Amangeldi Kenshilikúly. Kafkanyng ýii (Basy)
Esse
Dosym Edige Maghauinge arnaymyn
Kafkanyng ýiine meni Edige ertip әkeldi. Úly jazushynyng ýii Praganyng qaq ortasyndaghy eng әsem, әri kórikti oryndarynyng biri - Vaslav alanynan alys emes eken. Azattyq radiosyndaghy júmysyma oray Chehiyanyng astanasynda jurnalistik tәjiriybeden ótip jatqanyma eki aidan assa da, Kafka túrghan ýidi kóruding ontayly sәti tek býgin týsti.
Kýn shәiday ashyq, jarqyrap túr. Aspanda tengedey búlt ta joq. Praganyng aua-rayy әiel minezdi, qúbylmaly. Birese erkelep, kýlimsirep túrady, endi birde sәl sózden kónili búzylghan әieldey týnerip shygha keledi. Tanghy auadan denendi tondyratyn dymqyl syz sezilip edi, týske tayau onyng izi de qalghan joq, qayta kýn qatty ysyp, terlep-tepshy bastadyq. Pragadaghy ýilerding kerbez súlulyghy men әsemdigi kóz qúrtynyzdy jegenimen, kóshede kóz sýzisip qalghan júrttyng kóbisi sizge jyly jymighanymen, bәribir búl qalada adamdy ózine tartpaytyn kәri qyzdyng kónil-kýiindey salqyndyq bar.
Esse
Dosym Edige Maghauinge arnaymyn
Kafkanyng ýiine meni Edige ertip әkeldi. Úly jazushynyng ýii Praganyng qaq ortasyndaghy eng әsem, әri kórikti oryndarynyng biri - Vaslav alanynan alys emes eken. Azattyq radiosyndaghy júmysyma oray Chehiyanyng astanasynda jurnalistik tәjiriybeden ótip jatqanyma eki aidan assa da, Kafka túrghan ýidi kóruding ontayly sәti tek býgin týsti.
Kýn shәiday ashyq, jarqyrap túr. Aspanda tengedey búlt ta joq. Praganyng aua-rayy әiel minezdi, qúbylmaly. Birese erkelep, kýlimsirep túrady, endi birde sәl sózden kónili búzylghan әieldey týnerip shygha keledi. Tanghy auadan denendi tondyratyn dymqyl syz sezilip edi, týske tayau onyng izi de qalghan joq, qayta kýn qatty ysyp, terlep-tepshy bastadyq. Pragadaghy ýilerding kerbez súlulyghy men әsemdigi kóz qúrtynyzdy jegenimen, kóshede kóz sýzisip qalghan júrttyng kóbisi sizge jyly jymighanymen, bәribir búl qalada adamdy ózine tartpaytyn kәri qyzdyng kónil-kýiindey salqyndyq bar.
Chehtar Frans Kafkanyng túrghan ýiin jazushynyng múrajayyna ainaldyrypty. Kafkanyng ýiin HVIII ghasyrda Strahov degen monahtar salghan eken. Keyin ol ýy qiratylyp, ondaghan jyldardan song qayta qalpyna keltirilipti. Qazir búl ghimaratta úly jazushynyng memorialdyq taqtasy ilinip túr. Múrajay ýlken emes, shaghyn ghana. Múrajaydyng aldynda orta jasqa kelip qalghan tolyq әiel Kafkanyng sureti salynghan kiyim-keshek pen tósbelgilerdi satyp, sauda jasap jýr. Jazushy túrghan ýiding bosaghasynan attaghan kezimde qatty tebirenip, jýregim atsha tulap qoya berdi. Rasymen de әlemdegi eng ataqty jazushylardyng biri Frans Kafkanyng shanyraghyna kelip, shynymen de onyng ústaghan dýniye-mýlikterin óz kózimmen kórip túrmyn ba degen oy sezimimdi dirildetip, múrajaydaghy jәdigerlerge senimsizdikpen qaraymyn. Basymnan keship túrghan osy bir tәtti tolghanysymdy Edige de týsine qoyghanday:
-Erteng Almatygha barghanda estelik bolsyn. Mýmkin Kafkanyng ýiine kelgening turaly bir jaqsy dýnie jazarsyn. Sonda menin enbegimdi de eskerersing - dep, bir kýldirip aldy da, osy kórinisterding bәrin, qolyndaghy kishkentay beynetaspagha týsire bastady.
-Jazamyn, mindetti týrde jazamyn! Kafkanyng ýiine ertip әkelgening ýshin ol shygharmamdy saghan arnaymyn. Al, shygharmamnyng atyn, atyn... Taptym. «Kafkanyng ýii» dep qoyamyn, - dedim, men quanyshtan basym ainalyp.
Múrajayda әigili qalamgerdin bala kezinde týsken suretine sheyin bar eken. Suretke nazarym kidiristegende jazushynyng janarynan balagha tәn quanyshty emes, qayghy men qasiretten aryla almaghan Kafkanyng jalghyzdyghyn sezingendey әserding qúshaghyna bólendim. - Mýmkin, Qúday bizdi kónil-kýii bolmay túrghan kezde jaratqan shyghar -dep, úly Jaratushygha múnyn shaqqan jazushynyng sózi esime týsip, әldebir jәittar sanamda qayta oyanyp, jýregimdi zyrq etkizdi.
Áriyne, qazir chehtar ózderining astanasynda Frans Kafka syndy әlemge aty әigili jazushynyng túrghanyn maqtanysh tútady. Tipti, onyng Miylena Esenska esimdi cheh әielimen dostyq qarym-qatynasta bolghanyna sheyin anyz qylady. Sol hattardy oqysanyz Kafkanyng janynyng ýlbiregen nәzik bolghanyn týsinesiz. Úzaq jyldar ótkennen keyin Kafkanyng Miylena Esenskagha jazghan hattary «Pisima k Miylene» degen atpen, jeke kitap bolyp jaryqqa shyqty. Kózi tirisinde jazushynyn hattary týgil, shygharmalaryna da eshkim kóz qiyghyn salghan joq. Jazushy qaytys bolyp, ataghy әlemge jayylyp, onyng shygharmalary milliondaghan oqyrmandardyng ystyq yqylasyna bólengennen keyin ghana chehtar Frans Kafkanyng esimine qúrmetpen qaray bastady. Al, attay bir ghasyr búryn ózi túrghan qaladan meyrimdilikting jyly shuaghyn sezine almaghan ol, osy tórt qabyrghanyng ortasynda jany túnshyghyp otyryp, keleshekti boljap, adamzattyng aqyl-oyyn sualtatyn totalitarizm men avtoritarizmdi, әlemning sanasyn biylep bara jatqan zúlymdyqty әshkerelegen shygharmalaryn jazdy-au! Esil erding enbegi esh bolyp, onyng ghajayyp tuyndylaryndaghy aqiqatty aqyl tarazasyna salghysy kelmegen aqymaq әlem, keyinnen qayghy men qasiretting uyn shelektep ishken joq pa edi, shelektep. Aqiqatyn aitsaq, basqalardy sóz qylmaghanda Frans Kafkanyng ózi de úly shygharma jazdym dep oilaghan emes. Ómir boyy Frans Kafka jazushy ekendine kýmәnmen qarady, jazghan shygharmalaryn keleshek úrpaqtyng kәdege jaratatynyna mýldem sengen joq. Ólerining aldynda ol eng jaqyn dosy Maks Brodqa dýnie salghannan keyin jazghan dýniyelerining bәrin otqa jaghyp jiberuin ótindi.
« Qymbatty Maks. Bir aigha sozylghan auyr nauqastan song mening qaytadan ayaghyma túryp ketuim neghaybil shyghar. Sol sebepten de men, ólgennen keyin, jazghan dýniyelerime baylanysty songhy tilegimdi oryndaudy saghan tapsyramyn..
Mýmkindiging bolghansha, mening jazghan dýniyelerimning bәrin (gazette jaryq kórgenderi, qoljazbalar men hattardy) tauyp alyp.. otqa jaghyp jiber» degen, songhy ótinishin jazyp qaldyrady. (Frans Kafka «Ósiyet» (Zaveshaniye) Peterbor qalasy, Azbuka klassika, baspa ýii, 304 shi bet)
Kim biledi? Eger Maks Brod jazushynyng songhy tilegin búljytpay oryndaghanda Frans Kafkaday jazushynyng bolghanyn búl әlem bilmey de qalar edi. Biraq Maks Brod dosynyng ótinishin oryndaghan joq. Qayta kerisinshe, dosy ómirden ótkennen keyin, shygharmalarynyng basylyp shyghuyna zor yqpal etip, onyng birden-bir nasihatshysyna ainalyp, shyraqshysy bolyp aldy.
Jazushy retinde Kafkanyng esimi Europada ol dýnie salghannan son, naqtyraq aitsaq 1928 jyldan keyin ghana tam-túmdap belgili bola bastady. «Zamok», «Prosess» sekildi әlemge әigili negizgi shygharmalarynyng eshqaysysy da jazushynyng kózi tirisinde jaryq kórmedi. 1913 jyly «Kóz kórgender», 1919 jyly «Auyl dәrigeri» atty shygharmalar jinaghy basylyp shyqqanymen әdebiyetshilerding nazaryna ilikpey, eleusiz-eskerusiz qaldy. Frans Kafkanyng «Qúbylys» atty ataqty әngimesi 1915 jyly Leypsigtegi bir basylymda jariyalanghanymen, búl tamasha tuyndygha da nazar audarghandar bolmady. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin ghana jazushynyng shygharmalaryna әlemning yqylasy auyp, onyng tuyndylary ýlken súranysqa ie bolyp, әdebiyette naghyz kafkalyq dýrbeleng beleng aldy. Kafkanyng әdeby múrasy, tipti kózqarastary bir-birine qarama-qayshy keletin jazushylardyng da qyzyghushylyghyn tughyzdy. Nemis әdebiyetining patriarhy Tomas Manndy aitpaghanda, kommunist Frans Vayskopf, Luy Aragon, Pauli Reyman, ekzistensialist Aliber Kamu, tipti, burjuaziyalyq iydeologiyanyng esteti Andre Malironyng ózi Kafkanyng shygharmashylyghyn joghary baghalady. Múnyn sebebine biz keyinirek, jazushynyng shygharmalaryna taldau jasaghanymyzda tolyghyraq toqtalarmyz. Búl taqyrypqa qúda týspes búryn Kafka syndy Europa әdebiyetindegi eng júmbaq qúbylystyng qalay dýniyege kelgenine, onyng jazushylyq dýniyetanymynyng qalyptasuyna qanday jaghdaylardyng әser etkenine zer sala ketkenimiz artyqtyq etpes.
Bar joghy 41 jyl ghana ómir sýrgen Frans Kafka dýniyejýzindegi eng úly jazushylardyng biri ghana emes, biregeyi. Jazushy Vladimir Nabokovtyng sózimen aitsaq, Frans Kafkamen salystyrghanda romanist Rilike syndy aqyndar men Tomas Mann sekildi jazushylar әdebiyette әli eshtene tyndyra almaghan ergejeyliler ghana. Nabokovtyng aitqanyna óz tarapymyzdan alyp-qosarymyz, Frans Kafka jazushy ghana emes, Gogoli men Abay siyaqty jalghyzdyqtyng auyr azabyn tartyp, óz jýregining qayghysyna órtenip ólgen -payghambar. Ásirese búl tústa úly qalamgerdin múny men qayghysy Abaymen ruhtas. Áuliyelik pen kóripkeldik túrghysynan alghanda onyng shygharmalarynyng ózegi Dostoevskiyding tuyndylarymen ýndes.
Úly jazushy 1883 jyly kishi-girim saudagerding otbasynda dýniyege keldi. Últy evrey Frans Kafka sol uaqyttaghy Europadaghy sayasy ahualgha baylanysty nәsilshildikting auyr tauqymetin basynan ótkerdi. Últy evrey bolghanymen shygharmalaryn nemis tilinde jazdy. Sondyqtan da Frans Kafka nemis әdebiyetining ókili. Shygharmalaryn nemis tilinde jazghanymen, jazushynyng býkil sanaly ghúmyry Chehiyanyn astanasy Praga qalasynda ótti.
Frans Kafka dýniyege kelerden qyryq jyl búryn ghana Praga nemisterding qalasy edi. Jazushy tughannan keyin birneshe jyldan song Praga qaytadan chehtardyng qalasyna ainaldy. Sol uaqyttary Pragada bir-birimen óshikken chehtar men nemisterding arasynda týrli qaqtyghystar oryn alyp, qalanyng kóshelerinde jiyi-jii tóbelester bolyp túrdy. Osynday tóbelesterding birinde Frans Kafkanyng dosy Oskar Baum jaraqattanyp, zaghip bolyp qalady. 1897 jyly әskerding kýshimen ghana búl tóbelester tiylyp, qalada qatang tәrtip ornatylady.
Chehtar tek nemisterdi ghana emes, evreylerdi de ólerdey jek kórdi. 1848 jylgha sheyin Pragada evrey otbasynda tughan bir balanyng ýilenuine ghana rúqsat etildi. Mysaly Kafkanyng atasy búl zang alynyp tastalynghansha, yaghni, 1848 jylgha sheyin ýilene almay jýrdi. Zamandastarynyng aituynsha, Kafkanyng atasy Yakov kýsh quaty tasyghan, zor deneli adam bolghan. Ol bir qap úndy tisimen-aq kótere alghan eken.
Til bilmegenderding kýni qiyn bolghandyqtan, Frans Kafka chehsha ýirenip, qosymsha sabaqtar alyp túrady. Sol kezderi Pragadaghy evreyler kýn kóris qamy ýshin ózderin chehtargha jatqyzghanymen, balalaryn nemis mektepterinde oqytty. Basqasyn sóz qylmaghanda Kafkanyng hattary men kýndelikterinde Chehoslavakiya memleketining payda bolghany, biylik basyna Masarikting kelgeni turaly da eshtene aitylmaydy. Soghan qaraghanda eldegi bolyp jatqan dýrbelender men sayasy oqighalar ony asa qatty qyzyqtyrmaghan. Qazirgi uaqytta chehtar Frans Kafkanyng shygharmashylyq sheberligine Karel Chapek pen Yaroslav Gashek syndy jazushylardyng yqpalynyng zor bolghanyn maqtanyshpen aitady. Alayda bizding oiymyzsha búl týbegeyli qate pikir. Óitkeni Frans Kafka búl jazushylardyng esimderin eng qúryghanda bir ret te auzyna almaydy. Chehtardyng әdebiyeti ony mýlde qyzyqtyrghan joq. Maghan senbeseniz jazushynyng kýndeligin oqyp shyghynyz. Frans Kafkanyng kýndeliginde bir kýni keshke chehtardyng últtyq teatryna barghany jәne ondaghy qoyylymnyng oghan týk únamaghany turaly jazylghan esteligi bar. Eger bizding búl dәlelelimiz az bolsa, osy jazushylar men Kafkanyng shygharmalaryn salystyryp kóriniz. Sonda siz Frans Kafkanyng qalamynan tughan shygharmalarynyng tabighaty jaghynan da, ruhy jaghynan da Karel Chapek pen Yaroslav Gashekting tuyndylaryna úqsamaytyn, mýlde bólek dýniyeler ekenine kóz jetkizesiz.
Sóz joq, Praga Europadaghy eng әsem, әri súlu qalalardyng biri. Biraq Kafka búl qalany sýigen joq. Sýigendi aitasyz-au, tipti jazushy Pragany ólerdey jek kórdi. 1902 jyly Oskar Pollak degen dosyna jazghan hatynda ol bylay dep múnyn shaghady: «Praga bizdi jibermey otyr. Biz búl qalanyng shengelinen bosana almadyq. Búghan tek amalsyzdan kónu kerek, әlde... Álde, Vyshegrad pen Gradchandy eki jaghynan órtep jibersek mýmkin biz búl qaladan qútylar ma edik».
Basqa amaly qalmaghandyqtan, chehtardyng arasynda nemis bolyp ghúmyr keshken últy evrey Frans Kafka ómir boyy Praga qalasynan ketip qaludy armandap, sonyng jolyn izdestirdi. Jazushynyng búl armany tek ómirining sonynda ghana oryndalyp, qúrt auruyna shaldyqqan Frans Kafka 1924 jyly Europadaghy sanatoriylerdin birinde dýnie salady.
(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»