Súraq-jauap barysynda Halel Ghabbasov tergeushilerding isti sauatsyz jýrgizip jatqanyna ashyq narazylyq bildirumen bolyp, olardy ózine qarsy qoyyp alghandyghy  angharylady. Aryzda kórsetilgen Eldes Omarovqa arnalghan ashyq hat pen jergilikti gazetke jariyalaugha úsynylghan Mәlimdeme iske tirkelmegen. Isting endigi barysy «Alashorda» túsyndaghy tarihy oqighalargha qaray oiysady.

«1929 jyl. Qantar. Ghabbasov Halelding tergeu hattamasy.

Súraq: Siz Maleevpen neshe ret kezdestiniz?

Jauap: Men ony 1917 jyly jeltoqsanda kórdim, odan keyin kezdesken emespin.

Súraq: Onymen aradaghy qarym-qatynasynyz qanday edi?

Jauap: Eshqanday da.

Súraq: 1917 jyly  әskery bólim oqshaulanyp qaldy. Sol kezde...

Jauap: Onymen eshqanday da manyzdy baylanysym bolghan emes. Sәrsenovting ýiinde ghana kórdim dedim ghoy.

Súraq:1919 jyly Validovpen baylanys jasadynyz ba?

Jauap: Búl turaly men eshtene aita almaymyn. Mýmkin syrttay baylanystardyng boluy.

Súraq: Sәrsenov Validovke jete aldy ma?

Jauap: Naqty aita almaymyn. Men Validovting kenes ókimeti jaghyna shyqqanyn 1919 jyly bildim.

Súraq-jauap barysynda Halel Ghabbasov tergeushilerding isti sauatsyz jýrgizip jatqanyna ashyq narazylyq bildirumen bolyp, olardy ózine qarsy qoyyp alghandyghy  angharylady. Aryzda kórsetilgen Eldes Omarovqa arnalghan ashyq hat pen jergilikti gazetke jariyalaugha úsynylghan Mәlimdeme iske tirkelmegen. Isting endigi barysy «Alashorda» túsyndaghy tarihy oqighalargha qaray oiysady.

«1929 jyl. Qantar. Ghabbasov Halelding tergeu hattamasy.

Súraq: Siz Maleevpen neshe ret kezdestiniz?

Jauap: Men ony 1917 jyly jeltoqsanda kórdim, odan keyin kezdesken emespin.

Súraq: Onymen aradaghy qarym-qatynasynyz qanday edi?

Jauap: Eshqanday da.

Súraq: 1917 jyly  әskery bólim oqshaulanyp qaldy. Sol kezde...

Jauap: Onymen eshqanday da manyzdy baylanysym bolghan emes. Sәrsenovting ýiinde ghana kórdim dedim ghoy.

Súraq:1919 jyly Validovpen baylanys jasadynyz ba?

Jauap: Búl turaly men eshtene aita almaymyn. Mýmkin syrttay baylanystardyng boluy.

Súraq: Sәrsenov Validovke jete aldy ma?

Jauap: Naqty aita almaymyn. Men Validovting kenes ókimeti jaghyna shyqqanyn 1919 jyly bildim.

Súraq: Dulatovtyng әskery ...turaly úsynysyn qalay bildiniz?

Jauap: Dulatovtyng ózinen estidim. Omby men Semey jaghynan qoldau kórsetildi.

Súraq: Mәsele qay túrghyda talqylandy?

Jauap: Maghan Ermekov, Baytúrsynov, Dulatov talqylady dep habarlady.

Súraq: Ony Baytúrsynov bildi me?

Jauap: Naqty bilmeymin. Odan bas tartty.

Súraq: Naqty ne dep bas tartty?

Jauap: Demek Baytúrsynov, Dulatov taghy basqalar bas tartan.

Súraq: Basqalardyng bas tartqanyn siz bildiniz be?

Jauap: Qazir esimde joq. Eski qyzmetkerlerding bәri de...

Súraq: Sizdi syrttay iske tartqanyn kimnen bildiniz?

Jauap: Aytqym kelmegendikten emes, tipti esimnen shyghyp ketipti.

Súraq: Jasaqtaudy qanday dәrejede jýrgizdinizder?

Jauap: Men sizge aittym ghoy, bireu anany, bireu mynany úsyndy.

Súraq: Jasaqtaghan adam retinde sizge naqty úsynystar jasaldy ma?

Jauap: Maghan eshkimde úsynys jasaghan joq.

Súraq: Sәduaqasov qanday úsynys jasady?

Jauap: Sәduaqasovty men Qazatkomnyng Ombydaghy kenesinde kórdim, odan keyin onymen kezdesken emespin.

Súraq: Onda Validov turaly sóz bolghan joq pa?

Jauap: Joq.

Súraq: Búl baghytta (Súraq pen jauaptyng mazmúny búlynghyrlau. Ángime 1917-1919 jyldar arasyndaghy Alash iydeyasy men „Alashordanyn" qúryluy, avtonomiya jariyalau jәne «Alashordanyn» kenes jaghyna ótui turaly bolyp otyrghan siyaqty.  - T.J.) ne istediniz?

Jauap: Búl bas auyrtatyn mәsele emes. Egerde siz maghan qysym jasay berseniz, onda men búl iydeya turaly pikir talasyna dayynmyn.

Súraq: Búl iydeyannyng keng taraghany sizge qalay mәlim boldy?

Jauap: Búl iydeya jastardyng arasynda keng taralghan.

Súraq: Ol kimnen bastaldy?

Jauap: Ayta almaymyn, esimde joq.

Súraq: Qaydan bildiniz, naqtylay týsiniz.

Jauap: Bilmeymin, búdan basqa eshtene aita almaymyn.

Súraq: Olardy әshkereleu kerektigin qalay bildiniz?

Jauap: Búl turaly keshe sizge aitqamyn. Búl bizding últymyz ýshin ólimmen ten. Ózara pikir alystyq, tarihy derekterdi keltirdik, Kolchak túsyndaghy oqighalardy mysalgha aldyq. Búl tarihy kezeng ýshin jastar da jauap beretin bolady destik. Egerde olar ol jolmen (kenes jaghyna - degen emeuirin siyaqty - T.J.) ketetin bolsa, biz olardy sózsiz әshkereleymiz destik. Búl bizding tarihy mindetimiz destik».

Búdan keyin súraq-jauap berushilerge ghana mazmúny mәlim mәseleler turaly aitylady. Onda jastardyng jauapkershiligi, kimning qayda ekendigi, Bókeyhanovtyn, Baytúrsynovtyn, Dulatovtyn, Ermekovtin, Birimjanovtyn, Semeydegi, Orynbordaghy, Qyzylordadaghy is-әreketteri, 1918-1921 jyldar arasyndaghy Semeydegi mәjilisterding mazmúny, alash qayratkerlerining Semeyge jinaluynyng sebepteri, Ghazymbek Birimjanovtyng Semeydegi aghasy Ahmet Birimjanovqa deyin súralady. Olardyng bәrine H.Ghabbasov qysqasha:

„Esimde joq, bilmeymin", - degen mazmúnda ekiúshty jauaptar qaytarady.

Osydan keyin tergeu isine „Alashorda" ýkimetining Semeydegi is-әreketi, Sibir ýkimetimen baylanysy, bolisheviktermen aradaghy qaqtyghystar turaly qolmen jazylghan qújattar tirkelgen. Múnda „Saryarqa" gazetining redaktory Imam Álimbekovting aqgvardiyashylar tarapynan tútqyndalghany, onyng bolishevikterge qarsy baghyttalghan astyrtyn júmystary, alashtyng әskery jasaghyn qúrudaghy enbegi bayandalghan hattamanyng sonyna Saenko:

«Imam Álimbekov osy uaqytqa deyin Semey ónirinde erkindikte jýr. Ony bizdegi qújattargha sýienip tútqyndau kerek», - degen eskertu jazghan.

Tergeu isine qatysty ózge de janama aighaqtar tirkelgen. 1929 jyly 25 qantar kýni Halel Ghabbasov Vollenbergting atyna taghy da qosymsha hat joldaghan, onda:

«Osy jylghy 9-10 qantar kýni sizding atynyzgha jazylghan ótinishti jәne Omarov joldasqa jazylghan ashyq hatty GPU-ding Shyghys bólimining bastyghy Petrov arqyly sizge joldap edim. Olar sizding qolynyzgha tapsyrylmaghan siyaqty. Óitkeni olardyng birde-bireuining nәtiyjesi turaly maghlúmat almadym. OGPU - kenes odaghyndaghy birden-bir әskery jәne ishki tәrtibi qatang mekeme bolghandyqtan da, manyzdy qújattardyng joghaluy mýmkin emes. Sondyqtan da tiyisti adamdardy jauapqa tartyp, men ýshin asa manyzdy mәlimdemelerdi oqyp shyghyp, jauabyn beruinizdi ótinemin. Búl tek mening ghana basymnan ótip otyrghan joq, kópke ortaq jay», - dep talap qoyady.

Áriyne, búl mәlimdeme de Petrovtyng qolyna týsip, ol H.Ghabbasovqa ózining „ókpesin" aityp, qateligin moyyndap hat jazugha moyynsyndyrsa kerek. Tómendegi:

«PPOGPU-ding Shyghys bólimining bastyghy Petrov joldasqa. 25/I.29 jyl.

1929 jyly 25 qantar kýngi menin  iydeologiyama әri senimsizdikpen qaraytyndyghynyzdy bildirgen sizding eskertuiniz maghan tómendegidey týsinik beruge mәjbýr etip otyr. Men ózimning sanaly ómirimning barlyq kezeninde óz halqymnyng azamaty bolugha tyrystym jәne ony tarihy qanaludan azat etuding jolyn izdestirdim.  Óz últyma naqty kómektesuding mýmkindigi 1917 jyldan keyin ghana  tudy. Mening ol kezdegi iydeologiyam sol dәuirding psiholgiyasynan tuyndady. Tarih tolqynynda ezilgen barlyq qazaq halqyn  mәdeniyetke, ekonomikalyq jetistikke jetkizudi maqsat ettim. Mening negizgi iydeologiyamdy anyqtaghan jay da osy. Mening maqsatym da, sayasy qayratkerligim de soghan baghyttaldy...", - dep bastalatyn týsindirmesi kóp kýdikke jol beredi.

Tergeushiler Halel Ghabbasovqa ózining qatelerin moyyndap respublikalyq baspasózde ashyq hat jariyalaudy qaytalap úsynghan jәne soghan qysym kórsetuding nәtiyjesinde «mәjbýr de bolghan» siyaqty. Jauaptyng jalghasynan sonday salqyndyq bayqalady.

«Áriyne, sizding "jalpy últtyq erekeshelik" degeninizdi - onyng ishinde (halyqtyn) әleumettik tensizdik pen qoghamgha tәn erekshelikterding bar ekendigin men moyyndaugha mәjbýr boldym jәne ony anyq týsindim.

Sonymen qatar aitylyp otyrghan jaghday men Qazan Tónkerisining jasampazdyq kýshine degen senimsizdik te sol mәselege tikeley baylanysty, onyng ishinde bizding qazaq halqynyng jeke memlekettigin qúru mýmkindigining tughandyghy. Sol arqyly ony ezgiden qútqarudyng qajettigi jәne aldaghy uaqytta ony mәdeni-ekonomikalyq damuyna negiz qalanatyndyghy turaly "izdenisterimiz de" sodan tuyndap otyr.

Qazan tónkerisi - mening iydeyalarymnyng negizgi nysanasy boyynsha últtardy qanaudyng temir shynjyryn ýzdi, olardyng jeke memleket boluyna mýmkindik ashty, iydeologiyadan (otarlaushy - T.J) tuyndaytyn eski qoghamdyq ekonomikanyng negizin joydy, sonday-aq tirshilik etuding jana negizin qalady jәne qalap ta jatyr. Ol ózining búdan keyingi maqsatty qozghalysyna, qatygez taptyq shayqasyna qadam basty, múny qoghamnyng mazmúny retinde ózine sinirip aldy, barlyq "qúndylyqtardy" da sonday baghytpen qaytadan baghalay bastady, sóitip, ózining alghan betinen qaytpaytyn tvorchestvolyq erik-kýshine týpkilikti kóz jetkizdi.

Osynau auqymdy qozghalys jana qoghamdyq qarym-qatynasty talap etedi jәne ol sol qozghalystyng túsynda ómir sýrip otyrghandar ýshin taghdyrdyng tauqymetinsiz ótpeydi. Tipti, ólgenderding ózi ýsh kýnnen keyin kórge de ýirenedi deydi ghoy, al adam - zat emes, sonday-aq iydeologiya degenimiz de - kýresting qatyp qalghan týri emes. Júrttyng bәrine ortaq qasiyetten mening tys qalmauym tabighy nәrse.

Mening oi-sanamdaghy sheshushi ózgeris erterek, 1918 jyldyng kýzi men 1919 jyldyng jazynda: biz birneshe sayasy jýieni, biz ish tartqan qoghamdy basymyzdan keshken son, elimizding basyna týsken qoghamdyq qiynshylyqtardy sheshe almaytynymyzgha, bizding maqsatymyzdyng oryndaluyna tabighattyng ózi sәtti ýilesimdilik tanytpaghanyna is jýzinde kózimiz jetken song - bastalyp edi. Biraqta, mening sanamdaghy búl ózgeris pen senim - kenes qyzmetinde istegen songhy 9 jylda, әsirese, keyingi 4-5 jylda, ótken ómirimning mәn-maghynasyn qorytyndylap, kórgenderimdi sanamda salmaqtap, taldau jasap, jana qoghamdyq ózgerister men naqty jetistikterdi sezingen song baryp nyqtap ornygha bastady. Eng sonynda, mening últymnyng negizgi mәiegi, eng ónimdi jәne kópshilik bóligi (ortashalar men kedeyler) júmysshy, sharualar tobynyng qúramdas jigi retinde kenes ókimetining ong kózine ilingenin jәne ózining taghdyryn songhysymen (kenes ókimetimen) baylanystyratynyn kórgen song baryp nyqtap ornygha bastady.

Mening shyn jýrekten shyqqan payymdauym boyynsha, kimde-kim ózining halqyn sýise, kimde-kim oghan adal qyzmet etudi ózining ómirlik maqsatym dep týsinse - búl adamnyng tandaytyn jalghyz- aq joly qaldy, ol Kenes ýkimetining sheshimin oryndau jәne soghan adal qyzmet etu. Mening sizderge talmastan-aynymastan; toghyz jyl boyy kenes ókimetine adal qyzmet etkenimdi, búl ókimetke qarsy baghyttaghan eshqanday topqa qosylmaghanymdy jәne qosylmaytynymdy qayta-qayta tәptishtep aityp - aita beruimning sebebi osy.

Mening búl "kredomnyn" (latyn qarpimen jazylghan - T.J.) negizgi mazmúnyn 1925 jyly Semey guberniyalyq komiytetining atyna jazylghan mәlimdememnen, tergeu barysynda qoyylghan kenestik qúrylym turaly súraqtargha bergen jauabymnan anyq bayqalady, qysqasyn aitqanda, mening osy "tolghau - minәjatymnyn" ózi de sony kórsetedi.

Mening búl mәlimdememdi Vollenberg joldasqa - onyng atyna 29 jyly 9/I kýni jazylghan mәlimetimmen birge tirkep, soghan tabys etudi, al aryzdyng kóshirmesin RSFSR-ding bas Prokurory Krylenko joldasqa onyng atyna jazylyp, 29-jyldyng 14/I kýni №3 kameragha kelgen Respublika Prokurorynyng kómekshisi Musin arqyly berip jibergen mәlimdemege qosymsha retinde salyp jiberuinizdi ótinemin.

25/I-29 jyl Halel Ghabbasov   (qoly qoyylghan)».

Halel Ghabbasovtyng búl mәlimdemeni qysastyqpen jazghany anyq tanylady. Astarly keketu de bar. «Alashordashylardyng halyq ýshin kenes ókimetine qyzmet isteyik» degen «iydeyasynyn» úshqyny bar. Tergeu barysynda Bas Prokurordyng kómekshisi kelip ketken. Sonday-aq әdildik dәmetip SSSR-ding Bas Prokurory Krylenkogha da hat jazghan.

4.

Osydan keyin ile-shala, yaghni, eki kýnnen keyin, 1929 jyly 27 qantar kýni, Qyzylorda qalasynda ýshtikting qaulysy shyghyp, ony aiypty dep tapqan. Onyng sonyna:

"Men ózimdi aiyptymyn dep sanamaymyn. H. Ghabbasov", - dep qol qoyghan.

Sóitip, Halel Ghabbasovtyng súraq-jauaptary «kenes ókimetine qarsy qaruly kóterilis dayyndaghan» ózge de 71 adamnyng isine qosa tirkeldi. Etappen Mәskeuge jiberildi. 7-tomnyng 373-betindegi:

«17/VII - 29 j. № 1675 Butyrka týrmesining bastyghyna. Tómendegi 8 tútqyn aidauylmen jiberilip otyr. 1. Tashekenov Qaby Kentaevich 2. Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynovich 3. Dulatov Mirjaqyp Dulatovich 4. Aymauytov Jýsipbek Aymauytovich 5. Ispolov Myrzaghazy Ispolovich 6. Birimjanov Ghazymbek Qorghanbekovich 7. Bolghanbaev Hayretdin Ábdirahmanovich 8. Ghabbasov Halel Ahmetjanovich - aidauylmen aparylsyn jәne bir-birinen onasha ústalsyn. OGPU- ding әskery bólimi» ,- degen  búiryq boyynsha tútqyndar Mәskeuge jóneltildi.

Tizimdegi Tashekenov Qaby degen kim? Ony indete almadyq. Aragha kóp uaqyt ótkizbey Qazaqstanda qalghan tútqyndar da Mәskeuge jetkiziledi. Ol turaly OGPU-ding әskery bólimi:

«Butyrka týrmesinde Mirjaqyp Dulatovpen bir kamerada jatqan tómendegi tútqyndardy: Baytúrsynov Ahmetti, Aymauytov Jýsipbekti, Ispolov Myrzaghazyny, Bolghanbaev Hayretdindi, Birimjanov Ghazymbekti, Júmabaev Maghjandy, Yusupov Ahmetsafany, Baytasov Abdullany, Omarov Eldesti, Jәlelov Kәrimdi, Mirjaqyp Dulatov № 14 ýige auystyrylghannan keyin olardy Ghabbasov Halelge jәne № 54 kamerada jatqan Qazaqstannan kelgen 33 adamgha (Ádilov jәne basqalar) jolyqpaytynday etip әr kameragha bólip-bólip orynalastyrudy ótinemin.

OGPUding әskery bólimi - qoly», - dep (7 tom, 379- bet) núsqau bergen.

Sóitip, alghashqy 41 adam Mәskeude bas qosty. Osydan keyin olardyng bir-birin aman-esen kórisuine taghdyr jazbap edi. H.Ghabbasovtyng týrme bastyqtaryna jazghan mynaday aryzy bar:

«Korpusonoy joldasqa! Búrynghy jatqan №72 kamerada, Aqbolat joldasta mening ishkiyimderim (kóilek pen kalison) qalyp qoydy. Jughannan keyin keptirip qoyghamyn. Sony maghan berip jiberuinizdi ótinemin. №4 palatadaghy syrqat - Ghabbasov. 3/ÝIII - 29 j.».

Búghan qaraghanda H.Ghabbasovtyng týrme lazertine jatqyzylghany bayqalady.Sonday-aq iske:

«Butyri týrmesining komendantyna tútqyn Ghabbasovtan ótinish

Osy jyldyng 28 qyrkýiek kýni 20 somnyng mólsherinde mening atyma audarylghan blankining týbirtegi maghan pochta arqyly berildi. Onyng bir týbirtegi boyynsha audarylghan aqshany aldym, al ekinshi týbirtek boyynsha jiberilgen aqshany alghamyn joq. Sizden ótinishim, ekinshi týbirtek boyynsha jiberilgen  20 tengening berilmeuin nemen týsindiresiz, sonyng sebebin týsindiruinizdi súraymyn. Ghabbasov. 24/H - 29 j.», - degen tilshe de tirkelgen (7 tom, 363-bet).

Búl onyng eng songhy ótinishterining biri. ÝII tomynyng sonyna tirkelgen:

«OGPU (sot)kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 kókek kýngi kenesining hattamasyna sәikes:

№78754 is boyynsha aiyptalghanGhabbasov Halelge -QE 58/2 baby boyynsha» - aiyp taghylyp,...4.Ghabbasov Halel-A T Y L S Y N» ,- dep qauly qabyldaghan.

Osymen OGPU-ding tergeui men soty ayaqtalghan. Arada bir jyl ótken song "1931 jyly 8 qantar kýni isti qayta qarau mәselesi tyndalyp, onda:

OGPU kollegiyasynyng 4/IÝ-30 jylghy myna azamattargha shygharghan ýkimi: Birimjanov Ghazymbekke, Espolov Myrzaghazygha, Dulatov Mirjaqypqa, Baytúrsynov Ahmetke  shygharylghan ýkim kýshin joysyn", - degen qauly qabyldanghan.

Búl tizimge, ókinishke oray, Halel Ghabbasov ilinbey qaldy. Ol osy istegi eshqanday keshirimge jatpaghan, eng joghary ýkim oryndalghan tórt adamnyng biri boldy, yaghni, atyldy.

H.Ghabbasovtyng qarasty ýkimning keshirimge jatpauyna qosymsha myna ýsh oqigha әser etui mýmkin. Birinshisi: Halelding tughan jezdesi IYke Ádilev osy ýkim shyqqan jyldary Shәkәrimning úly Ziyatpen, Qúnanbaydyng nemeresi Berdesh Ázimbayúly Tәkejanovpen, Múhtar Áuezovting nemere aghasy Burahan Áuezovpen, Rayymjan Marsekovpen birge qaruly jasaqpen Shyghys Týrkistangha qonys audaryp ketti. Shynghystau men Shúbartaudaghy «aq siyrdyng kóterilisi» H.Ghabbasovqa qaratylghan ýkimge keshirim jasalmauyna, ony oryndatyp tynugha belgili dәrejede yqpalyn tiygizdi - deu qisyngha keletin siyaqty.

Taghdyrdyng jazmyshynan ozmysh joq. Halel Ghabbasov pen IYke Ádilevting qúiyndy iyirimi mening de әkem men atamdy janay ótipti. Júrtbaydyng inisi Raybay shekaranyng qarauyl jasaghynyng elubasy bop túrghanda, IYke Ádilev atam Raybaydy yqtay qonystanypty. Shekarany boylay jýrgende ylghy da janasalay qyryndap: «Osy shegir kózder men shegiren bylghary kiygenderden qorqamyn. Ajalym sodan bolmasa netti», - dep taysaqtay beredi eken.IYke - Raybaydyng mergendigine sýiinip, Raybay- IYkening búrandy myltyghyna qyzyghyp jýredi eken. Bir joly IYke Raybaydyng túnghysh perzanti Jabaghyny aldyna alyp otyryp: «Raybay, mergendigindi synayyn. Anau aghashtyng basyna myltyghymnyng qayys bauyn qyrynan keltirip ilip qoyamyn. Eger sen sol qayys baudy qyrynan qiyp týsirsen, myna myltyghymdy syilaymyn», - depti. Raybay ózining myltyghymen kózdep atqanda, qayys baudy qiyp týsipti. Uәdeleskendey Raybaygha myltyghymen qosyp qoltyghyn oq ysyp ketken qonyr baytaldy syilapty. Bir joly alystan kelgen sily qonaq retinde Erjan tóre IYkeni qonaqqa shaqyrypty. Raybay: «Bar ma. Erjan sympys adam», - dep eskertedi. Oghan IYke: «Tóre basymen satqyndyqqa bara qoymas. Býgin barmasam, keyin júrtpen syiysu qiyngha soghady», - depti.Qonaqtar jayghasyp otyra bergende ýsh-tórt soldat kirip kelip, tapanshalaryn kezey qalady. IYke de saptamasynyng qonyshyna qolyn sap jiberip, búl da naganyn suyryp alady. Eki jaq bir sәt ýnsiz arbasypty. Sodan IYke: «Áy, Erjan-ay! Sympystyghyndy estip em, súmpaylyghyng da bar eken-au. Myna elding obalyna qalarmyn», - dep naganyn jerge tastay salypty. Sol ústalghan mol ústalyp, qúrdymgha ketti. Jabaghy apayymyzgha bergen әlgi baytaldyng bir qúlyny keyin «Raybaydyng bәige qonyry» atandy. Al onyng túqymy Qonyr aighyrgha bizding de taqymymyz tiyip, qyzyghyn kórip ek. Aqyry onyng da qyzyghyn Semeyding qasaphanasy kórdi. Al Raybaydyng qyzdary Jabaghy men Izagýlge, bizding әkemiz Qúdakeldige sol IYkening ata qonysynan topyraq búiyrdy.

Kim bilsin, búl da bir taghdyrdyng iligi shyghar.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»