Qazaq jerining tereng qatparyndaghy qazyna baylyghy el Tәuelsizdigi  qaz basqan sayyn qúshaghyn da asha bastady emes pe. Osy sózimizge dәlel: búdan birneshe jyl búryn Aqtau qalasyndaghy Injenerlik ortalyq pen aumaqtyq-bólingen derekter banki  «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ-na qarasty Ózendegi múnay qory kompaniya mólsherlegen shamadan artyq bolatyndyghyna boljam jasaghan edi. Búl arada boljam boljam kýiinde qaldy ma, әlde, naqtylandy ma degen oryndy saual tuuy mýmkin. Jauap berip kóreyik.

Jogharyda aitqanymyzday, Aqtaudaghy injenerlik ortalyq osydan ýsh jyl búryn ashylghan-dy.  Al, osydan eki jyl búryn Qazaqstandaghy tendesi joq airyqsha baghdarlama - aumaqtyq-bólingen derekter banki paydalanugha berildi. Ortalyq aqparatpen qamtamasyz etuding sapasyn arttyru, múnay óndiruding koeffiysentin kóbeytu, búrghylau oryndarynyng jóndeu júmystaryn týbegeyli jaqsartu, enbek resurstaryn basqarudy ozyqtandyru siyaqty tórt baghytta júmys isteydi.

Injenerlik ortalyqtyng negizgi maqsaty - kәsiporynnyng júmysyn ilgerilendirip, belsendiligin arttyru bolyp tabylady.

Qazaq jerining tereng qatparyndaghy qazyna baylyghy el Tәuelsizdigi  qaz basqan sayyn qúshaghyn da asha bastady emes pe. Osy sózimizge dәlel: búdan birneshe jyl búryn Aqtau qalasyndaghy Injenerlik ortalyq pen aumaqtyq-bólingen derekter banki  «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ-na qarasty Ózendegi múnay qory kompaniya mólsherlegen shamadan artyq bolatyndyghyna boljam jasaghan edi. Búl arada boljam boljam kýiinde qaldy ma, әlde, naqtylandy ma degen oryndy saual tuuy mýmkin. Jauap berip kóreyik.

Jogharyda aitqanymyzday, Aqtaudaghy injenerlik ortalyq osydan ýsh jyl búryn ashylghan-dy.  Al, osydan eki jyl búryn Qazaqstandaghy tendesi joq airyqsha baghdarlama - aumaqtyq-bólingen derekter banki paydalanugha berildi. Ortalyq aqparatpen qamtamasyz etuding sapasyn arttyru, múnay óndiruding koeffiysentin kóbeytu, búrghylau oryndarynyng jóndeu júmystaryn týbegeyli jaqsartu, enbek resurstaryn basqarudy ozyqtandyru siyaqty tórt baghytta júmys isteydi.

Injenerlik ortalyqtyng negizgi maqsaty - kәsiporynnyng júmysyn ilgerilendirip, belsendiligin arttyru bolyp tabylady.

«Balyghy tayday tulaghan, baqasy qoyday shulaghan» elimizding batys ónirindegi týginen may sorghalaghan mang dalada múnay iygerip, el yrysyn eselep jatqan «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ-nyng býginde múnay óndiru kólemi jaghynan Qazaqstanda ýshinshi oryndy iyelenedi. Ol «qara altynnyn» qambasy bolyp tabylatyn  kóne ken orynynda júmys istep kele jatqan  asa iri  kәsiporyndar:  «Ózenmúnaygaz» (ÓMG) ben «Embimúnaygaz»  (EMG) óndiristik filialdaryna iyelik etedi. Mysaly, EMG kәsiporyny ótken ghasyrdan beri júmys atqaryp keledi. Ózen ken oryny 1961 jyly ashylypty.  QMG BÓ-ning mәlimetine sýiensek, Ózen ken oryny  kompaniya iyeligindegi asa iri aktiv bolyp tabylady. Onyng ýlesine qordyng 73 payyzy, óndirilgen ónimning 63  payyzy enedi. Esterinizge sala keteyik, 2010 jyly QMG BÓ 14 mln tonna múnay óndirdi. Ózen ken oryny Qazaqstanda 500 mln tonna múnay qory bar asa iri ken orynyng birinen sanalady. Kenes Odaghynyng jyldarynda búl jerde múnay óndiru júmysy qarqyndy jýrgizildi. Osy ken ornynyng arqasynda el auzynda týbek atalghan «týley týzdin» betinen Aqtau men Janaózen qalalary boy kóterdi.  Qazir ÓMG-de on mynnan asa adam enbek etedi. Ózen ken orynyndaghy qordyng molynan barlanyp, kóbeygeni Manghystau oblysynyng túrghyndary ýshin quanyshty habar bolyp túr.

Injenerlik ortalyq

QMG BÓ-ge qarasty injenerlik ortalyqtyng diyrektory Múrat Bayshuaqov ýstimizdegi jyldyng kókteminde  «RD OPEN 2011» sharasynda sóilegen sózinde aumaqtyq-bólingen derekter bankining basty maqsaty - QMG BÓ-ning barlyq dengeydegi sheshimderin ortaq aqparattyq kenistikte ýilestiru bolyp tabylatynyn atap ótti. Ol jәne myna kompaniyalardy, atap aitsaq: «Ózenmúnaygaz» PF, «Embimúnaygaz» PF, «Qazgermúnay» JShS BK jәne «Qarajanbasmúnay» AQ-nyng aktivterine endi. Birinshiden, bank mәlimetteri múnay óndiru, su aidau, únghyma qúrylghylary men qory, geologiya-tehnikalyq zertteu júmystary turaly aqparattardy jýieleydi. Búl óz kezeginde, QMG BÓ-ning barlyq dengeyindegi - múnay kenishinen ortalyq apparatqa deyingi aralyqta jedel sheshimder qabyldaugha septigin tiygizedi.

Ekinshiden, ýsh ólshemdi modeldeu alghashqy búrghylau júmystaryn bastaudyng tiyimdiligin arttyryp, kenornynyng jobasyn naqtylap, múnay óndiru koeffiysentin arttyrudyng tehnologiyasyn tandau sheshimin jolgha qoyady.

Kompaniyanyng aqparaty boyynsha, qoldanbaly josparlau nәtiyjeleri Shyghys Moldabek ken ornyndaghy yuralyq aimaqtarda túraqty emes su toltyru jobalary sekildi, sonday-aq atalghan keng orynynyng eki obektisindegi múnay qaytarymyn jobalau men qoldanu sharalarynda jәne QMG BÓ-ning әrtýrli zertteu, laboratoriyalyq júmystarynda paydalanylady.

Býgingi tanda geologo-gidrodinamikalyq ýlgiler qoldanatyn ken oshaqtarynyng óndiristik kórsetkishteri kóterilip keledi. Kompaniya ókilderining aituynsha Zabúryn ken orynynan óndiriletin ónimning ósimi 8,3 ese ósti. Botaqan ken oshaghy boyynsha múnay debiyti 4,5 ese eselenipti, Dosmúhambet ken oshaghynyng bir skvajinasy boyynsha 7,6 esege ósipti.

Shyghys Moldabek ken orynynyng 4 únghymasy boyynsha ónim mólsheri jeti esege jetken bolsa, Ózen ken oshaghynyng birneshe únghymasy boyynsha 1,7 esege, al, 7 únghymasy boyynsha 4,2 esege jetip otyr. Jalpy alghanda, Ózen ken oshaghynyng qory songhy esep boyynsha 40% payyzgha ósken.

QMG BÓ-ning baspasóz qyzmetining aqparatyna sýiensek, Injenerlik ortalyqtyng júmysy nәtiyjesinde, únghymalardy saludyng sapasy artqan.  2008-2009 jyldarmen salystyrghanda, únghymalardy salu merzimi 13 tәulikke qysqartylghan eken. 2011 jyly únghymalardy salu merzimi 19-dan 8 payyzgha deyin qysqartylypty.

Búghan qosa, Injenerlik ortalyq óndiris filialdary ýshin normativtik qújattar jasau júmystaryn jýrgizip keledi. Búl óz kezeginde enbek resurstaryn basqarudy tiyimdi jolgha shygharugha ýlken septigin tiygizip otyr.  Ol ýshin enbek ýderisteri, hronometrajdyq baqylau sharalaryn zertteu júmystary jasalyp jatyr. Osy zertteuler nәtiyjeleri boyynsha enbek resurstaryn tiyimdi paydalanu ýshin naqty әri paydaly úsynystar jasalyp keledi.

Jetekshi topqa enu

Esterinizge sala keteyik, «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ  әlemdegi iri 30 múnay óndirushi alpauyt kompaniyalardyng qataryna qosyludy maqsat tútyp otyr. Ol ýshin, әriyne, óndiru kólemin arttyryp qana qoymay, múnay qoryn da úlghaytu kerek. Búl baghytta injenerlik ortalyq naqty әri pәrmendi istermen shúghyldanuy kerek. QMG BÓ bas diyrektorynyng birinshi orynbasary Vladimir Miroshnikov «Ogny Mangistau» gazetinde atap ótkenindey, atalghan ken oryny ashylghanda onyng qory 1 180 mln. tonna dep belgilenipti. Sol kezde iygerilgen qordyng koeffiysenti 40 payyzdy qúrapty. Sondaghy boljam boyynsha, bizge endi 150 mln tonna múnaydy iygeru qaldy.

-Alayda, zamanauy tehnologiya men jana әdister bizge 20 jyldan keyin Ózendegi múnay óndiru júmysyn 50 payyz kóleminde iygeruding mýmkindigin tudyryp otyr. Biz is jýzinde qazirgi zaman tehnologiyasyn paydalanu arqyly ken ornyn barlau men iygeru júmystary barysynda iygerilmegen múnay qoryna qol jetkizuge bolatyndyghyn týsindik, - deydi Vladimir Miroshnikov.- Sondyqtan kompaniya bir ornynda túryp qalmaydy - jerasty baylyghyna boylaudyng jana әdisterin qoldanady, múnaydy iygeruding ozyq tәsilderin paydalandy.

IYә, kompaniyanyng qyzmeti de, uaqyt ta bir sәtke toqtamaydy. Kompaniya qyzmeti qarqyn alghan sayyn uaqyttyng de tegershegi tez ainala beretini týsinikti. «Uaqyt ýlken - kól, zaman soqqan - jel» deydi hakim Abay atamyz.

Degendey-aq, osy kýnderi ken orynynda ýsh mynnan astam adam júmys jasaydy. Kemeldenuge bet alghan Qazaqstanda ken oryndarynyng kóbengine qaramastan maytalman júmysshylardyng qatary Ózende arta týsude.

- Injenerlik ortalyqtyng júmysynyng nәtiyjesinde QMG BÓ-ning Ózen ken ornyndaghy múnay qoryna qatysty payymy tolygha týsti. Biz atalghan ken ornyndaghy  múnay qory turaly mәlimetti janalaghan kezimizde, búrynghy týsinigimizding týkke túrmaytyndyghyna kóz jetkizdik. Ken ornynyng ómiri jalghasa beredi, - dedi «QazMúnayGaz Barlau Óndiru» AQ-nyng bas diyrektory Asqar Baljanov «RD OPEN 2011»  kezinde.

Bizding jogharyda: boljam boljam kýiinde qaldy ma, әlde, naqtylandy ma degen óz ishimizden tudyryp qoyghan saualgha naqty jauap osy bolsa kerek.

Atyrau

«Abay-aqparat»