Abay elinde Úly aqynnyng 175 jyldyghyna baylanysty kýrdeli jóndeu júmystary qolgha alynghany quantty. Biraq, aqynnyng dýniyege kelgen jeri – Syrt-Qasqabúlaqta jasalyp jatqan sayabaqta jerge tóseletin dombyra әleumetti eleng etkizdi.

Qazaq dombyrany ayaq astyna tósemek týgili bosaghagha qoymay, tórge ilip qasterlegenin joba jasaushylar bilmegen be?!  «Namysym taptalmasyn», «arym ayaq asty bolmasyn»,  dep tilegen elmiz ghoy. Qazaqtyng boytúmaryna ainalghan últtyq qúndylyqty ayaqtyng astyna tósep qoyyp, erteng toygha kelushilerge ne dep tanystyrmaq? Ayaq astynda dombyra jatqanyn bilgen sәtte-aq, әri qaray kiyeli dombyrany taptap jýruge mening ruhym jetpes edi. Tóbeden úshaqpen kórmeseniz, kózge týsiniksiz dombyranyng búl núsqasy Abaydyng dombyrasy emes, Jambyldyng dombyrasy. Qazaq dalasynda keng taraghan dombyranyng eki týri - «Abay dombyra» jәne «Jambyl dombyra». Tym bolmasa, joba jasaushylar Abaydyng ýsh ishekti dombyrasyn Abay muzeyinen kórip, aldymen tanysyp alu kerek edi.

Búl jobada eki ýlken qatelik oryn alghan, birinshisi qazaqtyng qasterli dombyrasyn ayaqqa basu,  ekinshi «Abay dombyra» emes, «Jambyl dombyranyn» jobasyn alu.

Abaydyng tughan ólkesindegi tarihy sayabaq ertengi úrpaqqa jetetin ruhany qúndylyq. Qúndylyqqa abay bolyp, saq qaraghan jón. Abay toyyn ótkizuge qúrylghan arnayy kenes mýsheleri jobany talqygha salyp, kenesip qolgha alu kerek edi.

Mening oiymsha, qazaq ruhaniyatyna shynayy ýles qosu, Abay toyynda Abay zamanynyng qúndylyghyn arttyru qajet bolsa, aspan asty kiyiz ýiding jobasy jasalghany dúrys.  Qazaq dalasyndaghy últtyq erekshe qúndylyghy qansha gektar jerdi alyp jatqan elimizdegi eng ýlken kiyiz ýy bolar edi. Tóbesin jabu shart emes, Aspanmen kómkerilip túrghan kiyiz ýi, ong qanatta Abaydyng ózi ólketanu múrajayyna ótkizgen túrmys qúraldary kiyiz ýidegi  oryndaryna say - sandyq, jýkayaq, asadal, sandyq, kebeje, keli men kelsap, t.b. sol jaq qanatta er toqymnan bastap, qaru qúraldaryn qoyyp, tórge Abaydyng qasiyetti dombyrasyn ilsin. Jerge «brusshatkamen» qara ala tekemet, ortagha dóngelek stol, qymyz tegene, qymyz ojau qoysyn. Qay jerge qanday sóz jazamyn dese erki. Kire beriske jylqy, týie, t.b. tórt týlik maldyng beyneleri, Abay otyrghan pәueske arba qoyylsyn. Abaydyng zamanyn janghyrtu degen osy emes pe?!  Kimge kórsetsek te, kelgen qonaqtargha, ertengi úrpaqqa tanystyrsaq ta qanday keremet bolar edi. Áli de kesh emes shyghar?!

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz