Adal men aram
Ótkende bir tanysym habarlasty. Ákesine operasiya jasau kerek eken, dәrigerge baryp jolyqsa -"anesteziologqa birdene ber, әitpese nauqas úiqysynan túrmay qalady" depti. Baryp, anaghan 10 myng berse, taghy 20 myng qosuyn súraydy deydi.
Aqsha tapqan dúrys shyghar. Biraq, ólim men ómir arasynda túrghan beysharadan osylay bopsalau adal aqsha bola ma?
Redaksiyagha bir kisi keldi. Balasy isti bolghan eken. Shyryldaghan әkeden advokaty aqsha súrapty. Is dúrys sheshilui ýshin sotqa taghy basqalargha beremin deydi eken.
Taghy da aqsha bopsalau. Biraq, qinalghannan kýrep alu adal bola ma?
Bayaghyda әkemiz " Býlingennen býldirgi alma" dep aityp otyratyn edi.
Estigen әngimem: Balalardy tamaqtandyru konkursyn jenip alu ýshin jogharygha qyrghyn aqsha beru kerek eken. Sosyn ol aqshany mektep ashanasy arqyly, yaghny balalargha sapasyz, arzan (srogy ótken t b) as beru arqyly qaytaryp alady-mys.
Taghy da sol aqsha tabu. Biraq, balanyng densaulyghyna ziyan keltirip tapqan tabys adal bola ma?
Býginde ómirding mәni aqa tabu boldy. Dúrys shyghar. Biraq aqshanyng da aramy men adaly bolatynyn úmytpau kerek qoy.
Qazir qayta aram aqsha tapqanyn maqtanyp aitatyn boldy júrt.
Osydan 2 jyl búryn bazardaghy satushy tarazydan qalay jep qalatynyn mayyn tamyzyp aityp bergen. Eng bastysy ony maqtanyp túryp aitty. Adamdardyng kóbi loh qoy, men siyaqty aqyldylargha jem bolyp jýredi solay dep.
Kýni keshe bireu jýr, tamaqqa jarymay otyrghan otbasyna 42500 әperuge kómektestim de 10 mynyn alyp aldym deydi.
Sonda bizding qogham adal men aramnyng arajigin ajyratudan qalghan ba?
Janahmet Aghybaydyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz
