Múnday jay Oralda da oryn alyp, kazak-orystardyng 400 jyldyq merekelik sharasyn ótkizudi jaqtaushylardyng biri, TJMK-nyng búiryghyna kóngen qalalyq kenesting tóraghasy Gh.Moldashev qyzmetinen ketuge mәjbýr boldy. Onyng búl ketisi turaly birinshi kitapta egjey-tegjeyli jazyldy. (qar:«1991-qyrkýiek, Oral oqighasy», S.N.Q., 2001).

20 tamyz kýni Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy múny antikonstitusiyalyq tónkeris dep qabyldap, respublika Preziydentinen, onyng Jogharghy Kenesinen elimizding egemendigi men territoriyalyq tútastyghyna Mәskeu tarapynan boluy mýmkin kez kelgen agressiyagha jol bergizbeudi, qazaqstandyq qoghamdyq-sayasy partiyalardy tek qana Qazaqstannyng óz zandaryna sýiene otyryp júmys jasaugha shaqyryp, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining elimizde eshqanday tótenshe jaghday engizilmeytindigi turaly ústanymyn qoldaytyndyghyn bildirgen óz mәlimdemesin taratty. Sol kýni, 20.08.91 kýni TJMK-nyng isterin zansyz dep tanyp, ony aiyptaghan qazaqstandyq demokratiyalyq kýshterding jәne bir birlesken Ýndeui taratyldy. Qashanda kónil ahualy qalay auatynyn kýtushi biylik partiyalary Kommunister men janadan qúrylghan biylikting Sosialistik partiyasy taghy da búl ýndeuge qosylmay әlipting artyn baghyp búghyp qaldy.

Otandastargha Ýndeu !

Múnday jay Oralda da oryn alyp, kazak-orystardyng 400 jyldyq merekelik sharasyn ótkizudi jaqtaushylardyng biri, TJMK-nyng búiryghyna kóngen qalalyq kenesting tóraghasy Gh.Moldashev qyzmetinen ketuge mәjbýr boldy. Onyng búl ketisi turaly birinshi kitapta egjey-tegjeyli jazyldy. (qar:«1991-qyrkýiek, Oral oqighasy», S.N.Q., 2001).

20 tamyz kýni Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy múny antikonstitusiyalyq tónkeris dep qabyldap, respublika Preziydentinen, onyng Jogharghy Kenesinen elimizding egemendigi men territoriyalyq tútastyghyna Mәskeu tarapynan boluy mýmkin kez kelgen agressiyagha jol bergizbeudi, qazaqstandyq qoghamdyq-sayasy partiyalardy tek qana Qazaqstannyng óz zandaryna sýiene otyryp júmys jasaugha shaqyryp, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining elimizde eshqanday tótenshe jaghday engizilmeytindigi turaly ústanymyn qoldaytyndyghyn bildirgen óz mәlimdemesin taratty. Sol kýni, 20.08.91 kýni TJMK-nyng isterin zansyz dep tanyp, ony aiyptaghan qazaqstandyq demokratiyalyq kýshterding jәne bir birlesken Ýndeui taratyldy. Qashanda kónil ahualy qalay auatynyn kýtushi biylik partiyalary Kommunister men janadan qúrylghan biylikting Sosialistik partiyasy taghy da búl ýndeuge qosylmay әlipting artyn baghyp búghyp qaldy.

Otandastargha Ýndeu !

Elde memlekettik tónkeris jasalyndy. Antikonstitusiyalyq jolmen zandy saylanghan el Preziydenti biylikten alastaldy.

Mýmkin, M.Gorbachev ózining taghdyrynyng osylay bolaryn qarama-qayshylyqqa toly sayasattaghy jýiesizdigimen sheship te qoyghan bolar, solay bolghannyng ózinde, múnday jolmen ony biylikten ketiru memlekettik qylmysqa, al, ony iske asyrushylar memlekettik qylmyskerlerge jatady.

Respublikalardyng egemendigi ayaqqa taptalyp, baspasóz bostandyghy shektelip, sayasy partiyalar men  demokratiyalyq qoghamdyq úiymdar taratyluda. Búl jay elimizdi azamat soghysy jaghdayyna әkeldi.

TJMK-shylar elde tәrtipti ornatamyz degendi aitady, biraq, múny osynday qylmysty jolmen jasaugha bolady ma? Biz - múny qabyldamaymyz! Sol sebepti de, olardyng qylmysty búiryghyna baghynushy jәne búl baghytty qoldaushy kez-kelgen is-әreket qylmyskerlermen sybaylasqyndyq bolyp tabylady.

Qazaqstandyqtar, qylmyskerlermen sybaylastyqta boludan aulaq bolayyq!

Osy Ýndeuge qol qoyshy bizder, SSSR-ding zandy biyligining saqtaluyn jәne tónkeristi úiymdastyrushylardyng sotqa tartyluyn talap etemiz.

Eger tótenshe jaghdaydyng jariyalanuy Qazaqstan aumaghyna jýretin bolsa, biz-antikonstitusiyalyq jәne zansyz qúrylghan komiytet retinde onyng sheshimderine qarsy jergilikti júmys oryndarynda, tirshiligimizding barlyq salasynda búqarany azamattyq moyynúsynbaushylyq aksiyasyn jariyalaugha shaqyramyz.

Biz Qazaqstannyng barlyq sayasy kýshterin búghan deyingi óz ara týsinbestikti úmytyp, birlesuge shaqyramyz. Lenindik, stalindik, brejnevtik zobalandargha qarsylyq kórsete almaghan býgingi agha úrpaqtyng qamsyz-múnsyzdyghyn Jas úrpaq keshirmeydi. Bolashaq úrpaqtyng synyna úshyramas ýshin de biz qoldan kelgenning bәrin jasauymyz kerek!

Qol qongshylar:

1. Qazaqstannyng sosial-demokratiyalyq partiyasy

2. Qazaqstannyng «Azat» azamattyq qozghalysy

3. «Memorial» tarihi-aghartu jәne qúqyq qorghau qoghamy

4. «Ádilet» tarihi-aghartu jәne qúqyq qorghau qoghamy

5. Nevada-Semey antiyadrolyq qozghalysy

6. Aral-Balqash-Aziya qoghamdyq komiyteti

7. «Jasyl jelek» ekologiyalyq komiyteti

8. «Almaty-Helisinkiy-Pariyj» qoghamdyq komiyteti

9. Respublikalyq tәuelsiz kәsipodaq «Birlesu»

10. «Edinstvo» qozghalysy

11. «Jeltoqsan» últtyq demokratiyalyq partiyasy

12. «Alash» últtyq partiyasy

13. Qazaqstannyn» Azamat» jastar úiymy

14. «Parasat» jastar-mәdeny birlestigi

15. Qazaqstannyng «Demokratiyalyq Odaq» partiyasy

16. Qazaqstannyng radikaldy últshyldar partiyasy

17. Qazaqstannyng zorlyq-zombylyqqa qarsy Assosiasiyasy

18. Adam qúqtary jónindegi Almaty-Helisinky úiymy.

Almaty qalasy 20 tamyz 1991 jyl

Ýndeu rotoprint tәsilimen kóbeytilip, qoghamdyq taratushylar arqyly Almaty kóshelerine ilinip, qoghamdyq kólik jolaushylaryna, kóshedegi halyqqa qolma-qol taratyldy. Belsendiligi men jedel qimyldary ýshin de birneshe qoghamdyq taratushylar eldegi sayasy ahualdy tenseltushiler retinde milisiya bólimshelerine qamalyp, ýnparaqtar (listovka) tәrkilendi. Biylik Ýndeu mәtinin sol jyldary respublikalyq baspasóz qúraldarynda jariyalatpady. «V ety je dny na Kazahskom TV informirovnaie naseleniya o sobyatiyah v Moskve bylo ogranicheno mehanicheskimy povtoramy snachala zayavleniy GKChP, y uj toliko posle 20 avgusta - zayavleniyamy pobediyteley demokratov. V mestnyh je novostyah soobshalosi toliko o zayavleniyah N.Nazarbaeva y gruppy narodnyh deputatov (no ne obshestvennikov - neformalov)» - dep jazdy jergilikti baspasóz. Qújat aragha birneshe jyl salyp baryp, 1991 jylghy 19-21 tamyz oqighasynyng 10 jyldyghyna oray «Respublika-2000 HHI ghasyrda» gazetining №33., 30.08.2001 jylghy sanynda jaryq kórdi. Myna bir derek eleng etkizerlik. KSRO-nyng búrynghy premeri ministri Valentin Pavlov batystyng «Zuddoyche saytung» gazetine bergen súhbatynda: «Osynyng bәri Gorbachevtyng tikeley qatysuymen bolghan sharualar edi. Gorbachevti biz dýisenbi kýni kýtken edik. Tótenshe jaghday engizu turaly jospar da bar bolatyn. Onyng negizgi súlbasy nauryz-sәuir ailarynda Mәskeude jasalghan edi. Men Gorbachevtyng «oyynnan» tamyzdyng 18-19-na qaraghan týnde shyghatynyn ishimnen sezgen edim» - dep, onyng ózining memlekettik tónkeriske qatysy bolghanyn mәlimdep, sonday-aq, súhbatynda Gorbachevtyng elge tótenshe jaghday engizu turaly aldyn ala jasalghan jarlyqqa qol qoyy tiyis bolatyndyghyn aitypty. Olardyng búl tónkeriske qanshalyqty qatysy bolghanyn uaqyt әli-aq ashyp beredi.

Biraq, 18-20 tamyzdaghy oqigha nәtiyjesi tónkerisshilerdin  kýtkenindey bolmady. Halyq aldynda «ya demokratiya, ya kisendelgen, senzuraly rejimdi» tandau erki túrdy. Demokratiyanyng ne ekenin týsinip, dәmin tatyp qalghan halyq az kem oilanudan song tónkerisshilerge qarsy shyqty. Tankter halyqqa qarsy oq shygharmady. Osyghan deyingi kenes respublikalaryndaghy demokratiyalyq tolqulardy qan josa etip basqan kenes әskeri Reseyding astanasynda bolghan demokratiyany qorghaushylargha kelgende olargha qarsy oq atpady. Sebebi, olar orystar edi. Osydan keyin-aq kenestik ortaq әskerding qay últtyng oiynyn oinap kelgendigi de aiqyndaldy. Osy ýsh kýn ishinde biz múny aiqyn týsingendey boldyq. Kenes ýkimetinde bolghan osy tarihy oqigha Kenes Odaghynyng týpkilikti ydyrauyna jol ashty.  TJMK-dan song Odaqtyq Shartty qaraudyng mýmkindigi joyyldy.

Keyde tarih ta spirali oralymdary sekildi qaytalanyp otyrady. Mәselen, 1917 jylghy býlik pen 1991 jylghy býlikting ózara úqsastyghy boldy. Ekeui de búqaradan qúpiya dayarlandy, ekeuin de býkil el emes, «shaghyn top» dayarlady. Ekeuinde de «bәri halyq ýshin» degen úranmen úiymdastyryldy. Eki kezeng de beybitshilik, as-su, erkindik (1917) jәne «Eldegi qatang tәrtip» (1991) degen ýndeumen halyqtyng әleumettik kónil-kýiine oraylastyra jýrgizildi. Osylay, eki býlik te bir ananyng egiz úly sekildi úqsas shyqty. Al, ózgesheligi 1917 jyly halyq demagogiyagha senip aldanyp qaldy. Kezinde Reseyde bolghan 1917 jylghy revolusiya turaly da shetel aqparattary «búl tónkeris halyq ýshin ólimmen teng jәne búl bolashaqta qaytalanbasy ýshin de adamzatqa sabaq boluy kerek» dep jazghan  bolatyn. Degenmen, 1917 jylghy revolusiya Reseyde birinshi ret bolghandyqtan, osynday jaghday qalyptasty. Osynday qatelikterinen ótken 1991 jylghy Mәskeudegi tónkeris tarihtyng osynday izgi sabaqtarynyng nәtiyjesinde búrynghy qatelikke barmady. Biz sol bir birinshi býlikten qatayyp, eseyip shyqtyq. Sóitip, HH ghasyrdyng demokrattary «búl qatelikterdi qaytalamau kerek» - dep jamyray jazghan tarihtyng sol eskertpesinen qorytyndy shyghardy.

Osy aralyqta Almatyda «Jibek joly» kóshesining manayynda, aldaghy 12-19 tamyz kýnderining birinde respublikalar arasynda bolatyn Odaqtyq shartqa Qazaqstan jaghynyng qol qoymauyn, elimizding tek qana konfederativtik qúrylym negizinde tәuelsizdik jolyn tandauyn talap etip, J.Quanyshәliyn bir top jeltoqsandyqtarmen birge ashtyq jariyalap jatqan bolatyn. «Vsu nedelu s 11 po 18 avgusta na ploshadke pered «domom-trilistnikom» stoyala «politicheskaya yurta», v kotoroy y vokrug nee nepreryvno mitingovali: «azatovsy» y «jeltoksanovsy» - protiv podpisaniya Soiznogo dogovora y vozrojdeniya Uraliskogo kazachestva, gruppa molodyh rabochih mebelinoy fabriky «Merey» - protiv privatizasiy rodnogo predpriyatiya, a «alashevsy» - protiv vsego srazu. V yurte je yaryy nasional-patriot Jasaral Kuanyshalin derjal golodovku protiv podpisaniya Kazahstanom novogo Soiznogo dogovora, trebuya provozglasheniya polnoy nezavisimosty etc» - dep jazdy A.Sviridov ózining kitabynda («Sovremennyy Kazahstan: 20 leti obshestvennoy mysli» 2006). Jasaral TJMK-dan keyingi jinalghan Qazaq KSR Jogharghy Kenesining tótenshe sessiyasynda (21.08.1991j.) demokratiyalyq úiymdar atynan sóz sóilep, konfederasiya mәselesin jәne kóterdi. Aqyry, búl iydeya qazaqstandyq biylik tarapynan qoldauyn tapty. Sóitip, Alash úly, «Azat» azamaty Jasaraldyng bastamasy elde qoghamdyq pikir tughyzyp, Qazaqstannyng tәuelsizdik jolyna týsuine týrtki bolghan naqty tarihy qadamgha jol ashty. Búl Nazarbaevtyng Mәskeude jasaghan bayandamasynda kórinis tapty.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»