bәrining tiyanaq-túghyry - sol kóne zamannan qalghan naqty qújat, derekter boluy zandy. Al shyn mәnisinde, Shynghys han jәne ol ghúmyr keshken zaman turasyndaghy tarihy jәdiger atauly - sausaqpen sanaugha kelmeydi. Nebәri ýsh kitap jәne jarym-júrym birneshe kuәlik qana. Terip aitqanda, Ata-Mәlik Juvәiny jazghan "Jihangerding tarihy" jәne Rәshiyd-әd-Din qúrastyryp, qalyptaghan "Jinaqty tauariyh". Búl ózgeshe eki enbek Shynghys han tarihyn jan-jaqty әri tolyq qarastyrady, deregi mol jәne dausyz, naqty. Osy qatardaghy taghy bir erekshe múra - tarihy núsqadan әdeby eposqa beyim "Qasterli shejire". Búdan songhy jarym-jartylar: Nәsәuy jazghan, Shynghys hannyng Sartauyl joryghy turasynda shynayy maghlúmat beretin "Jәlel-әd-Dinning ghúmyrbayany", osy kezenge qatysty birshama aqpar, deregi bar Ibn әl-Asir men Jýzjany jazbalary; zamanalyq endi bir mәndi kuәlik - Týstik Qytay elshisi Chjao Hung qaldyrghan "Men-danyng tolyq sypattamasy" jәne dao sopysy Chang Chunning "Batysqa sayahaty". Boldy, bitti. Aytpaqshy, keyinnen tanbagha týsken «nani shi" - "iani tarihynyn" tiyesili tarmaqtary jәne "Áuliye-jihangerding jeke joryqtary" atalatyn shaghyn jazba, bәri de qytay jәdigeri. Álbette, Shynghys han qúryp ketken imperiya, onyng bayyrghy júrty turasynda birtalay sypattama, derekter jinaqtalghan basqa da enbekter bar. Karpini, Rubruk, Marko Polo... әr kezdegi әrqily elshilikter esebi degendey. Shynghys hannyng ózi emes, zamany jәne basqa da jaghdayattar tónireginde. Jinaqtay kelgende, adamzat tarihyndaghy alasapyran, asa kýrdeli, tútas bir dәuirge qatysty eskilikti túma derekter әjeptәuir, sonymen qatar, tórt tarapty týgendeytindey kóp te emes.

Áriyne, Shynghys han jәne onyng zamanyn tanu, zertteu, aqyr týbi qorytyp jazu ýstinde atalmysh sanauly enbekpen ghana shektelip qala almaysyz. Ortalyq Aziya men Ejelgi Qytay óz aldyna, býkil Europa tarihy, jalpy adamzattyng damu jolyna qatysty keng kólemdi maghlúmat kerek. Múnyng bәrin búrynnan bildim degenning ózinde, taqyrypty tikeley iygeru ýstinde taghy qanshama naqty aqpar qajet bolady. Keyde bir ghana derekti dәiekteu ýshin әldeneshe kitapty saralaysyz. Osy rette biz ózimiz tilep alghan kóldeneng qiyndyqqa  úshyrastyq. Búrnaghy Sovet Odaghy sheginde eng bay ruhany ortalyqtar qatarynda sanalghan eki úly kitap qoymasy - Qazaq Ghylym akademiyasynyng kitaphanasy men  Almatydaghy Últtyq kitaphana kózden búl-búl úshty. Ózimiz alpys jyl boyy qúrastyrghan, onyng ishinde tek әdebiy-kórkem núsqalar ghana emes, býkil әlem tarihy men Ortalyq Aziyanyng ótken-ketkenine qatysty qyruar enbek jinaqtalghan jeke kitaphanamyz da alysta qalghan. Áriyne, birtalay dýniyeni Pragagha tasydyq, әitkenmen, baryndy týgeldey, týp qopara kóshirip әkete almaysyn, onyng ýstine, jana aitqanymyzday, oilamaghan jerde әldebir qalyng tomnyng ishindegi bir ghana derekke qajettilik tuyp qaluy mýmkin. Keyingi jiyrma jylda jaryqqa shyqqan búrynghy-songhy tarihy júmystar, bayaghyda maghlúm bolghan, biraq Almatynyng ózinde joq әldebir eski basylymdar óz aldyna. Álbette, biz songhy bes jylda oryn tepken Praga - Europanyng ejelgi mәdeny ortalyqtarynyng biri. Asa bay Últtyq kitaphana, onyng shet tilder bólimi bar, sonymen qatar, Oktyabri tónkerisinen song Batysqa aughan orys ziyalylary jasaqtap ketken Slavyan kitaphanasy bar, -  biraz qajetimizdi osy eki ortalyqtan úshyratqanday boldyq. Búdan son, qaytkende de jetispegen túma-nama, derek-nama әdebiyetti tabuda osynda qyzmet atqaratyn ózimning úlym jәne әr taraptaghy tilektes, shәkirt inilerim qolghabys jasady. Almaty túrypty, Sankt-Peterburg, Moskva men Qazan, tipti, jer týbindegi Ulan-Ude qalasynan qanshama zәru әdebiyetting kóshirme núsqalaryn jetkizip berdi. Sonyng ózinde qosalqy úsaq-týiek týgendeldi dep aitu qiyn. Júmystyng aldaghy barysynda bәri de ornyna keler dep oilaymyn.

Anyq - eshkim de oidan, jana bir tarih jasap shyghara almaydy. Eng ozyq degen oqymystynyng ózi bar, maghlúm derekterding negizinde jazady. Kiltipan - sol derekterdi qalay úghynyp, qalay súryptauda. Yaghni, Shynghys han tarabyna qalam tartyp otyrghan biz de eshqanday janalyq ashpaymyz, búrynnan belgili maghlúmat, kuәlikterdi basqasha bayyptap, ózgeshe jazuymyz ghana mýmkin. Jәne osy orayda, sanagha singen qalypty tújyrym, ýirenshikti jaghdayattar mýlde basqa bir qyrynan, tipti, tosyn, qarama-qayshy keyipte kórinui ghajap emes. Biz - týrik tekti qazaqpyz, dalalyq kóshpendiler úrpaghy óz tarihyn ózinshe baghalaugha tiyis. Ayttyq, Shynghys hangha tikeley qatysty eskilikti múralar týgeldey derlik ghylymy ainalymgha týsken, jalpy júrtshylyqqa belgili, esebi, qajetti qúral-jabdyq aghylshyn men nemiske de, qytay men japongha da ortaq, Batystyng da, Shyghystyng da mýmkindik jaghdayy birdey, sonymen qatar bizdin, búl rette qazaq Múhtar Maghauinning ólsheusiz bir artyqshylyghy bar:  men búrynghy-songhy jat júrt bilgirleri siyaqty, shanyraqtyng syrtynan qarap, oi-jota, dolbarmen kesip-pishpeymin, óz ýiim, kiyiz tuyrlyghymnyng astynda otyryp, bar búiymdy qolmen ústap, kópe-kórneu týgendeymin. Sayypqyran Shynghys hannyng búryn eshkim jazbaghan tolyq әri shynayy tarihy eng aldymen ótkendegi qúdiretti Eke Úlystyng tikeley múrageri Qazaq júrtynyng iygiligine ainalugha tiyis, jýz elu jyldyq otarlyq dәuir, odan songhy, ghasyrgha parapar jiyrma jyldyq talapay, tonau zamanynda únjyrghasy týsken últtyng ensesin kóterip, eldigin qayta tabuyna sebesin bolugha tiyis. Men ghúmyr boyy qazaq mýddesi túrghysynan, qazaq ýshin jazyp kelemin. Álemdik Shynghys han tarihy da osy oraydan tabylmaghy haq.

Ádette, alghysóz eng sonynan jazylady. Qazir "Shynghys hannyn" birinshi kitaby terimge týsip, baspagha әzirlenip jatyr. Birinshi kitap. Úly qaghannyng ózi emes, tughan júrty turasynda. Tikeley dayyndyq júmystarymen qosyp eseptegende, tolyq ýsh jyl uaqytym ketti. ("Alasapyrannyn" eki kitaby eki jyl, ýsh aida jazylyp bitip edi.) Endigisi jenilirek bolar. Tәnirim ghúmyrymdy úzartyp, ata-babalar aruaghy medet berse, Shynghys hannyng tәmamdalghan, tolyq tarihy tórt kitaptan túrmaq. Ázirshe aldyn kesip, bajaylap jiktemeyin. Týiip aitqanda, tútas bir dәuirding jinaqty shejiresi.

Bizding "Shynghys han" - tarihy kórkem shygharma emes, ghylymy zertteu de emes. Tolymdy, derekti hikaya. Osy rettegi ishinara, azghana eskertpe. Biz birinshi kitap, qajetti tústardyng ózinde tiyesili enbek atyn, avtor esimin kórsetumen shekteldik, basylymyn, bet-paraghyn aighaqtaghan dәiekti silteme jasamadyq. Kitabymyzdyng qalypty tabighatyna ýilespeytini óz aldyna, keybir tústarda bes-altaudan on-jiyrmagha deyin silteme beruge tura keler edi. Paydalanghan tiyesili túma eskerkishterding tolyq tizimi kitap sonyna tirkelgen, naqtylamaq kisining kerekti úshtyghyn tauyp aluy qiyn emes. Búdan góri manyzdyraq mәsele - әrqily esimder jóni: adam attary, ózen-su, qonys-meken, ru-taypa ataulary degendey. Búlardyng kópshiligi Europa ghalymynda әuelden qalyptasqan  jәne batys tilderining orayyndaghy dybys ózgesheligi demesek, negizinen ata-qazaqtaghy núsqasyna sәikes. Osy jәne әuezeden tys jekelegen esimder týgeldey derlik Rәshiyd-әd-Din men Juvәiny boyynsha naqtylandy, qazirgi, búrmalanghan halha-monghol boyynsha emes. Sonday-aq, býginde Monghol úlysynyng sheginde qalghan, ózgere dybystalghan toponimder de ejelgi, Shynghys han zamanynda tanbalanghan jәne keyingi Batys ghylymynda ornyqqan núsqalary boyynsha berildi. Atap eskertetin taghy bir mәsele - biz eskilikti, naqty derek, kuәlikter negizinde ózindik kózqaras, bayybymyzdy aittyq, anau alay dep edi, mynau teris tartyp edi, olay emes, bylay degen tәrizdi dau-damay joq. Ótken-ketkendi shargha salsaq, dәl osy kólemdegi taghy eki-ýsh kitap jazyp shyghugha tura keler edi. Óz tolghamymyz túrypty, ýlken ghylymda bayaghyda dәleldengen, zerdeli oqymystylar qabyldaghan kóptegen mәseleler bar, sonyng әrqaysysynyng týbin qazu qajetsiz, mәnsiz, eng bastysy - negizgi baghdarymyzgha bógesin bolar edi.

Sonymen, "Shynghys han", birinshi kitap. Óz aldyna derbes enbek dese de bolady. Bizding kiyiz tuyrlyqty kóshpendi júrtymyzdyng Shynghys han dýniyege keler qarsandaghy bolmys-bitimi, sol zamangha deyingi ótken tarihy joly. Bolashaq úly imperiyagha úitqy bolmaq ru-taypalardyng shyghu tegi jәne sol kezdegi tirshilik-tynysy. Ádet-ghúrpy, túrmys-salty. Býkil Jogharghy Aziyadaghy sayasy jәne әleumettik ahual. Keleshek úlan-asyr oqighalardyng sebebi men qozghaushy kýshteri. Týiip aitqanda - biz bayandamaq tauarihtyng túrghy-tiyanaghyn aighaqtau.

Sayypqyran Shynghys hannyng aruaghy riza bolghay! Qadym zamanda jasaghan Alyp Babalarymyzdyng asqaraly danqy dabylday bersin! Endi kelesi kitaptargha kirisemiz. Ótken dәuir  emes, jaqyn kýnder jәne alys bolashaq ýshin. Úrpaghymyzdyng mereyi men mәrtebesi ýshin!..

Avtor,

21. IV. 2011,

Batys Europa, Praga.

(jalghasy bar)

«Júldyz» jurnaly