Abay poemalarynyng sany – ýsheu. Olar «Masghút», «Eskendir», «Ázim әngimesi» – ayaqtalmaghan poema. Aqynnyng búl ýsh poemasynyng ýsheui de ózining tuyp-ósken qazaq ortasyn, olardyng túrmysyn, bolmysyn suretteytin shygharma emes. Ýsheui de shyghystyq dastan-anyzdardan nemese ertegilik taqyryptardan alynghan sujetterden qúralghan. Kólemi az, oqigha sujeti shaghyn, Abaydyng osy poemalarynyng negizgi iydeyasy men maqsaty ústazdyq tәrbiyelik oilargha arnalghanyn bayqaymyz. Qogham ómirin jan-jaqty keng qamtityn roman-poemalargha nemese shytyrman oqighaly qyzyq tartysqa qúrylghan romantikalyq poema janryna Abay kóp qyzyqpaghan sekildi.

Aqyn belgili bir oqighalardy surettey otyryp, shygharma sonynda oqushysyn anyq bir tәrbiyeli oigha jeteleydi. Birinshi aitpaghymyz «Masghút» poemasy.

Poemanyng uaqighasy, taqyryby shyghys halyqtarynyng anyzynan alynghany bayqalady. IY.S.Turgenevting «Vostochnaya legenda» atty qysqa әngimesi men «Masghút» poemasynyng birinshi bólimining sujeti basynan ayaghyna deyin aina-qatesiz birin-biri qaytalaydy. Ekeuinde de oqigha shyghys elderining birinde, dәlirek aitsaq, Baghdad qalasynda ótedi. Poemada Abay arab halqynyn, onyng tirshiligin naqty detalidarmen keng qamtyp suretteudi maqsat etpegen. Poema jelisi boyynsha basty keyipkerding aty – Masghút. Eshqanday erekshe qasiyeti joq, qarapayym halyq arasynan shyqqan adam. Tirshilik etetin shahary – Baghdad. Zamany – Haron Rashid Halifanyng túsy. Keyin Masghútqa kezdesetin qariya músylman anyzdaryndaghy Qyzyr, qazaqsha Qydyr ata. Halyq týsinigindegi Qydyr ata keyde-keyde baghy janghan adamdardyng kózine kórinip, olargha baq-dәulet ýilestirushi adam. Adamdardyng kózine әr jaghdayda әr týrli bolyp kórinetin Qydyr ata poemada Masghútqa jәbir kórip, tayaq jegen beyshara shal keypinde kórinedi. Masghút ony úrylar óltirmekshi bolyp, jәbirlep jatqan jerinen qútqaryp alady. Búghan riza bolghan shal, ony ertesine bir jerge shaqyryp, búzylghan bir tamgha ertip barady. 

Barsa tamgha bir gýl túr solqyldaghan,

Basynda ýsh jemis bar bylqyldaghan.

Biri – aq, biri – qyzyl, biri – sary,

Tandap al men bereyin birin saghan.

Aghyn jeseng aqylyng jannan asar,

Saryny alsang dәuleting suday tasar.

Eger de qyzyl jemis alyp jesen,

Úrghashyda jan bolmas senen qashar,-deydi shal.

Shaldyng aitqandaryn tyndap, oilanghan Masghút qyzyl jemisti alady. Ol aqyldan da, baylyqtan da jiyrenip qashady. 

Abay ózining birinshi qara sózinde «Mal baghu (Abay búl jerde dýnie jinap, baidy aityp otyr N.M.) joq, bagha almaymyn... qyzyghyn ózing týgel kóre almaytúghyn, úry, zalym, tilemsekterding azyghyn baghyp beremin dep, qalghan az ghana ómirimdi qor qylar jayym joq. Ghylym baghu(Abay búl jerde aqyldy boludy aityp otyr N.M.) joq, ghylym baghar da, ghylym sózin sóiler de adam joq. Bilgenindi kimge ýiretersin, bilmegenindi kimnen súrarsyn? Múndanyp sher tarqatysar kisi bolmaghan son, ghylym ózi tez qartaytatúghyn kýiik»- degen Abay, baylyq pen aqyldan qashqan Masghútqa,kóp nadannyng ortasyndaghy sol óz basynyng ayanyshty halin aitqyzyp otyr. Qyzyl jemisti tandaghan Masghút:

Qyzyldy jesem,meni әiel sýier,

Aramdyqqa jýrmesem, ne jan kýier?

Úrghashy da kóp jan ghoy, dosym bolsa,

Dep edim bir paydasy maghan tiyer

 

Erkekting erkek adam bolsa qasy 

Qatyn,sheshe,qyzy joq kimning basy?

Han qahar, qara kisi qastyq qylsa,

Sonda úrghashy bolmay ma, arashashy?

 

Teginde adam basy sau bola ma?

Boyynda tekserilmes dau bola ma?

Eri ashu aitsa, әieli basu aityp,

Otyrsa, búrynghyday jau bola ma?

 

Sony oilap qyzyl jemis men tandadym

Berseniz jemek bolyp bel bayladym.

Topa - torsaq búl sózdi aitqanym joq

Basynda-aq  oilap tegin abayladym.

Masghút әieldi, eng aldymen adamzattyng qaq jarymy dep týsinedi. Onyng oiynsha әiel, ol saghan jaryq dýnie syilaghan – anan, ol sening ómirlik serik jaryn. Áyel jәne әiel tegi ol sening perzenting – qyzyn! Ol әielding dostyghyn erekshe baghalaydy. Áyel jynysy er jynysymen adamgershilik jóninde teng dәrejede. Adamgershilik morali filosofiyasyndaghy ózi aitpaq bolghan oilardy gumanist-aqyn Abay Masghút atymen aitady. Poemada moralidyq filosofiyalyq oi, oqigha tartysynan emes, aqynnyng aqylynan tuady. Masghút qyzyl almany jegen son, poemadaghy kelesi oqighalar, әiel qauymy, әiel dostyghy turaly bolyp, óris aluy shart edi. Biraq, Masghút bar әiel qauymy týgil, bir әielding dostyghyna dushar bolmaydy . Búl Abaydyng «Masghút» poemasyndaghy kompozisiyalyq túrghydan ýlken olqylyqqa jol berui edi. Qyzyl jemisti jegen Masghút әiel dostyghyna kezdesuding ornyna:

Sol Masghút Qydyr shaldan bata alypty,

Sonynda Shәmsi-Jihan atalypty.

Maghynasy «búl dýniyening kýni» degen

Jetilip bizge ghibrat sóz qalypty,-dep, ol aqyl parasaty arqyly kýlli jahannyng yaghny kýlli әlemning kýni bolghan aqyldy kisi bolyp ketedi.

Is-jýzinde ol qyzyl jemisti jegen kisi emes, qayta ózi jemeymin degen aq jemisti jegen kisi bolyp, ýlken aqyl iyesi bolyp shyghady.

Sol Masghút halifagha uәzir bolyp jýrgen kezinde, týsinde sol bayaghy Qydyr shal ayan berip: «Ey, balam! Kýndiz-týni qatty jauyn jauady. Sol jauynnyng suyn ishken adam jeti kýn jyndy bolyp, jeti kýnnen song qayta onalady. Jyndy bolyp qalmas ýshin kóp qylyp su jinap al»-deydi. Uәzir Masghút múny patshasyna aityp, ekeui kóp qylyp su jinap alady. Aytqanynday uәdeli kýni qatty jauyn jauyp, sol sudan ishken patshalyqtaghy barlyq adam jyndy bolyp, patshagha baghynudan qalady. «Sender kesapatty jauynnyng suyn iship, keselge úshyrap jyndy boldyndar»- degen patsha men uәzirdi, jyndy su iship, jyndy bolyp qalghan kópshilik óltirmekshi bolady. Ólimnen qútylarlyq qanday jol tabamyz degen patshagha Masghút: «Jyndy sudan ózimiz de ishuimiz kerek»-deydi. 

Ekeui jyndy sudan iship aldy,

Qútyryp kóp aldyna jetip bardy.

Ónkey jyndy bayqamay aityppyz dep

Qúldyq úryp, búlargha kóp jalbardy.

 

...Kórding be, kóp tentekting qylghan isin,

Eriksiz esti ekeuin eser etti, - dey kele:

 

Kópting bәri osynday, mysal etsen,

Kóp aitty dep aldanyp, uaghda kýtsen.

Ghapyl bop kóp nәrseden bos qalasyn,

Andamay kóp sózimen jýrip ketsen, - degen aqynnyng basty oiy – ómirde ózindik kózqarasy, oiy, pikiri bar jeke túlgha qalyptastyru. Mine, osynday ózining aitayyn degen negizgi oiymen aqyn  poemasyn ayaqtaydy. Abay búdan da búrynghy ghibratty sózderindegi «Sokrat hakimge u ishkizgen», «Janna d’Arkti otqa jaqqan kópshilik emes pe edi «Kópte aqyl joq»:

Kóp aitsa kóndi

Júrt aitsa boldy

Belgisi nadan adamnyn»-degen pikirlerin poemada aitpaq bolghan maqsatty oilarymen úshtastyrady. Ózining besinshi qara sózinde qazaq maqaldaryn, ondaghy aitpaq bolghan oidy taldap synaytyn Abay, «Jalghyz jýrip jol tapqansha, kóppen jýrip adas»,  «U ishseng ruynmen»-degen qazaq mәtelderin «Masghút» poemasy arqyly synap, ózining synshyldyq-satiralyq oiynan habar berip túrghanday. Jogharyda aityp ótkenimizdey, Abay búl poemasynyng kompozisiyasyn oidaghyday tolyq kórkem etip shyghara almaghan. Masghút halifagha uәzir bolghan song poemanyng songhy bólimindegi «Jyndy su» motiyvi jәne odan tuatyn «Júrtyng jyndy bolsa, sen aqyldy bolma, qosa jyndy bol» – deytin qorytyndylar, poemanyng alghashqy bóliminde suretteletin qyzyl jemis tandau sebepterine, oqystan bolghan erekshe oqigha siyaqty, logikalyq jýie jaghynan ýilesip, qiyspay túr.

Poemanyng týpki iydeyasy – Arabstanda bolghan oqighany aitu emes, Arabstandaghy oqigha arqyly, aqyn ózi ómir sýrip otyrghan qazaq qoghamyna oy tastay otyryp, «Kóp aitsa kóndi, júrt aitsa boldy», - deytin emes, jeke túlgha retinde ózindik oiy bar, pikiri bar adam tәrbiyeleu.

«Eskendir» – Abaydyng eng ýzdik poemasy. «Masghúttay» emes, múndaghy sujettik qúrylys oqigha órisine say, barlyq әreketter men qayshylyqty oqighalar negizgi oilargha úitqy bolyp, Eskendir basymen baylanystyryla suretteledi.

Shyghysta Eskendir, Europa elderining atauynsha Aleksandr dýnie jýzi halyqtarynyng anyzdarynda, ertegi dastandarynda erekshe oryn alghan adam.

Ár halyqtyng әdebiyetindegi Aleksandr Makedonskiyding beynesin kóp zerttegen ghalym E.E.Bertelis: «Shyghys halyqtaryna Aleksandr joryqtarynyng shyn mәni beymәlim boldy. Aleksandr grek respublikasyn talqandap, azamattaryn baghynyshtylargha ainaldyrghany, erkindikting ornyna jeke adamnyng óktemdigin ornatuy, onyng joryqtary Shyghys elderin oirandap, mәdeny qazynalaryn joyghanyna olar mәn bere qoymady. Múnday әreketter shyghystyq tirandargha tәn әdet edi. Sondyqtan da, naghyz Aleksandr tez úmytylyp, anyzdar men әngime-ertek túmandarynda tez ghayyp boldy. Aleksandrdy ónegeli basqarushy etip suretteu dәstýri qalyptasty. Ol turaly naqty derekterding joqtyghynan keyipkerding boyyna avtor qanday qasiyetterdi qalasa sony úyalatty. Múnyng ózi basqarushygha ýiretu, aqyl aitu (zersalo) taqyryby toptasqan erekshe bir shygharmalar tegining tuuyna әkep soqty. Sóitip, "Aleksandriya" fabulasyna óz kezinde ghylymnyng әr salalarynyng әr týrli derekterdi engizu әreketine әkeldi de, basqarushy adam mengeruge tiyis bilimderdi qyzyqty týrde habarlaytyn ózindik bir ensiklopediyagha ainaldy. Búl kórkem shygharmalar ghana emes, sol shygharmalar jazylghan dәuirding sayasy danalyghynyng jiyntyghy edi» [1,4]- dep jazdy.

Búl dәstýr Firdousiyding (934-1020) poemasy «Shahnamanyn» Iskender bóliminde, Nizamiyding (1141-1203) «Iskander-Name», Hosroudyng (1253-1325) «Iskanderding zersalosy», Jamiyding (1414-1492) «Iskander danalyghynyng kitaby» jәne Novoiyding (1441-1501) didaktikalyq filosofiyalyq dastany «Saddy Iskanderiy» («Eskendirding qorghany») shygharmalarynda damyghandyghy belgili.

Búl aitylghan shygharmalarda Eskendir aqyldy, әdiletti de danyshpan el basqarushy qolbasy retinde qasterlene jyrlanady.

Búl atalghan shyghys klassikterining shygharmalaryn Abaydyng jaqsy bilgenine kýmәn joq. Abaygha deyin tek azerbayjan klassiygi Nizamy ghana Aleksandr Makedonskiyding tarihyn dúrys jazyp, ony Filikustyng (Filiptin) balasy dep jyrlasa, basqa avtorlar Eskendirding ómir tarihyn óz qalauynsha ózgertti. Mysaly, I-III ghasyrlardaghy «Psevdo-Kallisfen» romany ony Egiypet adamy Nektanebtyng balasy dese, Firdousy Iran shahynyng úrpaghy retinde bayandady.

Abaytanushy ghalym M.O.Áuezovting aituynsha: «Songhy tapqan derekterimizge qaraghanda Abay Eskendir jayyndaghy anyzdy týgelimen sol Nizamiyding "Eskendir namasynan" alghan. Ázerbayjannyng úly klassiygining eng zor poemasy "Eskendir nama" sansyz kóp oqighalardan, kóp tarau bólimderden qúralghan asa bay mazmúndy dastan. Eskendirding Dariymen soghysqany, onan song azerbayjan patsha әieli Nushabemen kezdeskeni, Eskendir men Haqan әngimesi, Qytay, Túran ólkelerinde jýrgen saparlary jәne teristik ólkedegi ghajayyp baqyt, molshylyq, әdilet ornaghan elge úshyrasuy - bәri de Nizamiyde mol bayan etiledi. "Eskendir namanyn" taghy birneshe taraulary sol Eskendirding týn tarapynan shekken saparyna arnalady. Ol sapargha Eskendir Ábulhayat suyn (mәngi ómir beretin sudy) izdep barady.

Týn dýniyesinde, úzaq qaranghylyq saparynda, san qiynshylyqtar ortasynda qalyng qolmen jýrgen Eskendirdi bastaushy Hyzyr bolady. Búlar izdegen Ábulhayat suyn Hyzyr jalghyz tauyp, ózi iship, juynyp alady. Astyndaghy aqboz atyn da suaryp, әri sugha shomyldyrady. Biraq ghajayyp sudy Eskendirge bildirmek bolghanda, ghajayyp su ghayyp bolyp ketedi. 

Sol týn tarapta jýrgende, joryqtaghy Eskendirge syry, jayy mәlimsiz bir jas kezdesedi. Ol jas perishte dep aitylady. Sol jan Eskendirge ózgeshe syry bar, kishkentay tas beredi. «Keyin oilansang osy tastan kóp syr kóresin, oy tabasyn»,- deydi. Týn tarapynan Eskendirding barlyq serikteri neshe aluan qymbat asyl tastar alyp qaytady. Eskendirding alghany janaghy kishkentay tas. Keyin Eskendir ózining oishyldarymen birge otyryp sol tasty sarapqa salady. Tas tarazygha týskende barlyq ózge asyldy basa beredi. Onyng salmaghyna qarsy qanday qazyna ýise de, para-par kelmeydi. Osy kýige qayran bolghan Eskendirding qasyna Hyzyr kelip bir uys topyraqty kishkene tastyng ýstine tastay bergende, tas jaghy jenileyip, aspangha kóteriledi. Sonda ózgeden búryn Eskendirding ózi oishyldyq tanytyp, «Topyraqtan bitken topyraqtan ghana toyym tabady», -dep baylau jasaydy.

Mine, bizding biluimizshe, Abay paydalanyp otyrghan sujet Nizamy jazghan «Eskendir namanyn» dәl osy túsynan alynghan [2, 191-192].

Sonda qalay, Abay «Eskendirdi» Nizamiyden audarghan bolyp shygha ma?

Joq, olay emes eken! Taghy da sol úly ghalym M.Áuezovke jýgineyik. M.Áuezov: «Kópke mәlim bolghan tarihy shyndyqtar boyynsha, shyghysta bir klassik jyrlaghan taqyrypty kelesi buynda taghy bir shyghys aqyny qaytalap әngime etetin, tyng dastandar shygharatyn dәstýr bar.

Olar bireuining taqyrybyn bireui aludy zandy jol etken. Tek aldynghynyng ólenin almay jәne aldynghy aitqan oqighalardy negizinen paydalansa da, kóp jerde óz erkimen ózgertip, tynnan jyrlap shygharatyny bolady. Búlaysha bir taqyrypty әr aqynnyng qaytalauy esh uaqytta audarma dep tanylu kerek emes. Ol ózinshe qayta jyrlau, tynnan tolghau, aqyndyq shabyt synasyp, jyrmen jarysu esepti bir salt edi.

Shyghys poeziyasy búl saltty zandy dep bilip, osy dәstýrge «Nazira», «Naziragóilik» dep atau bergen. Abay sol dәstýrdi jaqsy bilip qana qoymaghan, qoldanghan da. Nazira jolymen aldynghy aqynnyng poemasy boyynsha, qaytadan jana poema jazatyn aqyndar, keyingi zamannyng kózqarasyn, tvorchestvolyq jana poeziyasyn tanytady. Mysaly Nizamiyding «Hamsasynda» jyrlanghan «Lәili-Mәjnýn», «Hosyrau-Shyryndy» ózbekting úly klassiygi Nauay qolgha alyp jyrlaghanda kóp tyng janalyqtar qosqan. Nauay óz dәuirining oishyly, ókili bolyp otyryp, Lәili men Mәjnýnning mahabbatyna da tynnan shyndyq sipattar beredi. Al, «Farhat-Shyrynda» Nizamidaghyday emes, Hosrau patshany ýlken synshyl oimen әshkerelep, zúlymdyq sipatta suretteydi» [2, 194]- dep kórsetti.

Nizamy ózining «Eskendir namasynda» Eskendirdi "әdiletti", "oyshyl", "dana", "ónegeli basshy"- dep ony ýlgi ete surettese,

Osy júrt Eskendirdi bile me eken?

Makedoniya shahary oghan meken.

Filipp patsha balasy er kónildi

Maqtan sýigish, qyzghanshaq adam eken,-dep, óz poemasyn birden Eskendirge jaghymsyz minezdeme beruden bastaghan Abay:

Eskendir toqtau kórmey ósken jan ghoy,

Kelmey me toqtausyzdyng bәri danghoy,- dep Eskendir boyyndaghy jaghymsyz qylyqtardy kóbeyte kele:

Jazyqsyz jaqyn elding bәrin shapty,

Dariyanyng suynday qandar aqty.

Shapqan jerding bәrin de bodan qylyp,

Ókimetpen qolyna tartyp apty.

Eskendir elde almaghan han qoymady,

Alghan sayyn kónili bir toymady.

Arany barghan sayyn qatty ashylyp,

Jerding jýzin alugha oy oilady,- dep, danghoy maqtanshaq Eskendirding qara niyetti jauyzdyq basqynshylyq soghystary men onyng ómir tarihyn batys pen shyghystyng bilimin teng mengergen hakim Abay, tarihy derekterge say, ralistik túrghyda suretteydi.

Sol jer jýzin jaulap aludy maqsat etken Eskendir qatty shólden qinalyp, aqyrynda ózgeshe tәtti, ghajap bir sugha kezdesip, sol jerdegi eldi jaulap baghyndyru maqsatynda, sudy órlep kele jatyp, altyn qaqpaly bir qorghangha kezdesedi. Menmensigen tәkappar Eskendir qorghannyng qaqpasyn asha almay:

-Bilmesen, men Eskendir patsha degen,

Jer jýzining soghysta bәrin jengen,- degen Eskendirge:

-Myqtymyn dep maqtanba, aqyl bilsen,

Myqty bolsang ózinning nәpsindi jen!

Ishi tar, kóre almastyng bireui sen,

Onday kisi búl jerge kelmeydi ten,- dep, eskertkishke syy súraghan órkókirek Eskendirge oramalgha týiip bir qu sýiek berip jiberedi. Maghan syigha bir qu sýiek berdi dep ashulanghan Eskendirge danyshpan Aristoteli búl sýiekting qasiyetin kórseteyin dep, tarazy aldyryp, bir jaghyna sýiekti salyp, ekinshi jaghyna qansha altyn-kýmis, asyl zattardy salsa da, sýiek asyl zattardy basyp túra beredi. An-tang bolghan Eskendir múnyng syryn tapshy dep, danyshpan Aristoteli hakimnen súraghanda:

Hakim jerden topyraq alyp bardy,

Bir uystap sýiekke shasha saldy,

Ana basy sylq etip jerge týsip,

Sýiek basy joghary shyghyp qaldy,-deydi.

 Múnyng mәnisin súraghan patshagha hakim Aristoteli:

Búl adam kóz sýiegi,-deydi hangha,-

Toya ma, adam kózi myng men sangha?

Jemit kóz jer jýzine toymasa da,

Ólse toyar kózine qúm qúiylghanda.

 

Kәpir kózding dýniyede arany ýlken,

Alghan sayyn dýniyege toya ma  eken?

Qansha tiri jýrse de, ólgen kýni,

Ózge kózben birdey-aq bolady eken,- dep, ózining poemadaghy oqushysyna arnaghan qorytyndy ósiyetin Aristoteliding auzymen aitqyzghan Abay: 

Qu ómir joldas bolmas, әli-aq óter,

Óz kýlkine, ózing qarq bolma beker!

Úyatyng men aryndy malgha satyp,

Úyatsyzda iman joq, týpke jeter.

 

Maqtanasyn bireuge maqtasyn dep,

Shaujayymnan esh adam qaqpasyn dep,

Sen ketken song artynnan kýlip qalar,

Antúrghannan qúdayym saqtasyn dep.

 

Aqylsyz ózin maqtap byljyraydy,

Boyyna ólshep, sóilesen, neng qúraydy.

Jaqsy bolsan, jaryqty kim kórmeydi,

Óz baghandy ózinnen kim súraydy?!- dep, Abay poemanyng songhy shumaqtaryndaghy oi-týiinderin óz zamanynyng tynysy men talabyna, ózining negizgi gumanistik, aghartushylyq baghytyna sәikestendirip, búryn ózge ólenderinde ózi aityp kelgen moralidyq-filosofiyalyq tәrbiyeli oilaryna qaray búrghan. M.Áuezov aitqanday, «Eskendir» taqyrybyna Shyghys aqyndarymen «Naziragóishilikke» barghan Abaydyng Shyghys klassikterinen negizgi aiyrmashylyghy nede? Endi osyghan keleyik.

Bizding oiymyzsha, basty aiyrmashylyghy sol, Shyghysta «birinshi» ústaz atalghan danyshpan-ghalym – Aristoteli, shyn ómirde tarihy Aleksandr Makedonskiy patshany jas kezinde ghylymgha tәrbiyelep oqytyp, ústazy bolghan. Búl – tarihy shyndyq. Osy aqiqat shyndyqty hakim Abay tarihy enbekter arqyly jaqsy bilgen. 

Shyghys klassikterinde Eskendir patshagha kómek beretin aqylshylary Qyzyr ata ne bolmasa jas perishte sekildi әr týrli qasiyetke ie miftik túlghalar bolsa, Abaydyng «Eskendirinde» Eskendir patshanyng aqylshysy, ózining ómirdegi ústazy, tarihy túlgha, danyshpan ghalym Aristoteliding ózi. Aqyn Aristotelidi:

Sol kýnde Aristoteli – jeke dara,

Aqyl sózin tyndamay bar ma shara, -dep, jyrgha qosady. 

Poemada suretteletin sýiekting syryn ashu oqighasynda, Aristoteliding aqyly men gumanistik oiy onyng danalyghy jan-jaqty terennen ashylady. Sýiekting syryn súraghan Eskendirge Aristoteli:

Búl- adam kóz sýiegi,- dedi hangha,-

Toya ma adam kózi myng men sangha?

Jemit kóz jer jýzine toymasa da,

Ólse toyar, kózine qúm qúiylghanda,- dey kelip,

Ashulanba, ei, patsham, aitayyn dat:

Altyn qaqpa bermedi sizge rúqsat.

Syy súradyn, bergeni- bir qu sýiek,

Múny kórip, alynyz siz de ghibrat,- deydi.

Aristoteliding búl sózi Eskendirge oy salyp, rayynan qaytarady.

Oylap-oylap patshanyng moyny týsti,

 «Qúdayym kórsetti,- dep búl bir isti.

Bekerlik eken mening búl isim», - dep,

Qolyn alyp, júrtyna qayta kóshti,- dep, poema oqighasyn ayaqtaghan aqyn, Aristoteliding danalyq sózderi arqyly Eskendirding shapqynshylyghyn toqtatyp, jauyzdyqty әdilettilikke jendirip, Aristoteli obrazy arqyly danalyq pen әdiletti dәripteydi.     

Poemada Aristoteli bilimdi de bedeldi, ýlken aqyl iyesi, tipti jer-jahandy jaulaushy Eskendir patshanyng ózinen de qaymyqpay, oghan ónegeli oy aitatyn danyshpan retinde suretteledi. 

«Eskendir» poemasyndaghy Aristoteli beynesi – tarihta bolghan danyshpan ghalym Aristoteliding obrazy. Abay poemada ýlken aqyl iyesi Aristotelidi patsha Eskendirden sonaghúrlym joghary qoyady. Múnyng ózi tarihy derekterden mol maghlúmaty bar, realist-aqyn, hakim Abaydyng tereng biliminen habar berse kerek.     

Ekinshiden,  ózderining qiyalynan tughan «ónegeli basshy» iydeyasyn dәriptegen Shyghys klassikteri, tarihy Eskendirdi bilmegen, biluge tyryspaghan da, ony maqsat etpegen de sekildi. Batys pen Shyghys bilimin teng mengerip, aqyndyq sheberlikte eshkimge des bermeytin hakim Abay, Eskendirding ómir tarihyn, onyng jer jýzin jaulap alghysy kelgen qanqúily basqynshylyq soghystaryn tarihy zertteulerden jaqsy bilgeni kórinip túr. Tarihy shyndyq arqau bolghan Abaydyng «Eskendir» poemasynda, Eskendir dýnie jýzin jaulap alghysy kelgen basqynshy retinde suretteldi.

Álem әdebiyetindegi Aleksandr Makedonskiyding beynesin kóp zerttegen ghalym E.E.Bertelis Abaydyng «Eskendir» poemasyn bilmegen. Eger ol Abaydyng «Eskendir» poemasymen tanys bolghan bolsa,  Abaydyng «Eskendir» poemasy, tarihta bolghan, dýnie jýzin jaulap alghysy kelgen basqynshy Eskendirding bar bolmysyn ashyp kórsetetin kórkemdik sheshimi asa joghary, tarihiy-realistik shygharma ekendigin moyyndaghan bolar edi,- dep oilaymyz.

Qoryta kelgende, Abay ózining «Eskendir» poemasyndaghy Eskendir beynesi arqyly, tarihta bolghan basqynshy Aleksandr Makedonskiyding (Shyghysta Eskendir) tarihiy-realistik beynesin somdaghan.

Óz poemasynda tarihiy-realizm túrghysyndaghy tarihta bolghan, tarihy Eskendirding beynesin somdap, adamgershilik pen әdiletti jyrlaghan Abay, «Eskendir» taqyrybyn jyrlauda, shyghys klassikterinen sonaghúrlym biyikte túr. Sebebi, Abaydyng «Eskendir» poemasy – parasatty adamgershilik pen әdiletti jyrlaghan tarihiy-realistik shygharma. Búl – aqiqat dýniye! Sondyqtan da «Eskendir» poemasyn, Abaydyng dýniyejýzilik «Aleksandriya» taqyrybyna qosqan ózindik zor ýlesi dep qarauymyz kerek.   

Paydalanylghan әdebiyetter:

1. E.E.Bertelis. Roman ob Aleksandre y ego glavnye versiy na Vostoke. M.L. 1948, 378 str.
2. M.O.Áuezov. Abay (Ibrahiym) Qúnanbaev. Monografiya. Almaty, «Jazushy» - 1985j. 496 bet.

Núrghaly Mahan

Abai.kz