Dertke dәru sary altynday baly, búghy mýiizinen alynatyn pantysymen әlemge tanylghan qasiyetti Katon jerinde Katonqaraghay Memlekettik últtyq tabighy parki qúrylghanyna 10 jyl tolghan mereytoyynyng qúrmetine dýbirlegen toy ótti.

Últtyq park elimizde ghana emes, sonymen qatar Euraziya kenistigine de keninen tanymal ekendigin osy joly, yaghny memleket Tәuelsizdigining 20 jyldyghy men parkting qúrylghanyna 10 jyl tolghan mereytoyy ayasynda ótkizilgen «Altay - bizding ortaq ýiimiz» atty halyqaralyq etnomәdeny festivalida taghy bir mәrte dәleldey bildi. Atalmysh merekege Katonqaraghay últtyq tabighy parkimen tyghyz baylanysta qyzmet jasasyp kele jatqan birneshe shet memleketterding erekshe qaraugha alynghan tabighy aimaqtarynyng ókilderi qatysty.

Qazaqstannyng inju-marjany sanalatyn aimaqtyng әlemge tanymal boluyna osy ónirding tanghajayyp tabighaty men qoynauyndaghy tabighy baylyghy jәne jangha jayly klimaty deuge tolyq negiz bar.

Dertke dәru sary altynday baly, búghy mýiizinen alynatyn pantysymen әlemge tanylghan qasiyetti Katon jerinde Katonqaraghay Memlekettik últtyq tabighy parki qúrylghanyna 10 jyl tolghan mereytoyynyng qúrmetine dýbirlegen toy ótti.

Últtyq park elimizde ghana emes, sonymen qatar Euraziya kenistigine de keninen tanymal ekendigin osy joly, yaghny memleket Tәuelsizdigining 20 jyldyghy men parkting qúrylghanyna 10 jyl tolghan mereytoyy ayasynda ótkizilgen «Altay - bizding ortaq ýiimiz» atty halyqaralyq etnomәdeny festivalida taghy bir mәrte dәleldey bildi. Atalmysh merekege Katonqaraghay últtyq tabighy parkimen tyghyz baylanysta qyzmet jasasyp kele jatqan birneshe shet memleketterding erekshe qaraugha alynghan tabighy aimaqtarynyng ókilderi qatysty.

Qazaqstannyng inju-marjany sanalatyn aimaqtyng әlemge tanymal boluyna osy ónirding tanghajayyp tabighaty men qoynauyndaghy tabighy baylyghy jәne jangha jayly klimaty deuge tolyq negiz bar.

Ótken ghasyrda Qazaq SSR-i atanyp túrghan tústarda Katonqaraghay audany bar bolghany aghash ónimderin dayarlaushy degen atpen ghana tanymal bolatyn. Ol kezde búl ónirding әsem tabighaty men ózge de keremet qúndylyqtary jayly aitylmaytyn da. Ónirge óng berip, jayqala ósken balqaraghaylar men samyrsyn-shyrshalar ayausyz qoldarmen otalyp, audan men oblysty aitpaghanda respublika shekarasynan asyp jol tartyp bara jatatyn. Sol kezderding qaysybir derekkózder mәlimetine sýiensek, bir ghana Katonqaraghay audanynan jylyna 120 myng tekshemetr aghash ónimderi shygharylyp otyrghan. Búl әriyne әsem tabighatty aitpaghanda, ormandaghy jan-januarlargha da óz ziyanyn tiygizgeni aidan anyq.

Tәuelsizdigimizdi alghash jariyalaghan jyldardan bastap búl ónirge «Erekshe kýzetiletin aimaq» mәrtebesi berilui kerektigi jayly bir emes, birneshe mәrte sóz qozghalyp, aqyry 2001 jyldyng 17-shildesi kýni Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining arnayy qaulysy qabyldanady. Ol qaulyda «Erekshe ekologiyalyq, mәdeny qúndylyghy bar Ontýstik Altay aimaghynyng ghajap tabighatyn saqtap, búrynghy qalpyna keltiru maqsatynda Katonqaraghay últtyq tabighy parki qúryldy» delingen. Múnday tarihy manyzy zor sheshim osy ónirdegi kóptegen auyldar men selolardy mýldem qúryp ketuden aman alyp qana qoymay, sol eldi mekenderding halqynyng júmyssyz qalmauyna mýmkindik berdi. Jergilikti jerding jýzdegen túrghyndary 640 myng gektar alqapta túraqty júmys istep, óz kezekterinde payda tabugha da qol jetkizdi. Tabighat baylyghyn aqylmen paydalana biluding saldary osy ónirlerde kóshpeli turizmdi damytugha jәne basqa da jana jobalardy jýzege asyrugha mol mýmkindik berdi.

Osy jәne basqa da jetistikter men jaqsylyqtar jayynda jergilikti mәdeniyet ýiine jinalghan festivaligha qatysushylar jan-jaqty mәlimet alyp, bir-birlerin mereytoymen qúttyqtap, baghaly syilyqtar men marapattar tapsyryldy.

Jinalghandardy mereyli merekelerimen qúttyqtaghan «Eko - Altay» memlekettik emes úiymynyng jetekshisi, dýniyejýzilik jabayy tabighat qorynyng ókili Evgeniy Yurchenkov Katonqaraghay últtyq tabighy parkin qúru iydeyasyn jýzege asyru barysyndaghy qalyptasu kezenderi, últtyq tabighy park mamandary men audan mektepterindegi tabighatty qorghau qoghamdarymen eki aradaghy birlesip jýrgizilgen júmystar jayly estelikterimen bólisti. Sonymen qatar ol osy parkting aumaghy bagha jetpes baylyghy men til jetpes әsemdigi, tabighy keshenning bioәraluandylyghymen әlemdegi ózge últtyq parkter arasynda eng joghary baghagha ie bolghandyghyn jәne últtyq parkting «Altay - Altyntau» nominasiyasy boyynsha dýniyejýzilik «iynesko» múrasynyng tizimine engizu jóninde júmystardyng jýrgizilgendigin jetkizdi.

Kópshilikting aldynda sóz alghan Katonqaraghay últtyq tabighy parkining bas diyrektory Erlan Mústafin últtyq parkting basty erekshelikteri men ózindik qúrylymyna, kez kelgen ózge ónirlerde óse bermeytin asa siyrek ósimdikteri men jan-januarlarynyng san aluandylyghyna toqtala kele, últtyq park qyzmetkerlerining qúrylghannan bergi 10 jyl ayasynda atqarghan jemisti enbekterin, ótken jyldardaghy parkti ayaghynan tik qon kezenderindegi qiyndyqtar men kedergiler, qazirgi atqarylyp jatqan manyzdy josparlary jayynda jan-jaqty mol mәlimet berip, kәsiporynnyng tehnikalyq-materialdyq jaghdayynyng nyghangyna qoldau bildirgen respublikalyq, oblystyq basshylar men respublikalyq tabighatty qorghau salasynyng vedomstvosyna shynayy rizashylyghyn bildirdi.

- Osy uaqytqa deyin Katonqaraghay últtyq parki Qazaqstan men Reseyding ghylymy mekemelerimen ekijaqty tiyimdi qyzmetter atqaryp, qoghamdyq ekologiyalyq úiymdarmen tabighatty qorghau aksiyalaryn ótkizip, kóptegen ghylymy aghartu júmystaryn úiymdastyra bildi jәne bolashaqta da osy baghytta auqym-dy ister atqaratyn bolady, - deydi Erlan Qabylúly.

Saltanatty jiyn barysynda toy egesi Erlan Mústafin men orman sharuashylyghy júmysshylarynyng kәsipodaq tórayymy Ludmila Karaeva oqu oryndarynyng diyrektorlary men demeushi kәsiporyndardyng jetekshilerine, últtyq park ardagerleri men enbekkerlerine maqtau gramotalaryn tabys etip, parkting mereytoyyna jer-jerden kelgen qúttyqtau telegrammalary oqyldy.

Últtyq parkting ardager júmysshysy, zeynetker Qabdyrghaly Tartaev aqsaqal men  S.Amanjolov atyndaghy uniyversiytetting professory, biologiya ghylymynyng kandidaty, biyl 70-ke tolyp otyrghan Konstantin Prokopovqa qazaq halqynyng salt-dәstýrimen iyqtaryna shapan jauyp, estelik syy qúrmet kórsetildi.

Kópshilikting aldynda kórsetilgen zor qúrmetke kónili shalqyghan professor: «Biz sizderge oqu bitirgen «balapandardy» jiberemiz, olar osy jerde ósip-jetilip, qanattary bekip «qyrangha» ainalady. Halqymyzda «Býgin oqushy dayarla, ertengi kýni ol oqytushy bolady» nemese «Ústazynan ozsam dep talpynbaghan shәkirtten týnil» degen qanatty sóz bar. Sizderge zor jetistikter tileymin» dep sózin tәmamdady.

Katonqaraghay últtyq parki qyzmetkerlerin Alakól, Marqakól, Katuni (Resey Federasiyasy) qoryqtarynyng arnayy ókilderi men demeushiler, enbek salasyndaghy әriptesteri qúttyqtap, estelikke syi-siyapattar jasady. Tartu-taralghylar arasynda Reseyden kelgen katunidyqtardyng «baqsynyng dauylpazy» men ShQO tabighy resurstar men tabighatty paydalanudy retteu basqarmasy bastyghynyng orynbasary Serik Qashqynbaev syilaghan «tau barysynyn» altyn jalatylghan mýsini jinalghandargha erekshe әser etti.

Saltanatty jiynnan song toy iyeleri mereytoygha arnayy kelgen eki jýzden astam meymandy Katonqaraghay auylynyng irgesindegi súlulyghyn sipattaugha til jetpes alqapqa jayylghan toy dastarqanyna shaqyrdy.

Osy kezde jergilikti ippodromda at sporty oiyndary men sporttyng jenil atletika týrlerinen úiymdastyrylghan jarystar da óz jalaularyn kóterip, toygha jinalghan halyqqa qyzyqtyng nebir týrleri úsynylyp jatty. Jergilikti kórkemónerpazdar ýiirmesining kýshimen әzirlengen konserttik baghdarlama da toygha kelgen qúrmetti meymandardy bey-jay qaldyrghan joq. Qalyptasyp qalghan dәstýr boyynsha mereke baghdarlamasyn-da tәtti taghamdar saudasy da oidaghyday jýrip jatty. Ásirese jergilikti býldirshinderding sonau biyiktegi tikúshaq әineginen ózderining tuyp-ósken әsem tabighaty men auyldaryn tamashalauy esten ketpes estelik bolyp qalghany anyq. Olar tikúshaq әineginen tómende tigilgen bes birdey aqshanqan kiyiz ýilerdi, ippodromda ótkizilip jatqan sporttyq oiyndardy bәrin-bәrin alaqangha salghanday tamashalay bildi.

Qaumalaghan qauymnyng kóz aldynda ótkizilgen sporttyq jarystar da talay sport jankýierining delebesin qozdyrdy deuge bolady. Últtyq park mamandary ótkiziletin sport oiyndarynyng sharttary men talaptaryn barlyq auyldyq okrugterge jibergen eken. Alayda, jarystyng bas tóreshisi, Berel filialy diyrektorynyng orynbasary Kenesjan Kóshirbaevtyng aituynsha sporttyq oiyndargha Balghyn auylynyng biraz sportshylary qatysqany bolmasa, negizgi qatysushylar komandasy últtyq parkting óz qyzmetkerlerinen jasaqtalypty.

Alghashqylardyng biri bolyp jenil atletshiler mәre syzyghyn qiyp ótti. Olardyng arasynan arshatylyq Samal Dýsipova men balghyndyq Berik Slәmovting aldyna týser jan bolmady. Al arqan tartu bәsekesine jinalghandar Aqsu ormanshylarynyng bilek kýshteri bәrinen de myqty ekendigine kóz jetkizdi. Gir tasyn kóteru sporty
da tartysty ótti. Nәtiyjesinde sport jankýierlerin qayran qaldyrghan Janaýlgi auylynyng azamaty Quanysh Bayzoldin jenis túghyrynyng eng jogharghy satysyna kóterilip, auyldastarynyng mereyin ýstem etti. At sporty oiyndarynda kórermenning kónilinen shyqqan qos aru Núrly Metshinova men Ghaliya Músahanova «Eng ýzdik salt atty» atalymyna ie bolsa, salt attylardyng jeke sayysynda óreldikter Farhat Qayyrbaev pen Dosjan Ádihanovqa, sonday-aq arshatylyq Janaydar Sýiindinovke teng keler qarsylas bolmady. Kópshilik taghatsyzdana kýtken at bәigesinde Belqaraghaydan kelgen Qayrat Serkenovting jýirigi mәre syzyghyn birinshi bolyp qiyp, kóp aldynda mәrtebesi ósti.

Keshkilik Katonqaraghay aspanynda týrli-týsti ot shashu úiymdastyrylyp, Altyntaudyng alqaby merekelik shattyqqa bólendi. Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin týier bolsaq, últtyq parkting 10 jyldyq merekesi - shynymen de últtyq merekege úlasty.

Shyghys - Aqparat