Júma, 22 Qarasha 2024
Súhbat 4474 9 pikir 5 Mamyr, 2020 saghat 09:08

Qasym-Jomart Toqaev: Elimiz búl qiyndyqtan shyndalyp shyghady

– Qúrmetti Qasym-Jomart Kemel­úly, Sizding Preziydent retindegi alghash­qy súhbatynyz byltyr «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan edi. Eng aldy­men, qazirgidey kýrdeli kezende oi-tol­ghamdarynyzdy taghy da bizding ga­­ze­timiz arqyly oqyrmangha jetki­zuge kelisim bergeniniz ýshin alghys bildi­remiz.

– «Egemen» – elding ýni, últtyng minberi. Qazaq tarihynyng jýz jyldyq jylnamasy. Sondyqtan bas basylym arqyly el-júrtpen tildesuding manyzy zor.

– Endeshe, súhbatty bastayyq. Ótken aptada koronavirus indetine qatysty mәlimdeme jariyalap, júrt­shylyqty tolghandyrghan kóptegen mәseleni ashyq aittynyz. Osyghan deyin de televiziya arqyly ýndeu jәne mәlimdeme jasaghan bolatynsyz. Jalpy, elimizding qazirgi jaghdayyn qalay baghalaysyz? Búdan keyingi baghyt-baghdarymyz qanday bolmaq?

– Pandemiya býkil әlemning qalypty tirshiligine aitarlyqtay әser etti. Indetting saldarynan dýnie jýzinde ekonomikalyq belsendilik kýrt tómendegenin kórip otyrsyzdar. Shiykizat baghasynyng qúldyrauy ekonomikalyq jaghdaydy qiyndatatyny anyq. Halyqaralyq valuta qorynyng payymdauynsha, biyl әlemdik jalpy ishki ónim edәuir tómendeydi. Áriyne, múnday daghdarystan keyin ekonomikany qalpyna keltiru onaygha týspeydi. Shúghyl әreket etpese, әlemdik resessiya kýrdelene bermek. Sondyqtan shamasy jetetin elder óz azamattaryna qoldau kórsetu ýshin naqty júmystar jýrgizude.

Biz Qazaqstanda tótenshe jaghdaydy der kezinde jariyaladyq. Osynday sharalardyng arqasynda virustyng jappay taraluyna jol bermey, qoghamdaghy túraqtylyqty saqtap otyrmyz. Daghdarysqa qarsy sharalar ýshin 6 trillion tengege juyq qarjy bólingenin bilesizder. Eng aldymen, júmyssyz qalghandargha 42 500 tenge mólsherinde tólem jasaudy úighardyq. Jalpy, 4,2 million adam búl kómekti aldy. Ony ekinshi aida da jalghastyramyz. Búdan bólek, 1 millionday múqtaj jan  azyq-týlikpen jәne qajetti zattarmen qamtamasyz etiletin boldy.

Osynday kýrdeli kezende halyqqa kómek kórsetilmese, memlekettiligimizge syn emes pe?! Áriyne, aqsha taratyp berumen ahual týzelmeydi. Daghdarys jaghdayynda keshendi әri jýieli sharalar úiymdastyrghan abzal. Eng aldymen, jastardy júmysqa ornalastyru kerek. Sondyqtan 250 mynnan astam júmys orny ashylady. Ár ónirde infraqúrylymdyq jәne injenerlik jobalar, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq nysandary bar. Mine, júmyssyz qalghandardy solar­dyng qúrylysyna, jóndeu júmystaryna jú­myldyrudamyz.

Uaqytsha qiyndyqqa tap bolghan 1,6 million kәsipkerding nesiyesin qaytaru merzimi keyinge shegerildi. Múnday shara isker azamattardy qoldau ýshin qajet. Sonday-aq «Qarapayym zattar eko­no­mikasy» baghdarlamasynyng qarjysy 1 trillion tengege deyin kóbey­tildi. Búl qarajat jana jobalardy qay­ta qarjylandyrugha, jenildik shart­tary­men nesie beruge júmsalady. Kәsip­ker­ler ýshin salyqtar men basqa da mindet­ti tólemder merzimi úzartyldy. Zardap shekken shaghyn jәne orta biznes ókil­deri enbekaqy tóleu qorynyng mindetti tóleminen alty aigha bosatyldy.

Erekshe atap óter jayt, karantin ke­zin­de azamattarymyz oqshaulanugha tez beyim­deldi. Kóptegen kәsiporyn men meke­me qyzmetkerlerin qashyqtan júmys isteuge kóshirdi. Qoghamnyng jana ýrdis­terge dayyn ekenin osydan-aq angharugha bolady.

Jalpy, Qazaqstannyng strategiyalyq baghyt-baghdary aiqyn. Elbasy búl mәsele jóninde Qauipsizdik kenesining otyrysynda naqty atap kórsetti. Kez kelgen daghdarys tyng bastamalardy tuyn­datady. Áriyne, osy kezennen sabaq alyp, osal tústarymyzdy jetildiruimiz kerek. Eger indet órship ketpese, 11 ma­myrda tótenshe jaghday rejimi ayaq­ta­lady.

– Mәlimdemenizde aitylghanday, qazirgi ahual býkil әlemge onay tiyip otyrghan joq. Qysyltayang kezende dollar baghamy ósip, tól tengemiz qúnsyzdana týsti. Pandemiyadan keyin tengening baghamy túraqtanyp, qalpyna kelui mýmkin be?

– Basqa elderding valutalarymen qatar bizding tengemizding de qúny kemip ketkeni ras. Osyghan oray, Ýkimet pen Últtyq bank jaghdaydy túraqtandyru ýshin naqty sharalar qabyldady. Men kvaziymemlekettik sektorgha eksporttan týsetin tabystyng bir bóligin ishki naryqta satudy tapsyrdym. Sonday-aq olar shetel valutasyndaghy depozitterin elimizding qarjy jýiesine qaytaruda. Búl qa­rajat naqty jobalargha júmsalady. Osy jәne basqa da sharalar dollar tap­shy­­lyghyn boldyrmau ýshin jasalyp otyr.

Áriyne, naryqtyq ekonomika jagh­dayynda múnday mәseleni retteu onaygha soqpaydy. Onyng ýstine, elimizdegi shetel valutasynyng basym bóligi shiykizatty satudan týsetini jasyryn emes. Erte me, kesh pe, tenge baghamy túraqtanady. Biraq búghan syrtqy faktorlar әser etpey qoymaydy. Tengening dollargha qatysty baghamy valuta naryghyndaghy súranys pen úsynymnyng azdy-kóptigine qaray týzeletini belgili. Sondyqtan qúzyrly organdar valuta naryghyna qatysty zansyz әreketterding jolyn kesetin bolady. Aldaghy uaqytta Últtyq bank tengening erkin baghamy qaghidatyn ústanyp, Ýkimetpen birlesken júmysyn jalghastyra beredi.

– Siz búghan deyin múnday kezende ekinshi dengeydegi bankterding jauap­­­ker­shilik tanytu qajettigin ait­t­y­nyz. Búl qúrylymdar, kóbine, dagh­da­­rys kezeninde qoldau bola ma dep mem­­leketke jýginetini jasyryn emes. Jal­­py, osy dúrys pa? Tótenshe jagh­day­gha baylanysty sol bankter ha­lyq­­qa qanday kómek kórsete alady?

– Bank jýiesi – qarjy naryghynyng asa manyzdy bóligi. Bankterding túraqty júmys isteuine memleket te, biznes ókil­deri de, qarapayym salymshylar da mýd­deli. Sondyqtan bankterge teginnen-tegin qoldau kórsetilmeydi. Búl – últ­tyq ekonomikany kótermeleuding bir joly.

Qazir bankterding ýzdiksiz qyzmet kórsetuine mýmkindik bar. Depozitterge kepildik beretin qor da túraqty júmys isteude. Búl ahualdy Últtyq bank ba­qylap otyr. Sondyqtan salymshy­lardyng qara­ja­tyna eshqanday qater tónip túrghan joq.

Tótenshe jaghday kezinde ekinshi dengeydegi bankter әleumettik-ekono­miy­kalyq ahualdyng túraqtanuyna óz ýlesin qosty dep aita alamyz. Eng aldymen, bankter kәsipkerlerge jәne azamattargha bergen nesiyeni qaytaru merzimin keyinge auystyrdy. Naqty aitqanda, nesie tólemderi 3 aigha shegerildi. Tabysynan aiyrylghandargha múnday kómek qajet. Biraq júrtshylyq arasynda nesiyeni mýldem qaytarmaymyz degen týsinik qalyptaspauy kerek. Búl – jansaq pikir.

Sonday-aq Ýkimetting qatysuymen shaghyn jәne orta biznes ókilderine jenildetilgen nesie beru baghdarlamasy әzirlendi. Eger bankter kәsipkerlerge, azamattargha nesie berudi toqtatsa, ekonomikanyng kóptegen salasy túralap qalady. Biz búghan jol bermeymiz.

Mening tapsyrmam boyynsha Últtyq bank pen Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigi qarjy jýiesining túraqtylyghyn saqtau ýshin qosymsha sharalar qarastyruda.

– Jaghday odan әri kýrdelene berse, budjetimiz búl auyrtpalyqty kótere ala ma? Aldaghy uaqytta el budjetine taghy da ózgerister engizilui mýmkin be?

– Daghdarys jaghdayynda, kóbine, budjetting kirisi men shyghysyn retteu qajettiligi tuyndaydy. Ýkimet daghdarys kezeninde budjetti naqtylaudyng erekshe tәrtibin bekitti. Koronaviruspen kýre­su ýshin qomaqty qarjy bólingenin bile­sizder. El azamattaryna qoldau kórsetu, ekonomikalyq belsendilikti arttyru sharalary qosymsha qarjyny talap etedi.

Eskerte ketetin bir jayt, budjet qar­jysyna qymbat kólik pen jihaz alyn­baydy. Auqymdy jiyndar ótkizuge arnalghan qarajat qysqartyldy. Keybir inves­tisiyalyq jobalar keyinge qaldy­ryldy. Ýnemdelgen qarajat ekonomiy­kanyng túraqty damuyn jәne tótenshe jaghday rejimin qamtamasyz etuge júm­saluda. Sonday-aq halyqtyng túrmys sapasyn jaqsartugha baghyttalghan birqatar jobalar iske asyrylyp jatyr.

– Ekonomikamyzdyng bir tiregi – auyl sharuashylyghy. Qazirgidey syn saghatta búl salagha aitarlyqtay qoldau kórsetilude. Ásirese egis nauqanyna kirisken sharualargha naqty jenildik beriledi. Al endi auyl halqynyng túrmys-tirshiligin týzeuge arnalghan josparlar bar ma?

– Dúrys aitasyz, elimiz ýshin auyl sharuashylyghynyng manyzy zor. Dәl qazirgi basty mindet – egis nauqanyn oidaghyday ótkizu. Qazaq «Kóktemning bir kýni – jylgha azyq» deydi. Kez kelgen qauip-qaterge qaramastan búl júmysty uaqtyly jýrgizu kerek.

Mәlimdemede aitylghanday, biyl kóktemgi egis nauqanyna jәne ónimdi aldyn ala satyp alugha 200 milliard tenge bólindi. Sonyng 70 milliardy túqym óndirisin damytugha, tynaytqysh satyp alugha júmsalady. Sonymen qatar shaghyn jәne orta sharua qojalyqtary janarmaydy arzan baghamen alady. Osyghan oray 390 myng tonna diyzeli otyny jenildikpen satyluda. Múnyng bәri mol ónim alugha septigin tiygizedi dep senemin.

Qazir halyqty azyq-týlikpen qamtamasyz etu – negizgi mәselening biri. Men múny Ýkimetke de, әkimderge de túraqty baqylauda ústaudy tapsyrdym. Jalpy, elimizde azyq-týlik jetkilikti. Aldaghy kezende baghany qymbattatpay, eldi dýrliktirmey, júmysty dúrys jýrgizgen jón.

Eng manyzdy mәsele – auyldaghy jas­targha jaghday jasap, olardy júmyspen qamtamasyz etu. Áytpese baqylausyz migrasiya men urbanizasiyagha úshyrap, sonyng saldarynan kýrdeli әleumettik jәne sayasy mәselelerdi sheshuimizge tura kelui mýmkin. Mine, biz osynday qiynshylyqtardy kóre bastadyq. Ásirese búl iri qalalarda bayqaluda. Osy mәseleler memlekettik organdardyng údayy nazarynda boluy kerek.

– Karantinge baylanysty oqu ýderisi ózgerdi. Oqu jylynyng әdet­tegi­den ózgeshe ayaqtalatyny júrtty alan­datyp otyr. Osy mәselening sheshimi qanday bolmaq?

– Biylghy 6 sәuirden bastap mektep oqushylary qashyqtan oqytyla bas­tady. Indetting taraluyna jol bermeu ýshin osynday qadamgha bardyq. Ekinshi jaghynan, búl – zaman talaby.

Internet jyldamdyghy әrtýrli bolghandyqtan, qashyqtan oqytudyng birneshe joly úsynyldy. Atap aitqanda, telesabaq, internet-platformadaghy sabaq úiymdastyryldy. Internet baylanysy joq 57 eldi mekende túratyn oqushylar poshta qyzmeti arqyly oqu ýderisin jalghastyryp otyr. Jergilikti atqarushy organdar múghalimder men oqushylardy kompiutermen, mobilidi internetpen qamtamasyz etude. Ýkimet qorynan baylanystyng mýmkindikterin arttyru ýshin qarajat qarastyryldy. Osynyng nәtiyjesinde qashyqtan oqytu qazir qalypqa týsti.

Jalpy, songhy jyldarda qashyqtan oqytu tәsili jahandyq ýrdis retinde qalyptasty. Álemning kóptegen joghary oqu oryndary búl әdisti keninen qoldanyp keledi. Múnyng artyqshylyghy da, kemshin tústary da bar. Ásirese qazirgidey karantin jaghdayynda búghan balama joq. Sondyqtan aldaghy uaqytta ony jetildire týsken jón.

Biylghy oqu jyly oidaghyday ayaqta­lady dep oilaymyn. Oqu ýlgerimin bagha­laugha qatysty esh qiyndyq tuyn­damauy tiyis. Áriyne oqushylardyng óz múgha­limderimen jәne qúrbylarymen jýzdesip, әdettegidey sabaq oqyghanyna ne jetsin. Búl – uaqytsha qiyndyq. Búghan týsinistikpen qarap, shәkirtterine qashyq­tan bilim berip jatqan ústazdar qauymyna rizashylyq bildiremin.

– Pandemiyagha qarsy kýresting alghy shebinde jýrgen dәrigerlerge ýnemi qoldau kórsetip kelesiz. Osy mәlim­demenizde de olargha shynayy jana­shyrlyq tanyttynyz. Jalpy, búl salany jetildiru ýshin ne isteu kerek?

– Barsha júrtqa qauip tóndirgen indetti auyzdyqtau ýshin, eng aldymen, dәrigerler men medisina qyzmetkerleri júmyldyryldy. Olargha jan-jaqty qoldau kórsetuding manyzy zor. Biylik tarapynan barynsha jaghday jasaluda.

Ókinishke qaray indetpen kýres barysynda medisina jýiesining osal jaqtary da anyqtaldy. Saqtyq sharalaryna qaramastan, kóptegen medisina qyzmetkeri virus júqtyryp aldy. Dәrigerlerimiz onsyz da jetpey jatqanda, osynday qiyndyqqa tap boldyq. Búl jagh­day tikeley baqylauymda. Naqty tapsyr­malar berildi. Indetpen kýresuge atsa­lys­qan dәrigerlerge tiyisti ýstemeaqy tóle­nude.

Qazirgi uaqytta medisina qyzmetker­lerining mәrtebesin arttyru ózekti mәselege ainaldy. Dәrigerlerge beriletin әleumettik kepildik ayasyn keneytip, yntalandyru jýiesin jetildiru qajet. Pandemiya densaulyq saqshylaryna qoldau kórsetuding asa manyzdy ekenin anghartty. Biz tәuelsizdik alghaly beri búl salagha mәn berip kelemiz. Degenmen әli de atqaratyn júmystar az emes.

Koronavirus indeti medisina ghylymyn damytudyng da ózekti ekenin kórsetip berdi. Qazir býkil әlem osy salagha erekshe nazar audaryp, júqpaly aurularmen kýresti kýsheytude. Búl – zandy qúbylys. Aldaghy uaqytta elimizde medisinalyq-biologiyalyq zertteulerge erekshe kónil bólinedi. Óitkeni aibyndy әskermen birge myqty medisina da – memleketting negizgi qalqany. Búdan bylay onyng ózektiligi arta týsetini sózsiz.

Jaqynda Núr-Súltan qalasynda mo­dulidik júqpaly aurular auruha­nasy ashyldy. Onyng nebәri eki apta ishinde salynghanyn bilesizder. Auruha­na halyqaralyq talaptargha say jabdyq­talghan. Ony arnayy baryp aralap kór­dim. Sonymen qatar ghalymdarymyz diagnos­tikalyq test jýiesin әzirlep shyqty. Mine, osynday naqty júmystar salany jetildire týsetini sózsiz. Densaulyq saq­tau ministrligi aldaghy uaqytta da mediy­siy­nalyq qyzmet sapasyn arttyru ýshin au­qymdy әri jýieli júmys jýrgizui kerek.

– Ál-Faraby men Abay mereytoylary ayasynda kóptegen is-shara josparlanghany belgili. Endi osy jobalardy oryndau tәrtibine ózgeris engizile me?

– Úlylardy úlyqtap, danalardy dәripteu – halqymyzdyng iygi dәstýri. Biz Ál-Faraby men Abay múrasyn zerdeleu ar­qyly qazaq dalasyndaghy órkeniyetting ta­myry tereng ekenin kórsetemiz. Son­dyq­­tan búl mereytoylar – bәrimizge ýlken syn.

Abay ózining «tolyq adam» tújy­ry­myn miras etse, Ál-Faraby «baqytqa jetu jolyndaghy qayyrymdy qogham» qaghidasyn ósiyet etip qaldyrdy. Úly oi­shyldardyng әdildik pen izgilik jónindegi ústanymy barshagha belgili. Mening «Ha­lyq ýnine qúlaq asatyn memleket» atty tújyrymdamam osy qaghidalarmen ýndesedi.

Mereytoylar ayasynda memlekettik jәne ónirlik josparlar jasaldy. Býginge deyin keybir jobalardy jýzege asyryp ýlgerdik. Qazirgi ahualgha baylanysty týrli mereytoylyq sharalar onlayn formatynda ótkizilude. Búl jobalar әleumettik jeliler men internet-resurs­tarda da keninen nasihattalady.

– Siz syrtqy sayasattyng qyr-syryn jetik bilesiz. Kóp jyl diplomatiyalyq qyzmette boldynyz. Qazirgi zamanda últtyq mýddege berik bolu ýshin syrtqy sayasatymyzdy qalay jýrgizuimiz kerek? Jalpy, pandemiyadan keyin halyqaralyq qatynastar qalay óristeydi?

– Býginde býkil әlem damudyng jana kezenine qadam basty. Búl, әsirese osy pandemiyadan keyin anyq bayqalady dep oilaymyn. Osynday syn saghatta әr memleket, eng aldymen, óz azamattarynyng qauipsizdigin oilaydy. Búl – zandy nәrse. Biraq múnday kýrdeli kezeng halyq­aralyq yntymaqtastyqqa syzat týsir­meui kerek. Songhy aptalarda men birqa­tar elderding jәne halyqaralyq úiym­dardyng basshylarymen telefon ar­qyly sóilestim. Týrkitildes memleket­terding yntymaqtastyq kenesining beynesammiytine jәne Joghary euraziya­lyq ekonomikalyq kenes mýshelerining onlayn formatyndaghy júmys kezdesuine qatystym.

Qazir pandemiyamen kýres jýrgi­zu baghytyndaghy halyqaralyq yntymaq­tas­tyqty kýsheytu qajet. Osyghan oray biz seriktes eldermen birge kýsh júmyl­dyryp otyrmyz. Búl – indetke qarsy túrudyng negizgi joly. Jalpy, syrtqy sayasatymyzdyng sabaqtastyghy saqtala­tyn bolady. Ózimizding dәstýrli jәne jana seriktesterimizben ózara tiyimdi qarym-qatynastardy damyta beremiz.

Sonymen qatar kez kelgen memle­ket ýshin basqa elderden investisiya tartudyng manyzy zor. Sondyqtan biz de syrtqy sayasatta ekonomikalyq diplomatiyagha basa mәn beremiz. Búl – Qazaqstannyng úzaq merzimge arnalghan strategiyasyndaghy basym baghyttyng biri. Aldaghy kezende de solay bolyp qala beredi. Syrtqy sayasat sóz jýzinde emes, is jýzinde syndarly bolugha tiyis. Diplomatiya salasy da indetting saldarynan sabaq alghany jón.

– Preziydent qyzmetine kiris­keni­nizge bir jyldan asty. Osy uaqyt aralyghynda birqatar maqsat-min­detti algha qoydynyz. Jalpy, óz bastamalarynyzdyng oryndalu barysyna kóniliniz tola ma?

– Qazaqta «El quatty bolmay, baq túraqty bolmaydy» degen naqyl sóz bar. Osy orayda memlekettilikti nyghaytyp, halqymyzdyng әl-auqatyn arttyru ýshin manyzdy bastamalar qolgha alyndy.

Eng aldymen, qoghamnyng bereke-birligi bekem boluy kerek. Búghan biylik pen halyq arasynda túraqty dialog ornatu arqyly qol jetkizuge bolady. Osyghan oray Últtyq qoghamdyq senim kenesi qúryldy. Onyng negizgi maqsaty – qoghamdyq sanany janghyrtugha arnalghan auqymdy sharalar úiymdastyru, ózekti mәse­lelerdi talqylap, tiyimdi úsynystar әzir­leu. Býginge deyin kenesting eki otyrysy ótkizildi. Sayasi, ekonomikalyq jәne әleu­mettik janghyru baghyttary boyynsha kóp­tegen úsynys jasaldy. Qoghamdy alan­datqan týrli mәseleler qyzu talqygha týsti.

Zaman talabyna say sayasy reformalar jýrgizilude. Qazir mening bastamammen Parlamentte birqatar manyzdy zan­na­malyq ózgerister talqylanuda. «Bey­bit jiyndardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi» turaly zang jobasy qaras­tyrylyp jatyr. Búl elimizding demokratiyalyq damuyn aiqyndaytyn óte manyzdy qújat bolatynyna kýmәn joq.

Mәjilis pen mәslihat deputat­tarynyng saylauyna týsetin sayasy partiyalar әielder men jastar ýshin otyz payyzdyq kvota bóletin bolady. Osyghan oray zangha tiyisti tolyqtyrular engizu qarastyryluda. Sonday-aq sayasy partiya­lardy tirkeudi jenildetu, parlamenttik oppozisiya institutyn qalyptastyru ýshin zannamagha manyzdy týzetuler jasalmaq.

Osy ózgerister sayasy ýderisterdi odan әri liyberalizasiyalau jolyndaghy naqty qadam bolady dep senemin.  Jan-jaqty sayasy reformalar jalghasady. Búl – bizding strategiyalyq tandauymyz.

Sonday-aq azamattardyng ótinish-tilekterin jedel qarastyru ýshin «Ha­lyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújy­rymdamasyn úsyndym. Búl – óte manyzdy әri qajet bastama. Sheneunik­ter­ding mindeti – eng aldymen, halyqqa qyz­met etu. Olar el-júrttyng mún-múqta­jyna qúlaq aspaghanda kimge qúlaq asady?! Osy qaghidatty barlyq dengeydegi memlekettik qyzmetshilerding sanasyna sinirgen jón. Qazirding ózinde búl baghytta ong ózgeris bar.

Otandyq biznesti damytugha arnalghan birqatar bastama jýzege asty. Mening tapsyrmam boyynsha shaghyn jәne mikro biznes ókilderi ýsh jylgha tabys salyghynan bosatyldy. Olardyng qyzmeti aldaghy ýsh jyl boyy tekserilmeydi. Sol ýshin moratoriy jariyalanghanyn bilesizder. Qazirgi tótenshe jaghday kezinde de kәsipkerlerge ýlken qoldau kórsetilude. Ony jogharyda atap óttim.

Eldi alandatatyn ózekti mәselening biri baspana ekeni belgili. Osy baghytta da auqymdy júmystar atqaryldy. Ýkimet aldyna Elbasy úsynghan «Baqytty otbasy» baghdarlamasynyng ayasyn keneytip, túrghyn ýy qúrylysyn jandandyru mindeti qoyyldy. Soghan sәikes, biyldan bastap jyl sayyn kóp balaly jәne mýgedek balalary bar 10 myng otbasy túrghyn ýimen qamtamasyz etiledi.

Az qamtylghan jәne kóp balaly otba­sylargha arnalghan әleumettik kómekting jana týrleri engizildi. Mysaly, kóp balaly otbasylargha tabysyna qaramay jәrdemaqy berile bastady. Jarty millionnan astam azamattyng 300 myng tengege deyingi kepilsiz nesiyesi óteldi. Búl bastamalar halyqtyng túrmys sapasyn jaqsartugha baghyttalghan.

Byltyr «Pedagog mәrtebesi turaly» zang qabyldandy. Soghan oray aldaghy tórt jylda ústazdardyng enbekaqysyn eki ese arttyrudy tapsyrdym. Búl júmys jýieli týrde jýzege asyrylyp keledi. Budjet salasyndaghy basqa da qyzmetkerlerding jalaqysy kóbeytilude.

Men talantty da talapty jastargha senim artamyn. Sol sebepti «Preziydenttik jastar kadrlyq rezervin» qúryp, «jýzden jýirik, mynnan túlpar» shyqqan 300 jasty iriktep aldyq. Olardyng birazy qyzmetke ornalasty. Tiyisti memlekettik organdargha jastar sayasatyna arnalghan jana keshendi baghdarlama әzirleudi tapsyrdym.

Osy jyldy «Volonter jyly» dep jariyaladym. Býginde búl bastamanyng der kezinde kóterilgenin kórip otyrmyz. Qazirgidey tótenshe jaghdayda volonterler ayanbay enbek etip jýr. Kýrdeli kezende belsendilik tanytqan jigerli jastardy ýlgi tútuymyz kerek.

Jalpy, bir jyl ishinde naqty júmystar atqaryldy. Sondyqtan elding ensesin kóteretin múnday sheshimder aldaghy uaqytta da qabyldana beredi.

– Kelesi jyly Tәuelsizdigimizge 30 jyl tolady. Biz damudyng jana kezenine qadam bastyq. Osy orayda jana mýmkindikpen birge jana qauip-qaterding de tuyndaytyny jasyryn emes. Aldaghy uaqytta soghan tótep be­rip, elimizdi órkendetu ýshin ne nәrsege basa mәn bergenimiz jón?

– Biz Elbasynyng saliqaly sayasa­tynyn, halqymyzdyng yrys-ynty­ma­ghynyng arqasynda tәuelsiz Qazaqstandy qúrdyq. Osy jyldar ishinde tiyimdi basqaru jýiesi qalyptasty. Egemen eli­mizding irgesin bekemdeu ýshin auqymdy júmys atqaryldy. Ótpeli kezendegi bar­lyq qiyndyqty enserip, ornyqty damu jolyna týstik. Endigi maqsat – osynday tabystardy eselep, jana belesterdi baghyndyra beru.

Áygili fransuz oishyly Jan-Jak Russo «Myqty memleket qana óz azamat­tarynyng erkindigin qamtamasyz ete alady» degen eken. Halqymyzdyng túrmys sapasyn jaqsartu ýshin Qazaqstandy myq­ty memleketke ainaldyruymyz kerek. Búl rette «Kýshti Preziydent – yq­paldy Parlament – esep beretin Ýkimet» formulasyn berik ústanuymyz qajet.

Álemde týrli ýrdister qalyptasuda. Biraq sonyng bәri birdey últtyq mýddege say kele bermeydi. Negizgi qauip-qaterler alda. Sondyqtan qyraghylyq saqtay otyryp, qiyndyqtardy enseruge әrdayym dayyn boluymyz kerek.

Jana syn-synaqqa tótep beru ýshin, eng aldymen, últtyq qúndylyqtardy qor­ghay bilgen jón. Ana tilimizdi, salt-dәstýrimizdi, últtyq sana-sezimdi, qogham­daghy tatulyq pen kelisimdi, bereke-bir­likti saqtay almasaq, keler úrpaq bizdi keshirmeydi. Ásirese memlekettik tilding mәselesi óte manyzdy. Til – últtyng túghy­ry, úrpaqtyng ghúmyry. Qazaq tili qazaqty әlemge tanyta alady. Halyqtyng tili – halyqtyng tólqújaty. Múny әrdayym este ústau kerek. Bile bilsek, últtyq qa­uipsizdik tilimizdi qadirleuden bastalady.

Býginde sifrly tehnologiyalar qar­qyndy damyp, qoghamdyq ómirding týrli salasyna dendep enip keledi. Biz osy ýrdiske basa mәn berip otyrmyz. Búl – qazirgi zamannyng basty talaby. Múny koronavirus indetine baylanysty tuyndaghan kýrdeli kezeng anyq anghartty. Mening tapsyrmam boyynsha Ýkimet «Sifrly Qazaqstan» memlekettik baghdarlamasynda anyqtalghan kemshilikterdi eskerip, qayta qaraydy. Sifrlandyru ýderisi elimizdi órkendetuge tyng serpin beretini sózsiz. Onyng mәn-manyzy arta bermek.

Elimizdi órkendetu ýshin últtyq ekonomikany әrtaraptandyru ýderisin jalghastyra beremiz. Osy jolda shaghyn jәne orta bizneske barynsha jaghday jasaghan abzal. Sonymen qatar adamy kapitaldy odan әri damytamyz. Búl bәsekege qabiletti últ qalyptastyru ýshin qajet. Osyghan oray bilim, ghylym, densaulyq saqtau salalaryn da týbegeyli janghyrtu mindeti aldymyzda túr.

Taghy bir zor maqsat – eldi enbekke baulu. Shyndyqty aitsaq, shetelderde halqymyz naghyz enbekqor júrt retinde әli tanyla qoyghan joq. Búl bizding bedelimizge de edәuir núqsan keltiredi. Qajyrly enbekting arqasynda ghana kóp mәseleni sheship, memleketimizdi damytamyz, әl-auqatymyzdy arttyramyz.

Sondyqtan enbekke baulu jastargha tәrbie beruding negizgi baghyty bolu kerek dep sanaymyn. Búl últtyng bolashaghyna tikeley yqpal etedi.

– Qasym-Jomart Kemelúly, qalyptasqan jaghdaygha baylanysty eldi alandatqan ózekti saualdargha ja­uap berdiniz. Endi songhy súraq. Sonymen qazirgi kýrdeli kezennen qanday oy týidiniz?

– Tótenshe jaghday kýndelikti ómiri­mizge eleuli ózgeris engizdi. Jospar­langhan júmystardy, týrli is-sharalardy keyinge qaldyrugha mәjbýr boldyq. Osynday kezde, eng aldymen, ne nәrsening asa baghaly ekenin týsindik. Búl – adamnyng ómiri, adamy qarym-qatynastar, azamattardyng densaulyghy, qoghamnyng bereke-birligi. Bir-birimizge qoldau kórsetuding qanshalyqty manyzdy ekenin de anghardyq. Qalghan dýniyening bәrin birtindep retke keltiruge bolady.

Pandemiya kezinde býkil qoghamymyz syngha týsti. Kóptegen azamattar qiyn sәtte elge qyzmet etuding ozyq ýlgisin ta­nyt­ty. Búl – parasatty patriotizmning kóri­­nisi. Kez kelgen kýrdeli kezeng adam­nyng jigerin janyp, ruhyn qayraydy. Álem­­ge jayylghan indet túsyndaghy ahual hal­­qy­­myzdy odan әri úiystyra týsetini anyq.

Osy rette, úly Abaydyng «Toqtau­lylyq, qalypty shydamdylyq – búl qayrattan shyghady, bilseng kerek» degen óleng joly oigha oralady. Shyn mәninde, tabandylyq  pen tózimdilik tanytsaq, qiyndyqqa tótep beremiz. Elimiz búl qiyn­dyqtan shirap әri shyndalyp shy­ghady dep tolyq senimmen aita alamyn.

Barlyq qiyndyqty birge jenemiz!

Ángimelesken Darhan Qydyrәli,

Silteme: «Egemen Qazaqstan».

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5315