Qazirgi qoghamda adamdardyng attary men tekteri әrtýrli. Kenes ýkimeti kezinde tekke -ov//-ev, -ova/-eva, әkesining atyna -ovich, -ovna sekildi affikster jalghanyp keldi. Qazaqstan tәuelsiz, egemendi el bolghaly óz últtyq sipatymyz boluy kerek - degen niyetpen tegimizdegi orys affiksterden arylyp, qazaqshalap jazyp jýrmiz. Biraq onyng ózinde birizdilik joq. Osy mәselening mәn-jayyn bilu ýshin A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Onomastika bólimining mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng doktory Rysbergen Qyzdarhan Qúrmashqyzymen súhbattasqan edik. Ángimeni oqyrman nazaryna úsynamyz.

Qazirgi qoghamda adamdardyng attary men tekteri әrtýrli. Kenes ýkimeti kezinde tekke -ov//-ev, -ova/-eva, әkesining atyna -ovich, -ovna sekildi affikster jalghanyp keldi. Qazaqstan tәuelsiz, egemendi el bolghaly óz últtyq sipatymyz boluy kerek - degen niyetpen tegimizdegi orys affiksterden arylyp, qazaqshalap jazyp jýrmiz. Biraq onyng ózinde birizdilik joq. Osy mәselening mәn-jayyn bilu ýshin A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Onomastika bólimining mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng doktory Rysbergen Qyzdarhan Qúrmashqyzymen súhbattasqan edik. Ángimeni oqyrman nazaryna úsynamyz.

Qúrmetti, Qyzdarhan Qúrmashqyzy, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 1996 jylghy 2 aqpandaghy últy qazaq azamattardyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty mәselelerdi sheshu tәrtibi turaly Jarlyghy qanshalyqty oryndalyp jatyr?

Jauap - Búl jarlyqtyng qabyldanuy tәuelsizdikting bastapqy jyldarynda  últtyq sanany, últtyq namysty terbeytin ýlken serpilis boldy. Últy qazaq azamattarynyng tegi  jappay -ov/-ova, -ev/-eva jalghaularynan aryla bastady. Tólqújattarynyng qazaq tilinde rәsimdelgendigine júrtshylyq rizashylyghyn bildirip quandy. AHAJ, Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtary qazaq esimderindegi oryssha júrnaqtarsyz qújattarynyzdy esh kedergisiz rәsimdeydi. Alayda egemendigimizge 20 jyl tolsa da, bayaghy jartas sol jartas kýiinde qalyp otyr, aty-jónderin rәsimdeudegi qazaq azamattarynyng әure-sarsany tolastar emes. Óitkeni AHAJ-lar sizding aty-jóninizdegi oryssha júrnaqtardy alyp tastap, ony qazaq qaripterimen  «kiyindirgen» bolady. Óreskel búrmalanghan aty-jónderdi týzetuge bizde negiz joq, qaqymyz joq deydi. Sóitip, basynda múqalghan últtyq namys qaytadan syngha týsedi. Mysaly, Kenchelekov (Kenshilik),Chuchunaev (Shoshanay), Dyldybaev (Dildabay), Kontorin (Hantóre) jәne «qatty qazaqshalaghan» Dyhanov, Árbolov syndy aty-jónderdi kóptep keltire beruge bolady.

Sonda ov-ty alyp tastaghanymen sózding týbirin dúrystaugha eshkimning qúqy joq pa? Búny retteu qay uaqytqa deyin sozylady?

Jauap - A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Onomastika bólimining jetekshi ghalymdary T. Janúzaqtyng bastauymen últy qazaq azamattardyng aty-jónderin qazaqsha jәne oryssha rәsimdeuding arnayy núsqaulyq jobasyn әzirlep joghary  jaqqa úsynyp otyr. Osy jayt Respublikadaghy kóptegen vedomstvo men mekeme jәne azamattardy qújattaytyn oryndardyng júmysyn jenildeter degen oidamyz.

Memlekettik onomastikalyq komissiyanyng 1994 jyly qarashada ótken mәjilisining sheshimimen Qazaqstan Respublikasyndaghy últy qazaq azamattardyng aty-jónin retteuding tújyrymdamasy bekitilgen. Sodan beri basqa tújyrymdamalar shyqty ma, shyqsa qanday ózgerister engizildi?

Jauap -  Bayqasanyz, búl tújyrymdama Memlekettik onomastikalyq komissiya mәjilisi sheshimimen bekitilip, sol kezdegi kenes sessiyasy men Parlamentke zandastyru ýshin jiberiledi dep aitylghan. Alayda Parlamentte tújyrymdama qaralyp, bekitilgen joq. Sondyqtan  búl tújyrymdama normativtik - qúqyqtyq túrghydan dәrmensiz boldy. Alayda kóptegen qújattau oryndary óz júmysynda osy tújyrymdama qaghidattaryn basshylyqqa alyp otyr dese bolady.  Al 2005 j. qabyldanghan  «QR memlekettik onomastikalyq júmys tújyrymdamasy» jalpy respublikadaghy osy sala boyynsha jýrgiziletin is-sharalardyng baghytyn aiqyndap berdi. Onda qazaq aty-jónderin retteuge qatysty 3.3 tarmaghynda bylay delingen: Qazaqstan Respublikasynyng últy qazaq azamattarynyng tegin, әkesining atyn jәne jalqy esimderin retteu. Búl baghyttaghy júmysty jýrgizu ýshin mynaday ic-sharalardy jýzege asyru kózdeledi: Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligimen, respublikanyng azamattyq hal aktilerin jazu organdarymen birlesip, qazaq antroponimiyasy boyynsha sózdikter men anyqtamalyqtar shygharu jónindegi ýilestiru jәne úiymdastyru júmystaryn qamtamasyz etu;
qazaq tilining fonomorfologiyalyq normalaryna sәikes últy qazaq azamattarynyng tegin, әkesining atyn jәne jalqy esimin indeksasiyalaudy jýrgizudi, dúrys resimdeudi jәne basqa tilderge transliyterasiyalaudy ýilestirudi jýzege asyru;
antroponimiyalyq belgileulerdi birdeylendiru jónindegi jәne olardyng qazaq tilinde jazyluyn, olardy basqa tilderge transliyterasiyalaudyng birtútas erejelerin belgileu jónindegi júmystardy úiymdastyru.
Jalpy qazaq esimderi normagha kóptegen jaghdayda kóne bermeydi, bir ghana esimning birneshe núsqasy  qoldanyla beredi.Qalyq/Halyq, Ismet/Smet, Spandiyar/Aspandiyar, yaghny búlardyng eshqaysysy da qate bolyp eseptelmeydi. Jogharyda onomastika bólimi tiyisti núsqaulyq jobasyn әzirledi dedik qoy. Sonda osy jayttar eskerilgen.

Sizding oiynyzsha, qazaqtar aty-jónin jazghanda ýshtik jýieni paydalanghan dúrys pa, әlde ekilik jýie dúrys pa?

Jauap - Halyqaralyq tәjiriybede ekilik jәne ýshtik jýie de  qoldanylyp jýr, azamattardyng qalauynsha osy ekeuining de bolghany jón dep esepteymiz.

Ch.S. Temirov degen azamat 2009 jyly Astanada ótken Halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyadaghy bayandamasynda -ov, -ova degen jalghaulardy qaldyra salsaq biz orys bolyp ketpeymiz ghoy degendi algha tartady, oghan ne der ediniz?

Jauap - Búl mәseleni Ch.S. Temirov dúrys kótermegen. Konferensiyalarda, telebaghdarlamalarda odan arylu kerektigi jóninde, kerisinshe, pikir ýnemi aitylyp kele jatyr, ony aitushylar ishinde men jәne Sh. Qúrmanbayúly siyaqty belgili til mamandary bar. Últy qazaq azamattardyng tegindegi -ov//-ev, -ova/-eva orys jalghaularynan týbegeyli arylu qajettigi kýmәn tudyrmaydy.

Qazir azamattar búrynghy orystyng -ov, -ova degen jalghauynan arylamyn dep tegine -tegi, -ýbiri, -shóbelegi, -әuleti jәne -tan degen shyghys septigining jalghauyn qoldanyp jýr. Osylargha sizding jeke kózqarasynyz?

Jauap - Qazaqstan halyqaralyq qauymdastyqtyng mýshesi bolyp, kóptegen memlekettermen  sayasi, mәdeni, ekonomikalyq qatynasqa týsip otyr. Bayqasaq, ózge lingvomәdeniyet ókilderinin  últtyq dengeyde túraqtalghan eki-ýsh modeliden aspaytyn aty-jóni ýlgileri qalyptasqan. Shyghys septigining jalghaularyn «shúbyrtyp» kýlki bolmaymyz ba júrtshylyqqa. Halyqaralyq standarttardan aspay, әri ketse eki-ýsh negizgi familiya jasau ýlgisine toqtalu kerek dep esepteymiz.

Nóldik formadaghy familiyalar azamattyng jynysy turaly aqparat bermeydi, ony kemshilik dep oilamaysyz ba?

Jauap - Týrik tilinde tegin jasauda nóldik forma keninen kórinis tabady: Zeynab Qorqmaz, Talap Tekiyn jәne t.b., týrikter esimine qarap ajyratady. Alayda qazaqtarda biraz ortaq er jәne әiel esimderi kezdesedi: Beybit, Baqyt jәne t.b. Sonymen qatar onomastika bólimine Almaty qalasynyn  audandyq AHAJ bólimderinen birli-jarym azamattar ózderinin, balalarynyng tegindegi kezinde «alyp tastaghan» -ov/-ova jalghauyn qaytarudy ótindi, óitkeni mektepte t.b. jerlerde qolaysyzdyq tughyzady deydi. Kósh jýre týzeledi demekshi, barlyghyna uaqyt synshy, tóltuma tegimizge ózge mәdeniyettin  jalghauyn jamaudyng ózi oghash kórinetin kez de tuady. Últtyq sananyng joghary kóterilui ózge mәdeniyettin  múnday «jamaularyn» jamylugha ózi-aq jibermeydi. 

Qazirgi aty-jóndi jazudaghy orfografiyalyq auytqulardy qalaysha bir izge týsiruge bolady? Mysaly: Batyrsha-úly Saylau, Dihan-Baba Ábilev, Ghaysa-Ghaly Seytaq, Qaydar Abdu-Aly Túghanbayúly, Zinol-Ghabden Qabiyúly Biysenghaly syndy aty-jónder qazir kóptep kezdesedi.

Jauap - Prof.T. Janúzaq múryndyq bolyp, onomastika bóliminde әzirlengen núsqaulyqta búl jóninde arnayy bap bar, yaghny qazaq aty-jónderinde defiys, syzyqshalardy qoldanudyng orfografiyalyq, emlelik túrghydan esh qisyny joq. Búl ózge lingvomәdeniyettegi antroponimdik jýiedegi esim, familiya jasau modeliderine elikteu. 

9. Qazaqstanda kóp últtyng ókilderi túrady, al bizde aty-jónge qatysty shyghyp jatqan zandar men tújyrymdamalar qazaqtargha ghana arnalghan. Osy jóninde ne aitar ediniz?  

Jauap - Búl mәseleni biz «Kazahstanskaya pravda» gazetinde (2010, tamyz) «QR Tilderdi damytu men qoldanu» turaly 2011-2020 jj jana baghdarlamagha qatysty berilgen súhbatymyzda qozghaghan bolatynbyz. Rasynda, Qazaqstanda týrkitildes kóptegen últtar men halyqtar túryp jatyr. Respublikanyng mәdeniy-әleumettik kenistigindegi jaghdayattyng kórsetkishi retinde mynany aitugha bolady. Songhy birer jyl ishinde onomastika bólimine qújat rәsimdeuge kelgen aralas (tatar-qazaq, úighyr-qazaq, әzirbayjan-qazaq) nekeden tughan balalardyng analary últy qazaq bolsa, tólqújatyn mindetti týrde qazaq tilinde rәsimdegisi keletindigi bayqaldy. Qyrghyz, oralman aghayyn-qaraqalpaq, ózbek azamattary kezinde últymyz dúrys kórsetilmey, aty-jónimiz ózbekshe, qyrghyzsha jazylghan - deydi. IYә, kez kelgen últtyng aty-jónderi Ózbekstanda mindetti týrde ózbek tilinde rәsimdeledi. Nemese últy úighyr, әzirbayjan, týrik azamattary óz tilimizde rәsimdegimiz keledi deydi, birinshiden, osy jaghdaydy retteytin zang joq, ekinshiden maman joq, sondyqtan, ózge últtyng bәrin aty-jónderi oryssha rәsimdeledi degen sóz. Týrkitildes keybir azamattar onda aty-jónimizdi qazaqsha rәsimdeymiz deydi. Oghan ne ýshin qarsylyq kórsetuimiz kerek. Múnday «tәjiriybemiz» bar. Jalpy búl bolashaqta memlekettik dengeyde oilanatyn problema. 

Ángimenizge rahmet.