Biylikke últtyq qúndylyqtardy boyyna sinirgen jana úrpaq kelui kerek
Auyspaly kezende bolmay qoymaytyn әleumettik jiktelister men mýdde aluandyghy qoghamdy jik-jikke bólgendikten qoghamymyzda kem-ketikter shash etekten. Ýkimet tarapynan jýrgizilip jatqan ekonomikalyq-әleumettik is-sharalar búqara halyqtyng әl-auqatyn kóteruge әli de bolsa jetpey jatyr.
Osy kezge deyin jemqorlyq degen jalmauyzdy auyzdyqtau mýmkin bolmay túr. Jemqorlyq indeti qoghamnyng barlyq salasyn jaylap aldy. Qarapayym halyqtyng da ashu yzasyn tudyratyn osy әdiletsizdik. Sondyqtan da Ýkimetti, parlamentti jalpy biylik ataulyny qatty syngha alu beleng aluda. Búl zandy da.
Bir jaghynan úzaq jyldar Totalitarizm tabanynda janshylghan qoghamdyq sana arghy- bergidegi bar joghaltqanyna birden jetkisi kelip kóptegen talaptar qoida. Tolassyz aghylyp jatqan daqpyrtqa sengen, danghazalyqqa jelpingen toptar kóbende. Bir anyghy songhy uaqytta qogham mýldem ózgerdi. Kenestik iydelogiyadan ada, sauatty, últtyq qúndylyqtardy boyyna sinirgen jana úrpaq biylikke kóptep kelui kerek. Agha úrpaqtyng biylik sabaqtastyghyn jana buyngha beretin de uaqyty jetti dep oilaymyn.
Eng bastysy Memlekettigimizdi, tәuelsizdigimizdi shayyp jiberetin kýshterge jol bermeu qazaq últynyng basty mindeti ekenin ýnemi este ústauymyz kerek.
Múrat Baqtiyarúlynyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz