Abaydyng tól ólenderining sany qansha? Qazirgi tanda «170» delinude. Eger ony ýsh júmbaq ólenimen ýstesek, jiyny – 173 ólen. Derek kózderi, mәselen, Abaydyng songhy 1995 jylghy eki tomdyq tolyq jinaghy osy sandy bekitedi. Shyndyghynda, býgingi kýngi kórsetkish – 192 ólen. Janaghy «170» degen – eskirgen, keshegi kýngi san. Yaghny abaytanugha da damu, ózgeru tәn. Ol, keybireuler qalaytynday, múz bop qatyp, tony mәngi siresken óli ghylym emes. Kez kelgen ghylym salasy siyaqty jandy qúbylys.

Búlay eskertuimning mәnisi mynau. Tayauda «Jana zakon» óleni – anyq Abaydiki!» atty zertteuim Abai.kz saytynda jariya bolghan edi. Sonyng astynda Sәmet, Qazaqbay, Maqsat degen blogerler jazbasyna qayran qaldym. Olar: «Óleng Abaydiki emes, babaydiki!», «Ataq alugha Abaydy hobby qylghandar kóbeydi» dep shýilikken eken. Qoljazbalarda joq Abay ólenderin Múhtar Áuezov ózi jinap, túnghysh tolyq jinaqty bayytqany ekining birine ayan. Sony da bilmegen «synshynyn» biri: «Mýrseyit qoljazbalarynda bar ma, bar bolsa ghana moyyndauymyz kerek!» dep qoyyp qalypty.  Pәli! E-e, qúdayym-ay, kim ne jazbaydy deysing dep selqos qala almadym. Nege deseniz, búl arada Abaygha degen qazirgi kózqaras, ony tanyp-bilu dengeyimiz atoylap túr. Óstip, ólender sany jayly taqyrypty ainalyp óteyin degen әuelgi oiymdy ózgerttim. Janaghy dәlelsiz pikirlerge berer jauabym osy maqalada.

Taghy aitayyn, ózgermeytin ghylym ghylym emes. Abay tól ólenderining jiyntyq sany 192-ge jetip, jiyrmagha taqau ólenge tolyqqany zandylyq. Janaghy ýsheu azar da bezer bolyp otyrghan «Jana zakon» – sonyng biri ghana.

Shyny kerek, «jinaqty tolyqtyrdy» delingen ólenderding basym kópshiligi júrtqa tanys. Mәsele olardyng osyghan deyin jinaqtan syrt qalghandyghynda bolyp otyr. Onyng sebepteri týrlishe (Abaydiki deuge kýmәndi kóringen, jazylghan jyly belgisiz bolghan, sayasat salqyny tiygen jәne t.b.).

Qaysysy qaydan? Osyny jetkizu onay boluy ýshin olardy tórt topqa jiktemekpin. Birinshi topta – jana aitqanday, kózi qaraqty oqyrmangha búrynnan tanys, biraq «Abaydiki emes» degen kýdikpenen úmytylghan, qaghaberiste qalghandar. Búl topqa «Býrkitting syny», «Qyzghaldaqtay qyzyqty ómir», «Aqyldy әdet jenbegi» siyaqty sheber, myqty ólender kiredi.   Kezinde abaytanushy ghalym Qayym Múhamethanov týsinik jazyp, jariya etken, biraq jinaqqa kirmegen. Nege? Sol bayaghy ýrku, sekemdenu, әri datasy, yaghny jazylu merzimi mәlimsiz boluy sebepker bolghan.

Ekinshi topqa – eki, keyde ýsh óleng әu basta bir shygharma delinip basy biriktirilgen, sol qatelik týzetilmey, trafaretti týrde bir jinaqtan ekinshi jinaqqa kóshirilip kelgen ólender kiredi. Abaydyng «Bóten elde bar bolsa» óleni – osynyng jarqyn mysaly. Atalghan óte úzaq óleng mәtinin terendep tekseru, taldau kezinde  onyng bir emes, ýsh taqyryptan ekendigi anyqtaldy. «Keseldi bolyp bitedi, Jaqsygha bitken jaqyndar» dep bastalatyn ortanghy bóliginde – Abay aghasy Tәnirberdini syngha alghan (búl ol kýnde alaqangha salghanday ayan jәittúghyn). Sol sebepten Kәkitay, Túraghúl ony eki óleng arasyna synalap salghan. Jasyryp japqan, býrkemelegen týri ghoy. Áriyne, ýsh ólenning arajigin ashyp, bólekteuimizge tura keldi.

Ýshinshi topta – әu basta audarma delinip, sol qatelik trafaretti týrde bir jinaqtan ekinshi jinaqqa kóshirilip kelgen ólender. Mysalgha «Esek» degen mysal óleng әli kýnge audarma delinedi. Shyndyghynda, onday tuyndy orys poeziyasynda joq. Demek, ol – Abaydyng tól tuyndysy. «Lashyn men Shymshyq» degen keyinnen tabylghan mysal óleng de óziniki. Janaghy «Esek» pen ekeuin Abay 1880-1881 jyldary Krylovqa eliktep jazghany shýbәsiz.

Endi «Oneginning ólerdegi sózi» jәne «Jýregimdi qan qyldy» degen jyrlargha keleyik.   Aldynghysy – Abay Oneginge aqyrghy sóz berip, oghan ólim tiletken ólen. Óleng audarma emes, nege deseniz, Pushkin jazghan «Evgeniy Onegiyn» romanynda Oneginning ózine ólim tilegeni turaly eshqanday sóz joq. Keyingisi – Lermontovtyng «Al, seneyin, seneyin» degen ólenining songhy eki shumaghynyng erkin audarmasy. Týpnúsqamen tek saryny ghana úqsas. Abay ony erkin audaryp qana qoymay, óz janynan bir shumaq qosyp bayytqan. Mine, osy ýsh shumaqty Kәkitay Abaydyng tól ólenderine qosqan. Ádilettilik pe – әdilettilik. Bayronnyng «V alibom» degen óleni boyynsha Lermontovtyng ózi de osy attas óleng jazghan. Biraq Lermontovtiki audarma emes, Bayron tektes, sonan tughan ýlgi dep sanalghan. Túp-tura sol siyaqty, janaghy ýsh shumaq mazmúny – Abaydyng óz ómiri, jeke basynyng qasireti. «Kónilding kýii taghy da» degen on jol ólendi de Lermontovtiki dep keldik. Negizi, erkin audarma, әri:

Janymnyng jaryq júldyzy,

                                              Jamandyq kýnde jarymsyn.

                                              Sóz bolsyn esti әr sózi,

                                              Keyingige qalynsyn, – 

degen songhy qorytyndy shumaqty Abay óz janynan qosqan. Osy on jol ólendi Múhtar Áuezov Abaydyng tól tuyndysy retinde 1945 jylghy 100 jyldyq toyynda jasaghan bayandamasynda keltiredi. Múhang óleng jayynda bylay deydi: «Búl anyq keleshekting ystyq, meyirli kýnin joqtaghan, keyingige syryn ashqan úly aqynnyng aryzdasu sózi, songhy bir ósiyeti edi» (M. Áuezov. Shygh. 50 tomdyq tolyq jinaghy. – Almaty. – 2014 jyl. 44-tom. – 24 bet).

Kórip otyrmyz, «Kónilding kýii taghy da» ólenin de Abaydiki deuge tolyq qúqylymyz. Audarma sanyn kóbeytuge beyildi bolghan keshegi kenestik dәuir kelmeske ketti, endi tól ólendi audarmadan ajyratyp alar uaqyt jetti.

Tórtinshi topta – kópshilikke beymәlim, ghylymy ainalymgha keshirek týsken tuyndylar. Olardyng eng irisi – «Jana zakon» óleni. Ózgeleri kólemi ýsh shumaqtan aspaytyn shaghyn ólender. Mysalgha «Oy jýgirtip qarashy, Maghash bala» dep bastalatyn qos shumaqty semeylik ghalym Amantay Isin 1997 jyly Abay muzeyi qorynan, al «Toq, tatudy syilamay» dep bastalatyn tórt joldy tarazdyq izdenushi Álimbay Nayzabaev Shәkәrimning maqalasynan tauyp alyp, ghylymy ainalymgha qosty. Sol siyaqty Abay muzeyi qorynan alynghan «Kýnәiim kóp Illahi» ólenining orny erekshe. Sebebi, ol Abaydyng óler shaghynda aitqany. Aytpaqshy, estelik arqyly jetken «Taghat degen ne taghat Haq jolynda» degen bir auyz óleng de bar. Ol da meni qaytip úmytasyng degendey jadynda jattalyp qalatyn qúndy dýniye.

Mine, asyl múrany tolyqtyrghan ólen, jyrlar osylar. Abay әlemine bótenning bir shumaghy da qona almasy anyq. Biraq ózinikin týgendeu, әrbirin orny ornyna qong asa qajetti is. Sonda aqyn әlemine, «júmbaq jan» qúpiyasyna jan-jaqtan sәule týspekshi. Mysalgha «Býrkitting syny» ólenin alayyq. Ol – Abaydyng әzirge «qayghy oilamaghan» albyrt shaghynyng kuәsi. Qústyng týr-sipaty, sureti tilge jenil, kesteli úiqaspen surettelgen. Yaghny óleng avtory ghajayyp aqyn, әri býrkitshi. Abaydiki emes deu qiyanat (ózining shedevr ólenin ya әnin basqagha kim bermek, onday anqausoqty tapshy kәne?). «Aqyldy әdet jenbegi – Eser júrttyng kóptigi» dep bastalatyn ýsh shumaq turaly da osyny aitamyz. Búl әigili «Segiz ayaq»-qa júrt mәn bere almaghanyn kórip, Abaydyng soghan kýiinip aitqan óleni.

Qoryta kelgende, Abay múrasy jiyrma shaqty ólenge tolyqty. Oghan ýrey, sekemmen emes, abaytanu ghylymy damu, tolyghu, ósu ýstinde boluynyng kuәsi dep qaraghan abzal. Kim kimge de ayan, ghylymda ózgeru, janaru tabighy qúbylys. Jogharydaghy «Mýrseyit qoljazbalarynda bar ma, bar bolsa ghana moyyndauymyz kerek!» degen nadandyqpen aitylghan jansaq payym.

Ózimning bayqaghanym, әdebiyetshi qauym Múhtar Áuezovting 1940 jylghy shaghyn maqalasyn basshylyqqa alady, sony qalqan etedi. Biraq ol zaman men búl zaman bir emes, qaraqtar. Soghysqa deyin Abaydyng kózin kórgen, ólenderin jatqa biletin kóne kózder, iyә, kóp-tin. Sol mogikannyng songhy túyaghy – 1951 jyly Abaydyng bes-alty ólenin Qayym Múhamethanov qolyna tabystaghan Mәdy Tastambekov degen aqsaqal boldy. Sonan beri ótken jetpis jylday uaqytta «mine, Abay óleni» dep tapsyrghan kising kәne? Onday adam boldy ma? Joq, bolghan joq. Sondyqtan sәl-pәl sezikti kórinse: «Abaydiki emes!» dep at-tondy ala qashugha asyqpayyq. Qolda bardyng qadirin bileyik. Sonday-aq, ólenning ózegi, iydeyasyna emes, týri men úiqasyna basymdyq beruge ýiretken sovettik senzura mashyghynan aiyghatyn uaqyt ta jetken siyaqty.

Ayta óteri, byltyrghy jyly Abaydyng jana ýlgidegi eki tomdyq tolyq jinaghy dayyndalyp, jýz danasy baspadan shyqty. Atalmysh jinaqtyng basty ereksheligi – Abay múrasy alghash ret sovettik shablon men senzuradan tolyqtay aryldy. Abaydyng tól ólenderi eki tomdyqtyng birinshi tomynda jekeley toptaldy. Árbir ólenge týsinik berilip, әr túrghydan dәiek-derekter keltirildi (ilkide qysqa ghana sholu jasaumen shektelgen sebebim sol).

Jogharyda sóz bolghan jiyrma shaqty ólenderge qatysty men atqarghan is-sharalar – olardyn  dәldi datasy men tuylu tarihyn anyqtau boldy. Sóitip, olardyng barshasy ózderining zandy ornyn tapty. Endi «jazylghan jyly belgisiz» deytin shygharma Abayda qalghan  joq, aghayyn.

Qorytyndy: Abay múrasy – halyqtyng tәrbie qúraly, ony tanytu –qogham sanasy serpin aluynyng kepili. Búl mәselege at ýsti qaraudyng saldary auyr, sondyqtan memleket tarapynan naqtyly qadamdar jasalugha tiyis! Nege deseniz, ruhany janghyru sonda ghana iske aspaq, әitpese joq.

 Asan Omarov,

zertteushi.

Abai.kz