Taghy da til tónireginde, onda da, otau ishindegi orta qazangha ortaqtasqan «kóp últtyn» birining tili emes, Memleketti qúrushy últtyn, qazaqtyng tili, Qazaqstannyng Memlekettik tili tónireginde sóz saptaymyz!

Birazdan beri qazaq ziyalylar bastap, Qazaqstan halqy qoldap, qazaq tilining mәrtebe alyp, arnayy Zang bolyp bekitilgenin talap etip, Ashyq hat jariyalaghanyn bilesizder. Oghan úzyn-yrghasy 100 mynnan asa adam qol qoydy.

Al keshe Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Egemen Qazaqstan» gәzetine bergen súhbatynda memlekettik til turaly aitty. Áueli Preziydent ne dedi?

«Jana syn-synaqqa tótep beru ýshin, eng aldymen, últtyq qúndylyqtardy qor­ghay bilgen jón. Ana tilimizdi, salt-dәstýrimizdi, últtyq sana-sezimdi, qogham­daghy tatulyq pen kelisimdi, bereke-bir­likti saqtay almasaq, keler úrpaq bizdi keshirmeydi. Ásirese memlekettik tilding mәselesi óte manyzdy. Til – últtyng túghy­ry, úrpaqtyng ghúmyry. Qazaq tili qazaqty әlemge tanyta alady. Halyqtyng tili – halyqtyng tólqújaty. Múny әrdayym este ústau kerek. Bile bilsek, últtyq qa­uipsizdik tilimizdi qadirleuden bastalady», - dedi.

Shyndyghynda Preziydent Toqaev memlekettik til turaly býgin ghana aityp otyrghan joq-ty. Qaranyzshy:

2019 jyl. Sәuir. «Qazaqtyng tili – qazaqtyng jany! Halqymyzdyng tarihy da, taghdyry da – tilinde. Mәdeniyeti men әdebiyeti de, dili men dini de – tilinde. V.Radlov aitqanday, qazaq tili – eng taza әri bay tilding biri. Til ótken tarihpen ghana emes, býgin men bolashaqty baylanystyratyn qúral. Meninshe, tilding túghyry da, taghdyry da besikten, otbasynan bastalady. Otbasynda ana tilinde sóilep ósken býldirshinning tilge degen yqylasy teren, qúrmeti biyik bolady. Biz memlekettik tilding mәrtebesin kóteru baghytyndaghy júmystardy ýzdiksiz jalghastyra beremiz».

2019 jyl. Qyrkýiek. «Qazaq tilining memlekettik til retindegi róli kýsheyip, últaralyq qatynas tiline aynalatyn kezeni keledi dep esepteymin».

2020 jyl. Aqpan. «Sheteldikter bizdi qazaq eli dep tanidy. Ózge últ ókilderining dәstýri men dili qúrmetteledi. Al memlekettik til últaralyq baylanys tiline ainaluy qajet».

Qara tanyp, hat jaza alatyn kez kelgen qazaq Preziydentting ne aitqanyn, ne aitqysy kelgenin týsindi. Áytse de, búl da qonsy júrttyng tiline «jýkti» keybireulerding betin búra almay keledi. Sondyqtan da, qazaqtyn, qazaq tilining býgingi kýiine kýiinbeske shara joq. Orystyng tilining qylbúrauynan endi-endi bosay bastap edik, taghy bir «Qúday» taptyq. Qazir qazaqtyng bәri aghylshyn tilining qúldyq qamytyn moyyngha iluge jantalasyp jatyr. Búl әlemdik tehnologiyagha, әlemdik órkeniyetke úmtylu emes, qúldyng qúl qalpynda qalugha degen yntyzarlyghyna qatty úqsaydy.

Biz nege qazaqtyng tilining qazaqtyng qajettiligin qanaghattandyratynyna sengimiz kelmeydi? Búl tilding qúdiretin ózimiz moyyndamasaq, ózgeler qaytsin? «Eurasia Group-tyn» Basqarma hәm diyrektorlar kenesining mýshesi Nýrken Asanov «Facebook» jelisinde: «Putinning armanyn» oryndau ýshin óz balamyzdy ózimiz dayyndap berip otyrmyz», - dep dabyl qaghypty! Talqylayyq...

Nýrken Asanov:

- Qazaqstan halqyn biriktiretin kýsh – Otany, Jeri jәne Tarihy! Tәuelsizdik alghanymyzgha 29 jyl. Alayda qazaq tili – Qazaqstan halqyn biriktiretin alyp kýshke ainala almady. Ókinishke oray, búl mәselede syrt qalyp otyr.

Kim kinәli?

Men dәl osy mәseleni kóp adamnan estidim. Mektepte de ózim talay ret kuә boldym. Bir kezderi sizderding de bastarynyzdan ótkenine kýmәnim joq.

Ángime bylay, orys tildi qazaqtar óz balalaryn әueli qazaq mektebine beredi. Keyin, arada 3-4 ay ótkende shygharyp alyp, qaytadan orys mektebine auystyrady. Sebep – balanyng ana tilin birden mengerip kete almauy. Ol múghalimning ne aityp jatqanyn da týsinbeydi. Sodan son, ýlgerimi nasharlaydy. Ony kórgen ata-ana әueli kelip mektepti, múghalimdi aiyptaydy. Aqyr ayaghynda balany tildik mәselede ózderine qolayly ortagha auystyrady.

Búl olqylyq mine, birazdan beri jalghasyp keledi. Múnda aldymen japa shegetin – bala. Kishkene kýninen bastap ózining ana tilinde emes, bóten tilde, bóten әlemde ómirdi tanyghanyna bala kinәli emes. Aldymen ata-ana kinәli! «Atashkalary» men «ajeshkalary» kinәli!

Bala qazaqy mektepke baryp jýrgenimen, onyng ruhyn sezinbeydi! Óitkeni, mektepten shygha bere, ýiinde ol sol ózderining «últy qúdyretti» - orys tilining aurasyna qayta týsedi. Sebebi, ýiinde oryssha sóilesedi.

Ádette, balany qazaq mektebine beru turaly oy ata-ananyng sanasyna bala jeti jasqa tolghanda biraq keledi. Al ol kezde bala ózining ana tilinen, tughan mәdeniyetinen tolyqtay ajyrap ýlgeredi. Eng basty qatelik – ata-ana balany mektepke әkelip tapsyrghan sәtten bastap ózderining jauapkershilikterin qosa tapsyratyny! Sóitedi de, bar jauapkershilikti mektepke, múghalimge arta salady. Tipti, ózderining eng manyzdy qatelikti balabaqshadan bastap jasaghanyn, sol kezden bastap balamen qazaqsha sóilesu kerektigin úmytqanyn sezbeydi de.

Týptep kelgende, býgin biz ortaq qoghamdaghy osy bir olqylyqtyng ashy nәtiyjesin kórip otyrmyz! Balanyng qinaluy, onyng ishki dýniyesining qaq bólinui – qoghamdyq hәm memlekettik dengeydegi qatelik. Bizde, qayda barsanyz da barlyghy orys tilinde. Adam. Onyng ana tilin jetik biletini kórinip-aq, túrady. Biraq, ol – ózin «damyghan adam» sekildi kórsetkisi keledi. Oryssha sóilese solay bolady eken, dep oilaydy.

Taghy bir týitkildi mәsele – memlekettik tilge degen súranystyq joqtyghy. Ol – qarym-qatynas, biznes pen ómir sýru tili emes. Sol ata-analardyng ózi ana tilin ýirenuden góri aghylshyndy ýirenuge әues. Ata-analar ýshin balamen birge qazaq tilin ýirenu – eng songhy orynda túrghan mәsele.

Eger qazaq tili qazaqqa kerek bolmasa, endeshe aidaladaghy «Alekseyge» ne aitasyn?! Shyndyghyn aitqanda, olardyng memlekettik tilmen sharuasy da joq. Olardan qazaq tiline qatysty súray qalsan, ashyqtan-ashyq: «Bilesiz be, mende qajettilik joq», - dep jauap beredi.

Endeshe, biz qalay ghana balagha ana tilin ýiretuge kómektese alamyz? Sizdi osy mәsele alandata ma?

Ótken joly Resey Preziydenti Putin KSRO-ny tiriltu turaly sóiledi. Qyzyq pa? Ol: «Orys tili últaralyq hәm memleketaralyq qarym-qatynas tili. Ortaq tilimiz», dep sóiledi. «Barlyq elderde oryssha emin-erkin sóileydi», dedi. Búl jaghday ol ýshin dәudey úpay! Demek, biz «Putinning armanyn» oryndau ýshin óz balamyzdy ózimiz dayyndap berip otyrmyz. Tildi damytu – halyqtyng óz qolynda. Eger halyq ózi ony biznes pen bilimning tili jasay almasa – endeshe biylikting әlde basqanyng ne kinәsi bar? Osy uaqytqa deyin biz qolynda biyligi barlardy tyndap keldik. Endi barlyghy halyqtyng óz qolynda boluy kerek. Jauapkershilikti әrbiri sezinui kerek! «Biylik bizge qazaqsha sóileme», dep otyrghan joq qoy!

Abai.kz