Arqanyng dәstýrli әn mektebining aituly ókilining biri - Jarylghapberdi Júmabayúly. «Ándi erttep, kýidi mingen» deytin jampozdyng naq ózi. Zamanynda әnshi Jarylghap, baluan Jarylghap atanghan. Ánshi bolghanda auyl arasynyng jaydaqtay salatyn jaman-júman aighayshysy emes, asqaqtatyp kótergende aspandaghy qús qayyrylghan ghalamat dauys iyesi bolghan ónerpaz. Eki әnshining biri batyly baryp sala bermeytin «Ardaq» «Shama», «Topaykók» sekildi qaytalanbas әnderding shygharushysy. Jasy jer ortasynan asqan shaghynda Mekege baryp, qajylyq mindetin oryndap, haq jolyna bet búrypty. Sýiegi qazir Bayanaulanyng Kýrkeli ónirindegi Jarylghap qorasy degen jerde jatyr. Ana bir jyldary basyna shaghyn tas ornatylyp, temir qorshau qoyylghan eken. Degenmen múnda aty-jóni (Júmaghúlúly dep jazylghan) men tughan jyly (1838) jansaq kórsetilipti. Al naqty tughan, ólgen uaqyty: 1851-1914 j.j.

Arqanyng dәstýrli әn mektebining aituly ókilining biri - Jarylghapberdi Júmabayúly. «Ándi erttep, kýidi mingen» deytin jampozdyng naq ózi. Zamanynda әnshi Jarylghap, baluan Jarylghap atanghan. Ánshi bolghanda auyl arasynyng jaydaqtay salatyn jaman-júman aighayshysy emes, asqaqtatyp kótergende aspandaghy qús qayyrylghan ghalamat dauys iyesi bolghan ónerpaz. Eki әnshining biri batyly baryp sala bermeytin «Ardaq» «Shama», «Topaykók» sekildi qaytalanbas әnderding shygharushysy. Jasy jer ortasynan asqan shaghynda Mekege baryp, qajylyq mindetin oryndap, haq jolyna bet búrypty. Sýiegi qazir Bayanaulanyng Kýrkeli ónirindegi Jarylghap qorasy degen jerde jatyr. Ana bir jyldary basyna shaghyn tas ornatylyp, temir qorshau qoyylghan eken. Degenmen múnda aty-jóni (Júmaghúlúly dep jazylghan) men tughan jyly (1838) jansaq kórsetilipti. Al naqty tughan, ólgen uaqyty: 1851-1914 j.j.

Jarylghapberdini auyzgha alyp otyrghan sebebimiz, әnshi-kompozitordyng tughanyna biyl 160 jyl tolyp otyr. Ókinishke oray, әlde jergilikti atqaru oryndarynyng esine salatyn izdeushisi bolmady ma, әlde «osyny ne qalayyq» dedi me, eki adamnyng birining basyna tas orynatyp, jaqsy-jamanynyng bәrine as berip jatqan Bayan eli Jarylghapberdi sekildi birtuar úlyn úmytyp ketkeni aitar auyzgha úyat sharua. Kezinde Ghabbas Aytbaevtyng oryndauyndaghy Jarylghapberdining «Ardaghy» jayly A.Zataevich: «Ghabbastyng «Ardaghy» -poeziyanyng ózi, qiyalyndy sharyqtatatyn jazghy keshtin, aidyng sәulesinin, aqyl jetpestey sahara tynyshtyghynyng poeziyasy», - degen eken.

Mine, «Ardaq» sekildi әn arghymaghyn tudarghan Jarylghapberdining basy aidalada osylay eskerusiz jatyr.

Jarylghapberdi Júmabayúlyn eske aluymyzdyng ekinshi bir sebebi, keyingi uaqytta әnshining әruaghyn orynsyz mazalap, sonynda qalghan múralaryna kóz alartushylar kóbeyip barady. Sondyqtan osy jóninde de birer auyz sóz qosqandy jón kórdik.

Biylghy jyly «Alash ainasy» gazetinde búghan deyin Jarylghapberdiniki delinip kelgen belgili «Shama» әni Qanjyghaly Shama Núrúlyniki eken degen maqala jariyalandy.(avtory J.Júmakýlbay).

« P.S. Sýiiktisi Sәulege arnap bir ghana «Shama» әnin kókireginen úshyrghan Shama Núrúlynyng әnine qiyanat jasau - ónerge qiyanat jasau. Qanshama zertteu men aiqyn dәlelderding arqasynda «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda 2010 jyly toptastyrylghan «Qazaqtyng 1000 әni» antologiyasynda «Shamanyng әni» óz avtoryna qaytaryldy»,-delinipti maqalanyng sonynda.

Bәle, dedik. Búnday әngimeni búryn da qúlaghymyz shalyp jýretin. Jәne soghan qatysty jazylghan pikirlerdi de әr jerden oqyp, bayqaghanbyz. Týsingenimiz, belgili óner zertteushisi Iliya Jaqanov ta, «Bayanaulanyng dәstýrli әn óneri» atty kitap jazghan qaraghandylyq әnshi, zertteushi Erlan Tóleutay sekildi adamdar búl әn eshbir dau-damaysyz Shama Núrúliniki degen sóz aitpaydy. Ilekeng tipti búl әn Kókshetau, Qyzyljar ónirinde tuyp, ony Bayan jaghyna Jarylghapberdi әkelui mýmkin degen pikir bildiredi. «Shama» turaly jan-jaqty zerttep, kóptegen adamdardyng atalmysh әn jayly estelik әngimelerin mysalgha tartqan Erlan Tóleutay da bir toqtamgha kelmepti.

Ánge qatysty jazylghan maqalalardy oqy otyryp, «Shamanyn» Shama Núrúlyna telinuine marqúm Ghalymjan Múqatovtyng «Shama» әni qalay tughan?» atty maqalasy sebep bolghanyn bayqaymyz. Osy maqaladan bir ýzik: «Qaliyding ózi: «Maqtanghanym emes, ony myna men ghana aityp bere alamyn. Basqanyng eshqaysysynan kókeyine qonaqtar derek taba almaysyn... XIX ghasyrdyng ekinshi jartysynda ereymendik Shama, keyin Aqkóldegi Estay óner shynyna qyranday týlep úshqan. Óz túsynda qúnarly darynymen elge tanylghan, esimi Arqadaghy әigili kompozitorlarmen qatar atalatyn sol Qanjyghaly Shamanyng óz auzynan búl әndi altybaqan týbinde úghyp alghan Jarylqapberdini men 18 jasymnan ústazym deymin», - deydi. Shamadan әn alghan - Jarylqapberdi, odan ýirengen Qaliyding búl sózine qalay senbeysin?!».

Erlan Tóleutay osy әngime jóninde tómendegidey pikir bildiredi: «...búl derekterde keregharlyq bar, Qaly «HIH  ghasyrdyng ekinshi jartysynda» dep qazirgi tarihshylar qúsap sóilemese kerek, ekinshiden, Qalidyng óz auzynan jazyp alynghan derekterde Qaly Jarylghapberdige 13 jasymnan shәkirt boldym degen».

Erlan Tóleutay ózining «Shama» әni jayly zertteuinde Jýnis Shaymerdenov atty әnshining jazyp qaldyrghan esteligin de mysal etedi. Ol kisi atalmysh әngimeni Qaly әnshining óz auzynan estip edim dep jazypty. Úzynyrghasy bylay: 1934 jyly Qaraghandy radiosynda әnshi bolyp jýrgen Qaly Bayjanov konserttik saparmen el ishine shyghyp, Ereymentau ónirine barady. Sol jaqta bir aqsaqal adam aldarynan shyghyp qarsy alyp, meyman etip, ózin Shama әnshining inisi edim dep tanystyrypty. Jәne mynaday әngime aitady: «Siz aityp jýrgen «Shama» mening tughan agham, menen ýsh jas ýlken edi. Jalyndaghan Shama әnshi 18 jasynda dýniyeden qaytty. Ataqty Bayanaulada әnning tuyn tikken Jarylghapberdi mening aghammen Boqyrau, Qoyandy  jәrmenkelerinde birge әn salyp, joldas bolghan eken. Áueli basta osy   «Shama» degen әndi bizding aghay bala jigit kýninde oiyn-toy, jiyn-topta oryndap, sodan halyq arasyna keninen tarap ketse kerek».

Kórip otsyzdar, Shama әnshi 18 jyl ghana jasaghan eken. Inisimin degen aqsaqal «bala jigit kýninde» deydi. On segizinde qaytys bolghan adam turaly «bala jigit kýninde aitushy edi» degen sóz jasandylau siyaqty estiledi. Sebebi, on segizding ózi bala jigit jasy. Eger búl sóz qartayyp baryp qaytqan adam turasynda aitylsa, bir basqa.  Jәne on segizge tolmaghan jas jigit «Shama» sekildi kýrdeli әndi shyghardy degenge senu de  qiyn.

Endi Erlan Tóleutaydy tyndalyq: «Bizge týsiniksiz bir jayt, Shamanyng nebәri 18 jasynda qaytys bolghandyghy. 1934 jyly ózin Qaligha Shamanyng inisimin dep tanystyrghan aqsaqal: «Shama menen ýsh jas ýlken edi» deydi. Sonda әnshi 1841 jyly tughan bolyp shyghady. Ol kisi 18 jasta qaytys bolsa, onda ólgen jyly 1859 jyl degen sóz. Búl kezde Shamagha shәkirt bolyp Qoyandy jәrmenkesinde jýrdi deytin Jarylghapberdi 8-9-aq jasta. Sonda qalay bolghany?».

J.Júmakýlbay óz maqalasynda Gh.Múqatovtovtan mynaday derek keltiredi: «Suyrypsalma aqyn, әnshi, seri Shama birde bizding Aqiyrektegi Qarjas ruyna kelip, Kýlik auylyndaghy әngimeshil, sauyqshyl baydyng ýiine qonady. Beytanys әnshini ýy iyesi aghynan jaryla qúrmettep, onyng ónerin ózining aru qyzy Sәulege darytsam dep yntyghady. Al Sәule bolsa oghan ishtey ghashyq. Auylda andu kóbeydi. Qyzgha tejeu, jigitke tor qúrylghan. Shama túlpar kýrenimen beyuaqytta qalay kelse de, qalyndyghyn kezdestire almay qinalady. Tek jany ashyghan jyryndy jastardyng kómegimen qotannan onasharaq altybaqan basynda jýzdesipti».

Birinshiden, Bayan ónirining syrt betin qonystanghan Qarjas óz aldyna bir ruly el. Kýlik degen jeke bir taypa, Bayanaulanyng ontýstik-shyghys betin jaylaydy. Yaghni, jazghan adam Bayan elining jer jaghdayyn, jay-japsaryn bile qoymaytyny kórinip túr. Ekinshiden, «túlpar kýrenmen» degen anyzgha tәn әsireleu, derekti әngimege jarasa bermeytin sóz. Ertegining ýzindisi sekildi әser qaldyrady...

Endi Shama Núrúly kim degenge keleyik. Men Ereymen ónirinde tuyp-ósip, sol jaqtyng ótken-ketkeninen, ru shejiresinen әjeptәuir habary bar adammyn. Bir qyzyghy, qansha jyl shejire derekterin aqtara jýrip, Shama Núrúly degen adam atyn kezdestire almadym. Tipti birer mәrte әdeyilep izdestirgenim de bar. Ekinshiden, «Shama» sekildi әn tudyrghan adam bolsa, onyng esimi el ishinde úmytylyp ketui mýmkin emes. (Ónerpazdyng búdan basqa «Aqqayyn» atty әni bolghandyghy aitylady). Ýshinshiden, kezinde auyz әdebiyeti ýlgileri men shejire derekterin  kóp jinaghan Ghalymjan Múqatovtyng sonynda qalghan múrasy jinaqtalyp, ana jyly «Abyzdar men aqyndar» degen atpen jeke kitap bolyp shyqty. Biraq búnda da Shama esimi atalmaydy. Tipti Qanjyghaly shejiresin bir kisidey jinaghan Ghalymjan Múqatov Shama Núrúly sekildi birtuar adamdy bólip-jara kórsetip, qay ru, qay atadan shyghatynyn anyqtap jazyp keter edi. Atalmysh kitapta Ghalekeng Qanjyghaly ruynan shyqqan, búl kýnde esimderi el jadynan óshuge ainalghan talay adamnyng attaryn ataydy.  Mysaly, Bógenbay tabynan shyqqan Jahuda Qúlboldyúly, Qylshar-Sәbit Sәtbayúly, Aqqozy-Boranbay Quat Arabdanúly, Qoskeldi Dosan aqyn, Jolymbet-Atqybay aqyn sekildi talay jýirikterding esimderi jýr. Biraq Shama Núrúly jayly bir auyz sóz joq.

Shama Núrúly jayly sóz qozghaghan  adamdardyng derekterine sensek, ol  HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda ómir sýrgen eken. Búl kezeng Ereymentauaghy Saqqúlaq-Núraly dәuiri deymiz. Ana bir jyly Saqqúlaq biyding estelik-derekteri ózining nemeresi, fililogiya ghylymdarynyng kandidaty bolghan Túrsynbay Erghaliyevtyn  (marqúm) óndeuimen «Ómir shejiresi» degen ataumen kitap bolyp basylyp shyqty. Búnda da talay adamdardyng attary atalady, biraq Shama Núrúly joq. Eger sol kezde ómir sýrse, ol turaly Qanjyghaly elindegi auzy dualy adamdardyng aitpauy mýmkin emes edi.

Ókinishke qaray, «Qazaqtyng 1000 әni» jinaghy bizding qolymyzda bolmaghasyn, Shama jayly qanday anyqtama berilgenin bile almay otyrmyz. Degenmen osynday kitapqa kirgesin, ónerpazdyng tughan, ósken ortasy, ata tegi, tughan, ólgen jyldary jayly derekter berilui kerek qoy. Ne jazdy eken dep oiladyq.

«Alash ainasyndaghy» atalmysh maqalany oqyghasyn, biraz dýniyelerdi biz de aqtaryp, biraq J.Júmakýlbay aitqanday Shama Núrúly jayly jasalghan «qanshama zertteuler men aiqyn dәlelderdi» kezdestire almadyq. Eger óner zerteushisi Zeynúr Qospaqovtyng dәleli desek, ol Gh.Múqatov maqalasyna sýiengen siyaqty. Al, ol maqalanyng dýdamaldau tústary kóp ekenin aittyq. Ekinshisiden, Q. Bayjanov deregi jәne ony Ereymen jerinde qarsy alghan aqsaqaldyng sózi. Búl derekterde de qayshylyq bar ekeni kórer kózge bayqalyp túr.

Taghy bir aitarlyghy, Gh.Múqatov óz maqalasynda jazghanday, «Shamanyn» ghashyqtyqtan tughan lirikalyq әnge tabighaty kele bermeydi. Ony da eskeruimiz kerek siyaqty. Jәne osyghan Jarylghapberdi, Qalilardyng kózin kórgen bayanauyldyq әnshi Bismilla Balabekovtyng esteligin mysal etken E. Tóleutaydyng myna bir deregi dәlel: «...Jarylghapberdi «Shamany» is mashinasyna arnap  bir jyldyng ishinde  shygharghan. Búl kezde qazaq dalasynda kapitalistik qatynastar ornay bastaghan sebepti,  qazaq qoghamy da tehnikalyq progresting lebin seze bastady.  Tansyq nәrsege eng әueli aqyndar óleng arnap, tandanysyn bildiretin әdeti.  Ásirese, HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basynda otarba men telegrafqa arnalghan ólender, әnder, júmbaqtar qazaq ónerpazdarynyng shygharmashylyghynda jii kezdesedi. (Birjan sal, Qúrmanghazy, Ybyray Altynsariyn, Ysqaqbay, Manarbek Erjanov t.b.). «Shama» әni de osy ýrdisting «kebin» kiygen siyaqty. Olay deuimizge sebep: atalmysh әnning muzykalyq ereksheligi. Ánning jalpy qúrylym týzisinin, formasynyng bólektigi».

Sonymen, bizding maqsatymyz, әnning qaytken kýnde Jarylghapberdiniki ekenin dәleldeu emes. Kerisinshe, kez kelgen adamnyng halyqtyng mәdeny múrasyna, әn qazynasyna orynsyz qol súghyp, túrlausyz tórelik aituyna tosqauyl qoi. Baspasóz betinde oilanbay jazylghan on auyz sózdi oy men qyrdaghy el týgel oqidy. Oqidy da, senedi. Sosyn bitpeytin dau-damay tuady. Eger әn Shama Núrúlyniki ekenin dәleldeytin búltartpas dәlelder bolsa, osy maqala da jazylmas edi. Biraq onday derekter bolmay túr. Degenmen, dәleldi pikir aitatyn adam bolsa, tyndar edik.

«Abay-aqparat»