QR Ishki ister ministrligine qarasty «Qazaqstan» shipajayynyng búrynghy basshysy Qazbek Súltannyng әieli Alimira Súltan Facebook-tegi jeke paraqshasynda mәlimdeme jasap, kýieuine qatysty iste QR IIM Erlan Túrghymbaevtyng tarapynan qysym jasalyp jatqanyn aitypty. Búl turaly QazTAG agenttigi jazdy.

Naqtyraq aitsaq, Ol tergeushiler ózining kýieuinen QR IIM E.Túrghymbaevtyng búiryghy boyynsha búrynghy ministr Qalmúhanbet Qasymovqa qarsy kuәlik beruin talap etkenin jazdy.

«Kýieuimning aituy boyynsha, IIM tergeushileri M.Sarbasov pen B.Esmahanov Ishki ister ministri Túrghymbaevtyng búiryghy boyynsha, Odan búrynghy ministr Q.Qasymov pen onyng orynbasary B.Biysenqúlovqa qarsy kuәlik beruin talap etkenin bildim. Jedel tergeu tobynyng jetekshisi (JTT) B.Esmahanov TJ men karantin kezinde QR Qylmystyq prosessualdyq kodeks talaptaryn búza otyryp, esh eskertusiz, advokattardyng qatysuynsyz LA155/18 tergeu izolyatorynda kýieuimmen kezdesken (beseda po dusham). Kýieuimning aituy boyynsha, ol jerde psihologiyalyq qysym jasalyp, «kelisim» (sdelka) úsynghan. Kýieuim odan bas tartqan. Óitkeni, óz bostandyghyn qaterge tikse de, kәnәsiz adamdargha jala jaba almaghan. Mine, segiz aidan beri esh sebepsiz tergeu izolyatorynda otyr», - dep jazypty Alimira Súltan.

Ol sonday-aq, Súltan әuleti týgel derlik tergeu organdarynyng jiti baqylauynda ekenin, al kýieuining «qysym jasap, kerekti kuәlikte alu ýshin» dereu tútqyndalghanyn aitqan.

(Alimira Súltan)

«Biz tergeu bastalghaly beri búl turaly mýlde aitpadyq. Sebebi, tergeushiler úiymdasqan qylmystyq is qozghap, barlyq tuystarymyzdy «qamaytynyn» aityp qorqytty. Biz ózimizge qatysty qysym kórsek te, búl turaly aita almadyq. Aqyry ne bolar eken dep saqtandyq. Biraq, juyrda bizding 25 jasar qyzymyzdy da ústap әketti. Ol osy uaqyt ishinde karantinde jatsa da, әkesi sekildi temir torgha qamamaq boldy. Tergeu organdary arada segiz ay ótkende Onyng (qyzynyn) qylmystyq is tergeuine kedergi keltirui mýmkin dep esepteui – absurd! Bizding basymyzgha qayghy týsti. Onyng osy stresster men qysymnan keyin balasy týsti. Biraq, búl da olardy toqtatqan joq. Sondyqtan, biz ýnsiz jatpaudy sheshtik. Búl iske IIM mýddeli. Olardyng júmys tәsili ózi-aq aityp otyr. Men eshkimdi qoryp otyrghanym joq. Obiektivti tergeu jýrgiziluin jәne kýieuimdi izolyatordan bosatuyn súraymyn. Ol auyryp jatyr jәne kýtemge múqtaj», - depti óz mәlimdemesinde.

Esterinizge sala keteyik, osyghan deyin «Qazaqstan» shipajayynyng búrynghy basshysy Qazbek Súltannyng kishi qyzy ústalghany turaly aqparat taraghan. Ol әkesining ýstinen qozghalghan qylmystyq iske qatysy boluy mýmkin dedi.  Al keshe Qazbek Súltan 974 million tengeni qoldy qylghan degen aqparat tarady.

Qosymsha:

«Qazaqstan sanatoriyi» AQ tarihy 1985 jyldan bastalady. «QazSSR IIM-ning «Qazaqstan» sanatoriyi» degen atpen tanymal kóp funksiyaly shipajay.

1999 jyly sanatoriy men IIM gospitali biriktirilip, «Qazaqstan» QR IIM-ning emdik kesheni» bolyp ózgerdi. 2004 jyly «Qazaqstan» QR IIM-ning emdik kesheni» qayta qúrylyp, «Qazaqstan» sanatoriyi» AQ boldy. «Qazaqstan» shipajayy Almatyda,  Ili Alatauynyng eteginde ornalasqan. Territoriyasy – 6,3 ga. Túrghyn ýy keshenining aumaghy 15 myng kv.m.

Qaz TAG redaksiyasy atalghan mәselege qatysty IIM Erlan Túrghymbaevtyng atyna saual joldapty. Aytylghan aqparattyng aq-qarasyn súrapty. IIM baspasóz qyzmeti aldaghy uaqta jauap beritinderin aitqan. QR IIM tarapynan qandayda bir jauap bolsa, jariyalaytyn bolamyz.

Abai.kz