Salynghan sharbaq qayda, sonau jylghy?!.
Salauatty ómir saltyn qalyptastyru múraty jolynda memleket tarapynan barynsha qoldau jasalu ýstinde. Aytalyq úrandatqan sharalarda esep joghyna kóz jetkizu qiyngha soqpaydy. Sonyng nәtiyjesi bolar, býginde óskeleng úrpaqtyng sportqa birtaban jaqyndyghyn kórip, janyng jadyrap qalady. Balagha baghdar berip, sportqa baulyp jýrgenderde enbegining jemisin kórip, audan namysyn respublikalyq dengeydegi aituly bәsekelerde qorghap jýr.
«Dop oinaghan tozar» degen eski úghymnyng yghynda qalmay, dop qualap ta әlemdi ózine qaratugha bolatynyn ensesi biyik elder abyroygha belshesinen batuly. Alghan betimizden adaspasaq, alma-kezek dýnie quanyshynyng bir kezderi bizge de kelip, bizding auylda da toy bolatynyna kәmil senimdimiz. Alghashqy qadamy quantarlyq dengeydegi sonday jetistigimen H.Sanbaev atyndaghy mektepti ataugha bolady. Futbol dese, ishken asyn jerge qoyyp, jany kýiip-pisip shapqylap jýretin múndaghy aghaydyng manday teri bes eli. Tabighattyng tórt mezgilining qay-qaysysyn jatyrqamay, jetkinshekterge futboldyng qyr-syryn mengertip jýrgen onyng shydamdylyghyna keyde tanqalatynymyzdy jasyrghymyz kelmeydi.
Songhy kezderi qyzdar arasynda futbol oiynyn damyta týsken ol ózi qyzmet etetin mektepting oblysymyzdaghy futboldan bazalyq ordagha ainalghanyn aitqany bar-dy.
Biraq, «qoy terisin jamylghan qasqyrdyng әreketine» salyp baqqandar, isting bereketin keltiruding ornyna qauipting qara búltyn ýiirip túrghan jayy bar.
Salauatty ómir saltyn qalyptastyru múraty jolynda memleket tarapynan barynsha qoldau jasalu ýstinde. Aytalyq úrandatqan sharalarda esep joghyna kóz jetkizu qiyngha soqpaydy. Sonyng nәtiyjesi bolar, býginde óskeleng úrpaqtyng sportqa birtaban jaqyndyghyn kórip, janyng jadyrap qalady. Balagha baghdar berip, sportqa baulyp jýrgenderde enbegining jemisin kórip, audan namysyn respublikalyq dengeydegi aituly bәsekelerde qorghap jýr.
«Dop oinaghan tozar» degen eski úghymnyng yghynda qalmay, dop qualap ta әlemdi ózine qaratugha bolatynyn ensesi biyik elder abyroygha belshesinen batuly. Alghan betimizden adaspasaq, alma-kezek dýnie quanyshynyng bir kezderi bizge de kelip, bizding auylda da toy bolatynyna kәmil senimdimiz. Alghashqy qadamy quantarlyq dengeydegi sonday jetistigimen H.Sanbaev atyndaghy mektepti ataugha bolady. Futbol dese, ishken asyn jerge qoyyp, jany kýiip-pisip shapqylap jýretin múndaghy aghaydyng manday teri bes eli. Tabighattyng tórt mezgilining qay-qaysysyn jatyrqamay, jetkinshekterge futboldyng qyr-syryn mengertip jýrgen onyng shydamdylyghyna keyde tanqalatynymyzdy jasyrghymyz kelmeydi.
Songhy kezderi qyzdar arasynda futbol oiynyn damyta týsken ol ózi qyzmet etetin mektepting oblysymyzdaghy futboldan bazalyq ordagha ainalghanyn aitqany bar-dy.
Biraq, «qoy terisin jamylghan qasqyrdyng әreketine» salyp baqqandar, isting bereketin keltiruding ornyna qauipting qara búltyn ýiirip túrghan jayy bar.
Mektepting sharbaghy joq boluy sebepti bilim ordasynyng oiyn alanyn sol manda túratyn túrghyndar ótkel jolgha ainaldyryp alghan kórinedi. Qauipke qaydan keldi dering bar ma, erteng alansyz dop qualaghan balanyng kólikting tórt dóngelegining astynda domalamasyna eshkim kepildik ete almaydy. Aghaydyng osyny aityp shyrqyrap shapqylaghanyna biyl tórtinshi jylgha ayaq basty. Mәseleni jyl sayyn auysatyn audan basshylyghynyng aldyna qongdan eshteme ónbegesin sharshaghanyn aitqan ol búl iske bilim beru bólimining de «bilse de bilmegendey keyip» tanytyp otyrghanyna ókpeli.
Sóz joq, jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqtyng lebi esip túrghany belgili. Óitkeni, 2005 jyly qújat boyynsha mektepting at shaptyrym aulasy sharbaqpen «syqiyp» túr. Osyghan baylanysty 2005 jylghy gazetimizding múraghatyn paraqtaghanymyzda, shynynda da sol kezdegi audan basshysynyng jyldyq esebinde («Maqat tynysy» №4 (232), 20 qantar 2006 jyl) H.Sanbaev atyndaghy orta mektepting sharbaqpen qorshalghandyghy aitylady. Anyghyn aitqanda, sharbaq mektepting aldynghy bóligine ghana qondyrylghan. Sonda qalghany qayda ketti, nemese qarjysy kimning qaltasyn qampaytty? Mәn-jaygha qanyq prokuratura nege ýnsiz? Mine, jauapsyz san saualdar mәselening shetin ústasang boldy, aghytylyp kete beredi.
Prokuratura deytin sebebimiz, aghaydyng aituynsha, byltyrghy jyly aryzdy auyzsha jazdyryp alghan eken. Keyin oghan atalmysh kelensizdikke baylanysty is qozghalghandyghy jóninde de jauap hat kelgen. Biraq, arty «syiyrqúiymshaqtanyp» qala barghan. Búl-qúqyq qorghaushylargha jogharyda «tart qolyndy» dep otyrghan bir «qúdaydyn» bar bolghanynyng belgisi dep tanugha bolarlyq jayt. Qara baqyrgha sheyin qayda júmsalghandyghyn qadaghalaytyn qarjy polisiyasynyng da «kóz júma» qarauy bizge týsiniksiz.
«Barmaq basty, kóz qystylyq» әreketting perishteni joldan taydyrghan qúdirettiligi-ay desenshi! Balanyng qauipsizdigi qara baqyrgha da tatymaghany ma sonda? Álde qashanghyday bir qasiret oryn almayynsha, jyr bolghan qayran sharbaq tartylmay ma?
Aryzdana kelgen aghay endigi ýmitti deputattargha artyp otyr.
Qalay degende de, balanyng qauipsizdigi-eng bastysy. Sondyqtan, búrynghy sharbaghyn bolsa da, qayta salyp beru mәselesi sheshilui tiyis.
A.BAYJIGITOV,
Atyrau oblysy,
Maqat audany,
Maqat kenti.