Men Qordayda túratyn ata-enemning qolyna kelin bolyp týskenimmen, júbayym ekeuimiz Almaty qalasynda túrdyq. Biraq, alghashqy ýilengen kýnnen bastap-aq, ata-anamyzgha jii baryp túratynbyz. Búl kýnde dýniyeden ozghan kýieuimning ardaqty ata-anasy ol kezde zeynet jasynda edi. Atamnyng әkesi Kerden atamyz da kózi tiri edi, biraq kenje balasy Jomart agha men kishi kelini Sara jengemizding qolynda túratyn-dy. Osy ýlken atamyz alghashqy jyldary túnghysh nemeresi Beybitting ýilengenin, nemere kelini mening tirshiligimizdi qyzyq kóre me, jii kelip qolymnan shay ishetin edi.  Enkishteu tartqan, shapany jelbiregen, aq saqaldy qariya qaladan kelgen bizding jýris-túrysymyzgha, ýndemey baghyp qaraytynday. Estuimshe, «toqsannan asqan jasy bar, kópti kórgen basy bar» degendey búl atamyz Qorday audanyna tanymal ozat jylqyshy, әri sayypqyran sәigýlik baptaushy bolghan. Qyrannyng kózindey ótkir, shýnirekteu kózi, shymyr bitimi, taramys qoldary sony anghartady. Bir ýiding erke qyzy bolghan mening orasholaqtau qimylyma eki atam da, enem de keshirimmen qaraytynday. Alayda, óz atamnyng kónilinen birden shygha qoymadym. Ala qaghazgha qúmar edim, kitap oqyp otyryp qalamyn, ya bolmasa tanerteng úzaq úiyqtanqyrap  qalamyn. Atam bәrimizden búryn tang atpastan túrady. Qimyly shiraq, biraq  saqal-shashy agharghan. Men kelinmin, atamnan keyin túrghanyma qysylamyn. Biraq, atam qaladan kelip, auyldyng taza auasyna balqyp, úiyqtap qalghan bizge (dәlirek aitqanda, maghan) esh renjimesten, ýy janyndaghy ózi qanshama jyl baptap ósirip kele jatqan baqshasynan kókónis, jemis-jiydekterin әkep  dastarqangha qoyatyn.. Syrtqy esikten shygha bere tóbemizden mәuelep pisip túratyn qara kók jýzimderding de baghbany ózi edi. Qaladan keletin nemerelerine arnap ósiredi. Tik jýrip, tik túrady. Ýide bolsyn, týzde bolsyn tazalyqty sýiedi. Ózgelerden de sony talap etetindey. Keyin baqsam, tekti qariya ýlken atamyzdan, óz әkesinen daryghan tabighy kirpiyaz, turashyl minezine Úly Otan soghysynda alty jyl qan keshken qiyn kezenderde boyyna singen әskery tәrtip qosylsa kerek. Kóp sóilemeydi. Al, jiyn-toyda, auyldyng әleumettik mәselelerin sheshetin qoghamdyq jinalystarda, aqsaqaldar kenesinde sóilep ketse sheshen de, kósem de bola biledi. Kóp isinde kóregendik te tanyta bilgenin de sezdik, zamandastary da kóz jetkizdi.

Uaqyt ótip jatty.. Soghysta shynyghyp, qatayghan atam da, enem de qartaydy. Nemereler, tipti shóbereler sýiip úzaq jasady. Biz bolsaq, orta jasqa jettik. Men de meyirban, júmsaq minezdi ayauly enemnin, temirdey qatal әskery tәrtipti boyyna sinirgen atamnyng shyndauynan ótip, temirdey tózimge iye, kirpiyaz ene boldym. Qyzmetimiz Almatyda bolghan son, kishi qaynymmen birge túratyn qartayghan ata-anamyzdy qalagha da alyp kelip, az da bolsa qaraytynbyz. Júmysqa ketemiz, ózderi shýiirkelesip ýide qalatyn. Keyinnen ayauly anamyz dýniyeden ozdy. Atam jetimsirep qalghanday boldy. Búrynghy әdetimizshe, qalagha әkelip túramyz. Qalany únata bermeydi. Júmystan kelgende, zerikpesin dep, әrneni әngime etip aldarqatpaq bolamyz. Atamnyng soghys ardageri ekenin de, úzaq jyldar ózi tuyp-ósken Qorday elinde ústazdyq etkenin de bilemiz. Keyde ózi de maghan: «Raushan, qaraghym sen til-әdebiyet mamanysyng ghoy», dep әdebiyet, tarih jayynan sóz qozghaytyn. Qorday elinen shyqqan óz әkesi Kerden atamyzben joldas, zamandas bolghan Kenen atamyzdyng asqan aqyndyghy, Orys patsha ýkimetining polkovnik shenin iyelengen, әigili Noghaybay by atamyzdyng sheshendigi, kósemdigi jayly sýisine әngimeleytin. Aqyn Rza Qunaqova, jazushy Maral Sqaqbaev, akademik Nyghmet Sauranbaevtyng enbekterin maqtanyshpen aitatyn. Birde men atam auyzgha alugha auyrsynatyn, әsirese, ózi eshkimge aita bermeytin súrapyl soghys jayynan naqtyraq bilgim kelip, syr tartpaqshy boldym..

...Sol kýni 1941 jyldyng jazghy tany tamyljyp atqan edi. Taudyng ortasyndaghy jazdyng jasyl kórpesin jamylyp, taudyng tang aldyndaghy tynyq auasymen tynystaghan  qannen qapersiz oimaqtay  Sharbaqty auyly búiyghy úiqysynan oyana qoyghan joq edi. Tanghy tynyq auany jaryp, satyrlaghan at túyaghynyng dybysynan býkil auyl oyanghanday boldy. Ýy sharuasynyn, balalardyng qamymen qansha sharshasa da, ótken týnde kóz ile almay, әldenege mazasyzdanghan Yrysty ana atty kisining óz sharbaghynyng aldyna kelip toqtaghanyn sezip, ýiden atyp shyqty. Auyl pochtaliony atyn tebine jaqyndap, qara tanymaytyn keyuananyng qolyna bir japyraq qaghazdy ústata berdi.. «Pәbeske» eken.. Ana jýregi qars airyldy... Osy jazda ghana orta mektepti tamamdaghan atam Qayyn Kerdenov top bozbalalarmen tize qosyp,  ataqty «qyryq birdin» 25 mausymy kýni kóppen birge maydangha attanyp kete barady..

Soghys týgili, әskery tәrtipke daghdylanbaghan órimdey jastardy tiyegen eshalon Belorussiya aumaghyna jetedi. Olardy Kozeliky qalasynda ýsh ay alghashqy әskery dayyndyqtan ótkizedi. Olardyng qatarynda atam Qayyn Kerdenov te bar edi. 

Jas jauynger atam Qayyn Kerdenov Smolensk maydanynyng 13 diviziyasynyng 72 polki qúramynda alghash ret fashistermen betpe-bet úrysqa qatysady. «Búl basqynshy jaudyng eng bir basym týsip jatqan uaqyty, jer men kók astan-kesten. Qúlaq týbinen oq zulap úshyp jatyr. Bizding polk te qarsylasyp, jan berip, jan alysyp jatyrmyz. Bir kezde zúlmat jaudyng bombalaushy úshaghy tóbemizden qayta-qayta ainalyp jýrip, bombalay bastady. Bomba bir kezde jaqyn jerden jaryldy. Aspan ainalyp jerge týskendey boldy. Topyraq astyna kómilip qalyppyn. Esimdi jisam, qasymdaghy qarulas dosym shahit bolypty. Eki jaq ta qatty qyrylghan. Kontuziya alghan men mayor Berezovskiyding gospitalyna týstim. Emdelip shyqqan son, qaytadan ózimning 72 polkime kelip qosyldym»,-degen edi alys qalghan kýnderdi qamygha eske alghan mening qart maydanger atam. Osylaysha, soghys órtin alghash kórgen jas qazaq jauyngeri mening atam Qayyn Kerdenov kenestik armiyanyng qalyng sarbazdarymen qatar keudesin oqqa tosyp, múz jastanyp, qar tósene jýrip, jaumen arpalysyp, jigerin janyp, soghys jaghdayyna shyndala beredi. 1941-1942 jyldary tútqiyldan shabuyl jasaghan nemis fashisteri alghashqy jyldary kenes әskerin qatty yqtyryp, tajal da basym әskery kýshterimen úrys salghanda tútqyngha týskender sany kóp bolghany tarihtan belgili. Otany ýshin otqa týsken әskerler osy shaqta eriksiz tútqyngha týskeni de aqiqat. Biraq, olardyng kópshiligi Stalinning sayqal sayasatynyng qúrbany boldy. Al, fashistik Germaniyanyng evropalyq konslagerlerinde bolyp, adam tózgisiz azap shegip, odan bosaghan son, taghy da soghysqa kirip, tek qana 1946 jyldary ghana elge oralghandar kópke deyin  totaritarlyq sanadan aryla almady. Olar konslagerilerde fashisterding qanshama azaptaularyn kórse de, jaq ashyp, syr shashpady. Alayda, olar elge kelgende, sol erlikteri men órlikterin de әngime etpedi. Shyn mәninde, jaumen maydan alanynda da jan berip, jan alysyp soghysyp, zúlmat jaudyng temir torynda azap shekse de, qayyspaghan olar naghyz erjýrek, qara narlar edi. Búghan býgin soghys tarihy kuә. Qazirgi tanda soghys tútqyndarynyng jaumen qarsylasu ýstinde, ya jaralanyp, ya qapyda qolgha týskenine kóz jetkizgen bizding memleket olardy әldeqashan aqtady. Qazirgi kezende kenestik tútqyndardyng aq-adaldyghyn, jankeshtiligin pash etken talay enbekter jazyluda. IYә, mening ardaqty atam da búl súmdyq sýrginnen ótipti. Reseylik «Halyq esi» saytynda da mening atamnyng sol otty «1941 jyldyn  6 qazanynda  Avstriyanyng Baden, shtalag IV V lagerinde bolyp, bosatyldy» degen aqparat kózge týsedi. Osydan son, atam qaytadan maydan  ortasyna oralyp, fashisterge qarsy órshelene úrys salady. Belorussiya, Ukraina, Rumyniya, Chehoslovakiya, Polishanyng qalalary men derevnyalaryn azat etude nebir qiyn-qystau saparlardy keshedi. Tereng ózenderdi maltyp ótip, tartpa batpaqtardan asyp ótip, týn balasy kóz ilmey qaranghy ormandarda  japadan jalghyz kýzette de túrady. Jaudan til әkeluge de qatysady. Diviziya qorshauda qalghan kýnderde, ashtyqqa da tózedi. Aqyry, shabuylgha shyghyp, qorshaudy búzyp, jaudy tyqsyrady. Sóitip, sanlaq jauynger atam Qayyn Kerdenov aibyndy 72 polk qúramynda nemis fashisterimen órshelene shayqasyp, olardy óz úyasynda talqandaydy. Al, kópten kýtken Jenis kýnin Praga qalasynda qarsy alady. «Fashister ayausyz qyrghan, zorlyq-zombylyq kórgen shet el túrghyndary azat etushi bizdi kórgende erekshe quanyp qarsy alatyn edi»,-degen edi maydanger. Biraq, soghysta qanaty qatayyp, eseygen sarbaz atam Qayyn Kerdenov elge tek 1946 jyly oralady. Ákesin kórgenmen, ayauly anasyn qaytyp kóre almaydy..  

Elge oralysymen әuelde syrttay KazPIY-ge týsken ol, keyin S.M. Kirov atyndaghy  QazMU-ge auysyp, onyng kýndizgi bólimin tarih mamandyghy boyynsha bitirip shyghady. Aqtas orta mektebine múghalim bolyp ornalasady. Birte-birte pedagogtik tәjiriybesin jetildire týsip, oqu isi mengerushisi mindetin atqarady. Al, 1953-1959 jyldar aralyghynda atalmysh mektepting diyrektory qyzmetin atqarady. 1959 jyly Qorday audanynyng ortalyghyna kelip, Abay orta mektebi internatynyng mengerushisi bolyp taghayyndalady. Maydan ótinde shyndalyp, shiraghan, ózi de tabighatynan shiraq minezdi, turashyl, tәlimger ústaz  beybit ómirde de әleumet isine bel sheshe aralasady. Ózi basshylyq etken mektep-internattyng jay-jaghdayy ony әrqashan tolghandyrady. Sol jaydan bylay degeni de bar: «Men internatty qabyldap alghanda 37 oqushy bar eken. Keyin oqushylar sany 150-200-ge deyin jetti. Er balalar ýshin, qyz balalar ýshin jataqhana, ashana saldyq. Búryn ortalyqtan shetteu Krupskaya kolhozynyng klubynda jatady eken. Oqushylargha sapaly bilim, sanaly tәrbie beruge tyrystyq. Shәkirtterimiz әr salada qyzmet etedi, qazir olardyng kóbi zeynetker de bolar. Kórgen jerde   «ústaz» dep iyilip túrady. «Shәkirtsiz ústaz túl» degen ghoy. Endi jas bolsa keldi, jeke ómirimde de baqyttymyn. Nemere-shóbere sýidim. Endigi úrpaq soghysty kórmese eken. Baqytty bolsa eken dep tilep, batamdy beremin!». 

IYә, búl 98 jasqa kelip, 2019 jyly dýniyeden ozghan ardaqty ardager, bir ghana mektepting ghana emes, eleuli enbegimen, qoghamshyl  isimen elding ústazyna ainalghan mening ardaqty atamnyng osydan bir-eki jyl búryn Jenis toyynda aitqan әngimesi edi.

Mektep-internat mengerushisi bolyp 23 jyl enbek etken ústazdyng enbegi elenbey qalghan joq. Tarihshy ústaz «Halyq aghartu isining ýzdigi» tósbelgisin iyelenedi, eki ret QazSSR Oqu ministrining gramotasymen marapattalady. Áleumet ómirindegi ózekti mәselelerdi sheshuge belsene aralasatyn maydanger, ústaz auyldyq keneske ýsh ret deputat bolyp saylanady. Al, 2000 jyly jasampaz kenes әskerining sanlaq sarbazy, maydanger Qayyn Kerdenovke Qorday audanynyng mәdeniy-әleumettik, ekonomikalyq ósip-órkendeuine qosqan  ólsheusiz enbegi ylayyqty baghalanyp, Jambyl oblysy, Qorday audany mәslihatynyng sheshimimen «Qorday audanynyng qúrmetti azamaty» ataghy berildi.

IYә, beybit ómirding de qiyndyghy men qyzyghy mol. Otbasylyq ómirde de ayauly enem, jary ústaz-ana Núrjamal Júmabayqyzy ekeui jarasymdy ghúmyr keship,  eki úl, tórt qyz ósirip, tәrbiyeleydi. Atamnyng úldary Beybit pen Beyqút, qyzdary Gýlnar, Berik, Gýlshat әpkelerimiz ben  qayynsinlim Binara, olardan sýigen nemere-shóbereleri, jiyen-jiyensharlary ómirding әr salasynda qyzmet etude.               

Býginde úzaq ghúmyr keshkenimen Úly Otan soghysyndaghy Úly Jenisting 75 jyldyq mereytoyyn shaqtau uaqyt qalghanda kóre almay ketken jankeshti  maydanger atam Qayyn Kerdenovting kózi tirisinde keudesinde jarqyraghan «Qyzyl júldyz», «Úly Otan soghysy» ordenderi men Varshava, Praga, taghy basqa da qalalardy azat etudegi eren erligi ýshin berilgen úzyn qarasy 16-gha tarta medalidary úrpaqtarynyng qolynda qasiyetti túmarday saqtauly desem  bolady.  

Raushan Ábdiqúlova,

maydangerding kelini, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz