Intellektualdy bodandyqtan arylatyn kez keldi
Qazaqta «Aytpasa sózding atasy óledi» degen tamasha maqal bar. Osy «atasy ólushilik» – qazaq tildilerding sany óz elinde KSRO taraghan dәuirdegi 6 mln-nan 13 mln-gha, yaghny 100%-dan asa óskenimen qazaq muzykasy men әninen ózge salada «mәdeny kontent» qalyptaspauynan tanylyp otyr.
Sonymen, qazirgi internet damyghan zamanda barsha adamzattyng san ghasyrlyq ilim men bilim salasyndaghy barsha asyl múrasyn belgili bir etnos ókili óz ana tilinde dili, dini әm mәdeniyeti men ómir salty bólek ózge tildik resurstargha jýginbey tútynu degendi «mәdeny kontent» dep úghamyz. Orys otarshylarynyng mәdeniy-ruhany әm sayasiy-әleumettik qúldanuy alashqa orys-qazaq kirilimen әlemdik dengeydegi «Mәdeny kontent» qalyptastyrugha mýmkindik bermedi. Qazirgi orys jazuymen qoshtasqaly jatqanda mine bizding osy jazudy tútynghan kezdegi «mәdeny kontentimizdin» asyl ýlgisi, júldyzdy jaqúty deytin dýnie bar ma?
Eng bastysy últtyq memlekettigimizding týp negizining qaymaghy sanalatyn «Mәdeny kontent» halyqqa qol jetimdi әm aqyly boluy kerek. Qazaq tildi әr qazaq aiyna eng qúryghanda 200 tenge júmsap, ózine keregin taba alatyn jaghdaygha qol jetkizuding joly qiyn emes. Tek memleketshilik ruh Alash balasy boyynan tabylsa boldy.
Bizde qazir qalamger men jurnalister, IT mamandary әm týrli saladaghy pәn ústazdary men múghalimderi basy býtin mәdeniy-ruhany prosesten biylik tarapynan sanaly týrde shettelip otyr. Mәdeniy-ruhany prosess jandanu ýshin kóp nәrse kerek emes: birinshiden – qazaqsha aitylyp, qazaqsha jazylatyn russizmder men amerikanizmderding týrli kәsip salasyndaghy alashtanyp ornyghuy ýshin qalamgerler, jurnalister, IT mamandary, óz pәnining bilgiri ústazdar men múghalimder sonymen birge ýy sharuasyndaghy әielder qauymy da, jer emgen fermerler de óz bilgenderin ortagha alyp, avtorlyq qúqyghyn iyelenip, birlese júmys isteui qajet.
Osy birlese júmys isteu barysynda qazaqsha tehnikalyq oqulyqtar әm tanymdyq ensoklopediyalar, komiuterlik oiyndar men baghdarlamalar, dihanshylyq, aspazdyq siyaqty týrli taqyryptaghy beynebayandardyn, teleónimderding subtitirlik, dybystyq әm baspalyq ónimderi satylyp, óz iyelerine payda әkelui ýshin qazaqsha onlayn kitaphanalar, onlayn sheberlik synyptary, aqyly sayttar belgili bir sala boyynsha ashylsa, kóp nәrse útamyz.
Qazirgi kezde barsha internet qyzmetin kórsetu salasy jasyratyny joq basy býtin orys tildilerding qolynda, olardyng basshylyghy jergilikti últtyng tilining damuyna pysqyryp ta qaramaydy. Qazaq – Oralyq Aziyadaghy berisi eki, әrisi ýsh-tórt tilde óz oiyn aityp jetkize alatyn asa zor әleuetti intellektualdyq kýshke ie eng oqyghan últ. Oralyq Aziyadaghy eng kóp oqyghan últtyng mine osy erek sipatyn әm ziyatkerlik kelbetin odan әri damyta týsude bilim-ilimdik kenistigimiz birjola intellektualdy bodandyqtan arylyp, otarsyzdanuyna qadam jasaluy kerek-aq! Ol ýshin – búryn qazaq tilin oqytugha bólinip kelgen budjettik qarajatty qayyra bóluding nәtiyjesinde óz aldyna derbes qazaq tildi alash internet resurstar ortalyghynyng ómirge әkelu. Búl qadam – uaqyt talaby.
Qazir «qazaqsha oqulyq joq» әm «qazaq kitap oqymaydy» deytin saryuayymshyldyq – memlekettik ruhy joqtardyng tauyp alghan auyzdy qu shóppen sýrtushilik syltauy. Dәl býgingi tanda HH ghasyrdyng basyndaghyday ilim-bilimning barlyq salasynda jahandasudyng mәngýrttengen qanbaghyna ainalmay últyq kelbetimizdi birjolata saqtap qalu ýshin ilim-bilimning bar salasynda orys yqpalymen batpandap engen «russizmder» men reseylik mәnerdegi «amerikanizmderdi» qazaqtandyratyn, kompiuterlik oiyndardy, ónimderdi, resurstar men servisterdi alashtandyratyn «Jana Qazaq Últtyq Qayta Órleu Dәuiri» tudy. Biz «Ahang týrlegen qazaq tili» nemese «Qazaq tilin damytugha Alash Arystarynyng qosqan ýlesin-ay!» dep jýrgen-túrghan jerimizde jaghymyz talmay qaqsaymyz da últ kósemderining ruhaniy-mәdeny dәstýrin naghyz múrageri retinde jalghastyrugha qúlyq tanytpaymyz. Osy orayda sózden iske kóship, orys yqpalymen batpandap engen «russizmder» men reseylik mәnerdegi «amerikanizmderdi», kompiuterlik oiyndardy, ónimderdi, resurstar men servisterdi qazaqtandyrugha últ bolyp atsalyspaymyz! Nege?
Bәrin jat ghalamshardan bireu Qazaqstangha úshyp kelip, qazaq ýshin jasap bere me?
Ózin qazaqpyn dep sanaytyn әr qazaq ýshin qazaq tilin kәsibiy-tehnikalyq tilge, kampuiterlik әm internettik tilge ainaldyru kezek kýtirmeytin syn saghat. Búl syn saghatta qazaq bolyp saqtalyp qaluymyz ýshin satylatyn, payda әkeletin әri ózge últ ókilderi qinalmay týsinetin әri qaltalarynan az aqsha júmsap qol jetkizetin «barsha alashtyq mәdeny kontentti» ómirge әkele biluimiz kerek. Bәrin biz ýshin 99 payyz jaghdayda ne tehnikanyng iysi tanauyna barmaytyn, ne kompuiterding bir búrauynda úqpaytyn qazaq tili mamandary ghana jasap beredi degen aldamshy ýmitten aryluymyz kerek. Qazaq kәsbiy-tehnikalyq әm salalyq ghylymy tilin ózin qazaqpyn degen belgili bir kәsipti jete mengergen әr jan «russizmder» men «amerikanizmderdi» qazaqsha shekpen kiygizip jasay alady. Búl tómennen bastalghan «Búqaralyq – til reformasy».
Bizde filologiya fakulitetin bitirmese de, óz betimen talap qylyp týrli saladan әdebiyet pen BAQ-yna kelgen jazushy jәne jurnalister kontiygenti jetip artylady. Yaghny kәsiby qalyptasqan «mine aqshan, mine júmysyng dese» dap-dayyn beyne-tele әm әdebiy-ghylymy redaktorlar mektebi bar. Jәne filologiya fakulitetin bitirmese de, óz betimen izdenip, qazaqshasy mýldem joq terminderdi shәkirtterine úghyndyrugha talap qylyp týrli salada dәris berip jýrgen, orys-aghylshyn tilderindegi ghylymy әdebiyetti kýndelikti audaryp, qajetine jaratyp qoldanatyn tolyp jatqan kәsiby pedagog mamandar bar. Onyng ýstine jarty bet audarma jasap, kýni boyy bos otyratyn orys tildi újymdar men mekemelerding audarmashylary da bir tóbe. Ýiinde otyryp, óz betimen tek kózimiz ýirengen orys tilinen emes, qytay, japon, aghylshyn, nemis t.b. tilderden qazaqshagha nemese qazaqshadan sol tilge tәrjimamen ainalysushy jandar da qazaq tildiler arasynda jetip artylady. Tek osynday milliondaghan әleuetti kýshti ghylymiy-әdeby shygharmashylyqpen ainalysatyn qazaq orta tabynyng ókilderin tasada búqtyryp ústau biyliktegilerge orys tilining mәngilik ýstemdigin qalyptastyru ýshin óte-móte paydaly. Ám olardyng iske qyzu kirisui «Tildi oqytugha bólinetin» qarajatty ózderi tarapynan talan-tarajgha salugha kesirin tiygizedi.
Sondyqtan qazaq tilinde termin qalyptastyryp, baspa-tele ónimderdi búqaragha úsynu baghytynda isteytinder «ruhani» kisendelip, «mәdeni» qúldanyludy. Euraziyalyq kenistikte RF baspasymen bәsekege týse almaytyn sheneuinikter bujetting kitap shygharugha t.b. baspa ónimderine júmsaytyn aqshasyn qaltagha basu ýshin jeke bas paydasy oilap qúryghan, orystildi baspagerlerge tizginin ústatqan baspalar taza «memlekettik tapsyryspen» ghana kitap shygharyp, kýn kórip otyrghany jasyryn emes.
Qay kezde bolmasyn «Ruhany Janghyrudy» aitudan jalyqpaytyn orys tildi qazaq biyligi ózderi sóilemeytin әm oilamaytyn tildegi qalyng kópshilikting azamattyq qúqyghyn óreskel búzyp, bujet qarjysyn qaltagha basuda ózderi qúrghan orys tili basymdyqtaghy telearnalar, sayttar, internet resurstar, internettik qyzmet kórsetu sevisteri t.b. paydasy ýshin ghylymiy-әdeby shygharmashylyqpen ainalysatyn qazaq orta tabynyng ókilderin qoghamdyq-mәdeny iske júmyldyrugha 99 tosqauyl, 1001 qaqpan qúryp, tek jeke bastaryn ghana kýiittep týk tyndyrmay otyr.
Nege biylik týk tyndyrmay otyr?! Ne oblys, ne audan әkimderi osy uaqytqa deyin «Ruhany Janghyru» ayasynda «Mәdeny kontent» jasaugha beyimi bar óz aimaghy men aumaghynyng ziyaly qauymymen «qazaq tilin internet pen tehnikalyq tilge» ainaldyru mәselesi boyynsha esh kezdesken emes. Sonda «2011-2019 jylghy qazaq tilin damytu baghdarlamasy» degen jel sóz be?
Jasyratyny joq kóbine, «Ruhany Janghyrugha» esh qatysy joq tek jogharygha esep beru ýshin ghana ótkiziletin is-sharalargha aqsha shygharyp, odan qalsa, dolbarmen qaydan tabylghanyn ózderi ghana biletin tym belgisiz әuliyeler men jóndi-tanymal emes batyrlardyn, dúrys aitsaq, Qabanbay qolyndaghy onbasylar men elubasylardy ayaq astynan bәlenbay degen batyr atandyryp tizimdeumen ghana is bitirip jatyr. Naghyz úyat dýniye. Orys tildi әr audan әm әr obylys basshylyghy óz ónirinde kәsiby ghylymiy-әdeby redaktorlar jәne audarmashylar toby bola túryp, qazaq tilin oqytu ýshin qyruar aqshany jelge úshyryp jatyr.
Endi mine «2020-2025 jylghy qazaq tilin damytu baghdarlamasy» qanat qaghyp otyr. Qazaq intellektualdy әlemi taghy da jetim balanyng kýiin keshe me?
Jazushy kitaby men audarma әdebiyetter ótpeydi emes, ol kitaphanagha jetpeydi. Búnyng sebebi «Memlekettik tapsyrysta» jemqorlyq jaylaghan tender bar. Oghan tek mәdeniyet salasyndaghy belgili bir sheneuinik qosh kórgen avtordyng ghana kitaby úsynylady. Bir sózben aitqanda 100 jazushynyng biri ghana әlgi sheneuinik jasaghan tizimge kiredi. Qalghandary biylik basyndaghylar qashan maghan óng kózben qarap kirigizedi degen esek dәmemen jýredi.
Bar bәle kitaphanalardyng qazaq tildi kitap ýshin Jazushylar Odaghymen tikeley baylanysqa shyghuyna «Memlekettik tapsyrystyn» qúlaghyn ústaushylar tarapynan tosqauyl qoyyluynan әm RF baspalarynyng naryghymyzdy jaulap alu jolynda sybaylas jemqorlyqpen әldebireulerding qolyna qargha tyshqyzuynan kelip shyghady. Al orys tildi әdebiyetti joghary shendi shenuinikter rúqsat etken RF satyp alam deseng jol ashyq. Qazaq kitaptary arasynan nege tek «Memlekettik tapsyryspen» shyqqan kitap qana alynuy kerek, nege kez kelgen qazaq avtory elimizdegi 48 myng kitaphanagha eki danadan óz tuyndysyn ótkize almaydy. Jylyna qazaq tilinde tanymal qalamgerler bar-joghy 700-dey kitap shygharatyn bolsa, ol nege 90 myng tirajben taralmaydy? Nege Jazushylar Odaghynyng mýsheligining qyzyl biyleti qaltasyndaghy qalamgerlerding kitaptary men audarmalary kitaphanalar tarapynan satylyp alynbaydy? Nege biz qazaq tildilerding mýddelerin belden basyp, qalamgerlerimiz shygharghan kitaptargha aqsha qimay onyng ornyna bәrin kerisinshe istep, tek Reseyde shyghatyn múslman elining diline jat hristiandyq ústanymdaghy orys әdebiyetin qazaq tengesimen satyp aluymyz kerek?
Últ retinde kitap qúnynyng sharyqtauyna ózimiz de kinәlimiz. Sebebi eng qymbat qaghazben, eng qúndy múqabamen shyghatyn kitapqa ghana den qoyyp, baghasy barshagha qol jnetimdi 100 tengeden aspaytyn, qaltasy kóteretindikten júrt talap әketetin eng arzan, eng júqa múqabamen shyghatyn kitaptardy qosh kórmeymiz. Osy qosh kórmeushilik qazaq kitabynyng satyluynyng jolyn bógep otyr. Qazir kitapty dýkenge qoyyp ta, saudagerding qolyna berip te keregi joq, vatsapta alghashqy on beti men baghasyn kórsetip salyp jiberseniz kitabynyz ilezde ótip ketedi. Al, júrt yqlas tanytyp satyp almaytyn kitap jazatyndar ózderi-aq әdeby prosesten shettep, ol olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin qalamynyng jeli, qolynyng ebi bar bolghandyqtan birynghay audarmashygha ainalady.
Biylik sening tilindi de, mәdeniyetindi de, ana tilindegi terminderindi de kerek etpeydi. Sol sebepti dәl qazir 14 aimaghymyzdaghy sózi ótimdi aghalarymyz, bedeli batpanday qariyalarymyz «Jana Qazaq Últtyq Qayta Órleu Dәuirine» ýles qosatyn qoghamdyq úiymdy ómirge әkelse, bar dýnie ornyna keledi.
Ádebi, salalyq «Qazaq kitaby» oqylady da, satylady da, qazaq tildi sayt qaralady da, kiris te әkeledi. Tek ol ýshin ózin aqtaytyn әm qúryltayshylary men avtorlaryna payda әkeletin 14 oblystyq ghylymiy-әdeby redaktorlary men audarmashylar toby qoghamdyq úiymdarynyng shygharmashylyq birlestikteri juyq arada uaqytty sozdyrmay qúryluy kerek.
Qazaq tilin ózge últqa oqytu kelesi jyldan bastap aqyly negizde bolugha kóshse, budjetten búryn osy salagha bólingen qarjy endigi jerde shygharmashylyq úiym qúrghan audarmashylar úiymyna bólinse, jyrtyghymyz bir týgendelip, kóp nәrse útar edik-au!!!
Ábil-Serik Áliәkbar
Abai.kz