Búl jolyghy sóz – daghdarysqa baylanysty birneshe ekonomikalyq ataulardy jәne býkil әlemde ortaq qoldanylatyn daghdarystan shyghu joldary turaly bolmaq. 

Sonymen birge, Preziydentting daghdarysqa qars qabyldap jatqan sharalaryna qosymsha, tyghyryqtan sәtti shyghugha septigi tiyedi-au degen birneshe úsynys aitylmaq.

Kópke belgili, ekonomika – mikro jәne makro ekonomika bolyp, ekige bólinedi. 

Mikro ekonomika, bir sózben aitqanda, súranys pen úsynystan túratyn alym-berim qareketi. Ádette ýkimet úsynys pen súranystyng tepe-tendigi men naryqtyng tabighy qatynastaryn zang tarmaqtarymen shekteu nemese yntalandyru sharalary arqyly rettep otyrady. 

Búl – mikrolyq retteu dep atalady. 

Býkildey naryqtyq ekonomika jýiesindegi Batys elderinde mikrolyq retteu bolmaydy. Úsynys pen súranystyng balanysyn naryq ózi rettep otyrady. Ýkimet búl naryq jýiesine tikeley aralaspaydy. Mikrolyq retteu – búrynghy josparly sharuashylyqtyng shekpeninen shyqqan biz sekildi elderding qoldanatyn әdisi. 

Memleket ekonomikanyng jalpy kólemining ósuine baghyt-baghdar berip, rettep otyrady. Búl – makrolyq retteu dep atalady.

Makrolyq retteu memleketting qarjy sayasaty men aqsha-kredit sayasaty arqyly jýzege asady. Qarjy sayasatynyng atqarushy organy – ýkimetting qarjy ministirligi. Aqsha-kredit sayasatynyng atqarushy organy – Últtyq bank. 

Qarjy ministrligining rolyna toqtalmay-aq qoyayyn, ol bәrimizge týsinikti. Odan góri adamdargha shamaly týsiniksiz bolyp kórinetin últtyq banktyng rolyna az-kem ayaldayyyq. 

Qarapayym tilmen qysqasha týsindirsek,  últtyq bank – tengeni ózi basyp shygharugha birden-bir qúzireti bar әri ol tengeni kóterme baghamen ekinshi dengeyli bankterge jәne basqa qarjylyq úiymdargha satatyn optoviyk. Sonymen qatar,  ekinshi dengeyli bankterding basqarushy organy әri  aqshasyn jiyp saqtaytyn qoymasy. Últtyq bankting búdan basqa da funksiyalary kóp. Onyng bәrine toqtalu – artyq әngime. Qarapayym týrde osylay týsinsek jetkilikti. Al, kýndelikti aqsha alyp, aqsha qoyyp jýrgen bankymyz – ekinshi dengeyli bank dep atalady.

Álemde ekonomikalyq daghdarys tuylghanda, onyng saldaryn jong ýshin sol elding ortalyq ýkimeti men últtyq banky atqa qonady. Ekeui birining sayasatyna biri qayshy kelmeytin shartpen tәuelsiz júmys atqarady.

Al, memlekette ekonomikalyq daghdarys tuyndaghanda, ony jenudin  qalyptasqan 5 týrli әdisi bar. 

Birinshi, ýkimet te, halyq ta barlyq shyghystardy azaytyp, ýnemdeuge bolatyn aqshanyng bәrin ýnemdeu, shyghyndy barynsha qysqartu arqyly. Biraq,  shyghysty sheksiz qysqarta bersek, sony kiristing azayuyna aparyp soghady. Óitkeni, bireuding shyghysy – endi bireuding kirisi bolyp tabylady. Sóitip, ekonomikalyq ósim ýzdiksiz qúldyraugha bet alady. Júmyssyzdyq kóbeyedi. Osynday kezde memleket daghdarysqa qarsy ekinshi týrli sharagha kóshedi. Memleket júmyssyzdyqty azaytu ýshin, kәsipkerlerding boryshyn jenildetedi. Yaghny salyghyn azaytady jәne jenildikpen nesiyeler beredi. Memlekettik satyp aludy arttyrady. Ekonomikanyng belsendiligin jogharlatyp, júmys ornynyng kóptep ashyluyna jol ashady. Ol ýshin, ýkimet kәsipkerding bank aldyndaghy boryshtaryn azaytyp nemese ózi arqalap, kәsipker men banktyng kredittik qatynasyn qayta qalyptastyrugha tyrysady. Ýkimet búl aqshany últtyq qordan alady nemese memleketting merzimdi qúndy qaghazdaryn finanys taraularyna taratu arqyly tabady. Osylaysha, bank pen kәsipker arasyndaghy kredittik qatynas qayta qalpyna keledi. Eger, osynday jaghdayda da  ishki syrtqy sebepterge baylanysty óndiris ónimdiligi  óspese, ekonomika jandanbasa, onda kәsipkerding bank aldyndaghy boryshy tipti artady. Kәsipker banktyng qaryzyn qaytarugha sharasyz qalady. Bara-bara banktyng depozittyq klentterding aqshasyn sheship beruge mýmkindigi tómendeydi. Osy kezde depazittyq klentter bankke senimsizdik tanytyp, aqshasyn bankten tolyqtay shygharyp berudi talap etedi. Búl – bankty kýireuge aparyp soqtyrady. Eger, bankter jalpy bettik kýirese, búnyng zardaby óte auyr bolady. Onyng sony dýrbelenge úlasuy әbden mýmkin. 

Sondyqtan, bizding ýkimetting de daghdarys kezinde eng aldymen bankterdi qútqaratyndyghynyng sebebi osynda. 

Ýshinshi, memleket júmsalghan últtyq qordyng ornyn toltyryp, ýkimetting qarjylyq defisityn azaytu ýshin, memleketting aktivterin satugha mәjbýr bolady. Osy arqyly budjiyettik shyghystardyng ornyn toltyryp, әleumettik shyghyndardy tólep, ekonomikany ornyqtyrugha tyrysady. Memleketting aktivteri memleket menshigindegi jyljymaytyn jәne jyljityn mýlikterdi, últtyq kompaniyalardy, qúndy qaghazdardy t.b qamtidy. 

Memleket degeninizdi, bylaysha aitqanda, «Super otbasy» retinde týsinuge bolady. Eger, otbasynyzda ekonomikalyq daghdarys bolsa, aldymen ónim bermeytin jyljymaytyn mýlkinizdi satasyz. Sol siyaqty memlekette birinshi qadamda ózine sol mezette budjiyetting qorjynyn toldyrugha jәrdemi tiymeytin, tiyimsiz aktivterin sata bastaydy. Búnda eng onay satylatyn, aqsha tez týsetin aktiv – Jer. 

Jer – auyl sharuashylyq maqsatynda paydalanatyn jerler, biznestik maqsatqa paydalanatyn jerlerdi qamtidy. Bayqap qarasanyz, memleketimizde Jer satu nauqany, әr joly daghdarys beleng bergende bastalady. Mysaly, 2016 jylghy jerdi auksion arqyly satugha tyrysqan әreket. 2016 jyly elimiz ekonomikasynda qanday qúldyrau bolghanyn aitpasaq ta kóz qaraqty adamdardyng barlyghy biledi. 

Qorytyp aitqanda, memleketting jer satugha mәjbýr boluynyng bir sebebi – budjettin  týbi kórine bastauy. Eger, jer satu jýzege aspaghan jaghdayda, memlekettik nysandar, últtyq kompaniyalar satylymgha shyghady. Daghdarys kәsipkerler ýshin bir jaghynan qiynynshylyq әkelese, endi bir jaghy oray tudyrady. Osynday kezde memleketting aktivterin arzan satyp alugha bolady. 

Eger búl sharalar ónim bermese, memleket tórtinshi әdiske kóshedi.

Ol – baylardyng qaltasyna «qol salu» tәsili. 

Búnda, aldymen tabysy joghary baylardyng salyghyn kóteredi. Ekinshi bir jaghynan, kezinde memleket ózi kólenkeli biznes ashuyna jol bergen, sonyng arqasynda bayyghan auqattylardyng baylyghyn ortagha salugha mәjbýrleydi. Tipti jamanyna baqsa, «berse qolynan, bermese jolynan» dep, tartyp alugha deyin barady.  

Esterinizde bolsa, 2017 jylghy bir jinalysta Elbasynyng «Elge qaytaryndar aqshany, taghy qanday kepil kerek? Qanday zan, jarlyq kerek? Aytyndar, men isteymin. Múny istemesender, biz ózimiz isteymiz, sosyn renjimender» dep shýilikkeni bar. 

Demek, ekonomika әbden túralaghanda,  memleket eriksiz osy qadamgha barady. 

Besinshi, memlekettik obligasiyalar shygharady. Últtyq bank ýkimetting talaby boyynsha tengeni artyghymen kóbeytip basady. Tengening depozittik rezervin tómendetedi. 

Sóitip, artyq basylghan aqshany bir jaghynan ekinshi dengeyli bankterge berip, kreditti qalpyna keltiredi. Ekinshi jaghynan, memleket ózi infraqúrylymgha, taghy basqa memlekettik nysandargha tikeley investesiya  salyp, halyqty jappay júmyspen qamtugha kóshedi. Sol arqyly ekonomikany jandandyrady. 

Biraq, búlay isteuding de ózindik saldary bolady. Zat baghasy kýrt ósedi,  tenge әlsireydi. Búl – halyqty uaqytsha kýizeltkenimen, elding tynyshtyghyn saqtaugha jәrdemdesedi. Álemdik ekonomikanyng qayta jandanuyna jetkenge deyin memleketting shanyraghyn shayqaltpay ústaugha mýmkindik beredi. 

Kez-kelgen әlemdik ekonomikalyq daghdarystyng perioty bolady. Memleket ekonomikalyq qúldyraudan órleuge deyingi uaqyttan aman-esen ótip ketse, kelesi daghdarysqa deyin halyq mamyrajay túrmys keshedi.

Naryqtyq ekonomika – ol – kredit ekonomikasy. 

Yaghni, bolashaqtyng qarajatyn aldyn-ala tútynatyn ekonomikalyq qúbylys. Kredit ómir sýredi eken, periotty ekonomikalyq daghdarys mindetti týrde ómir sýredi. 

Sondyqtan, halyqqa daghdaryspen birge ómir sýruge dayyn bolynyzdar degim keledi. 

Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly jaqynda daghdarysqa qarsy kóptegen sharalar qabyldady. Búl sharalardyng barlyghy da jogharyda bayandalghan daghdarystan shyghudyng әlemde qalyptasqan bes týrli tәsilimen   ýndesip jatqanyn bayqap otyrmyz. Atap aitqanda, daghdarysqa qarsy ghylmy týrde, әlemdik tәjriybelerding negizinde batyl qadamdar jasap jatyr. Oghan aitar dauymyz joq. Alayda, osy qabyldanyp jatqan sharalargha qosymsha, ózimning júmys barysyndaghy tәjiriybeme sýiene otyryp, bir paydasy tiyip qalar degen niyetpen bir-eki úsynys aitqandy jón kórdim.  

Birinshi, Ýkimettik satyp alu jýiyesine qayta reforma jasau kerek. 

Qoldanystaghy zandargha say, bәsekelestirip satyp aluda, Ýkimet eng tómengi bagha úsynghan kәsipkerge tender beredi. Biraq, tauardyng aqshasyn tauardy jetkizip bergen son  tóleydi. Naqtylap aitsaq, tenderge qatysushy kәsipker  aldymen ózining aqshasyn júmsap, júmys bitkennen keyin baryp aqshasyn alady.

Búl daghdarys kezinde orta-shaghyn kәsipkerlikti qoldaugha kómektespeydi. Ýkimettik satyp aludyng búl әdisi tek qolynda dayyn qarjysy bar monopoldargha ghana mýmkindik beredi. Búnyng sony monopoliyagha, sapazyzdyqqa, jemqorlyqqa aparyp soqtyrady.

Qazirgidey daghdarystyq jaghdayda alyp-satu men jәne qyzmet óteushilikpen ainalysatyn orta-shaghyn kәsip oryndarda kýndelikti ainalymdaghy aqshadan syrt, zapas qarajat bolmauy mýmkin. Úsaq óndirushi kәsiporyndardyng jaghdayy tipti qiyn. Olar shyntuaytynda  birdi birge jalghap «Shyqpa, janym, shyqpa!» - dep, әreng kýneltip otyr. Búnday jaghdayda úsaq kәsiporyndar ýkimettik satyp aludyng qyzyghyn kóru bylay túrsyn, manayyna da bara almaydy. Sóitip, shaghyn kәsiporyndar eseymeydi. Búl jana kәsipkerlikting payda boluyna kedergi keltiredi. Shaghyn kәsipkerler  jórgeginde túnshyp qala beredi. Memlekettik satyp alu jýiesi, tek, bir bólim adamdar ghana iygiliktenetin mayly jilikke ainalady. 

Sondyqtan kәsipkerlikti demep, halyqty kóptep júmyspen qamtu ýshin, memlekettik satyp aluda barlyq kәsipkerlerge  teng mýmkindik berilui kerek. Ýkimettik satyp alu – kez-kelgen kәsipkerge ten  mýmkindik jasaytyn platformagha ainaluy tiyis. Ol ýshin, «Memlekettik satyp alu turaly» zangha mynaday ózgerister engizu kerek dep esepteymin.  

1) Aldyn-ala tólemsiz satyp aludy, aldyn ala 50% tólep satyp alugha ózgertu kerek. 

2) Árbir oblys, audan, qala memlekettik satyp aluda aldymen óz ónirindegi kәsipkerlerding tenderge qatysuyna qoldau kórsetip, basymdylyq bere alatyn bolu kerek. Sol arqyly ónirlik kәsipkerlikting jandanuyna dem berip, ónirdegi júmyssyzdyqty azaytugha mýmkindik tuady.

3) Elektrondy portal arqyly tenderdi útyp alghan kәsip oryndy tapsyrys berushi jaq aldymen naqtylap tekserip baryp sosyn aqsha audaru kerek. Eger "Aty bar zaty joq" kәsiporyn bolsa, aldyn-ala tólem jasaudan bas tartugha tiyis.. 

Ekinshi, Qyzmetkerlerding enbekaqysynan ústalatyn salyqty  reformalau qajet.  

Daghdarys jaghdayynda, jalaqydan ústalatyn salyqtyng ózi kәsipkerlikting túraqty damuyna kedergi keltiretin negizgi faktordyng biri dep qaraugha bolady. 

Nege deysiz ghoy? 

Ádette, zang boyynsha, jalaqynyng 10% - salyqqa, 10%-ti birynghay jinaqtaushy zeynetaqy qoryna ústalady. 

Endi qaranyz, qalypty jaghdayda orta-shaghyn biznestegi ortasha ailyq 120 000 tg deyik. Eger, jogharydaghy 20% -ti qyzmetker ózi tólese, onda onyng qolyna 96 000 tenge tiyip, enbekaqy mólsheri tipti azayyp, mardymsyz bolyp qalady. 

Eger, ol soma kompaniyanyng esebinen tólense, әrbir qyzmetker ýshin 24 000 tenge tóleu – kәsipkerge de edәuir salmaq týsiredi. 

Qysqasy, búl aqshany kim tólese de, bәri bir «Aryq atqa qamshy auyr» bolayyn dep túr. Sosyn búl mәsele júmysqa túru men júmysqa aludy da qiyndatyp jiberui mýmkin.

«Tómen jalaqy alatyn azamattar salyqty az tóleydi, al joghary jalaqy alatyn júmysshylar ýshin salyqtyng kólemi artady», - dedi Preziydent Qasym-Jomart Toqaev tótenshe jaghdaydy qamtamasyz etu jónindegi memlekettik komissiyanyng otyrysynda.

Osy orayda men tek 150 000 tengeden tómen enbekaqy alatyndardan salyqty alyp tastaudy úsynam. Oden joghary 300 myng tegege deyin  enbekaqy alatyndargha 3%, 500myng tengege deyin jalaqy alatyndargha 5% , 1 million tengege deyin ailyq alatyndargha 7% salyq salghan dúrys dep esepteymin. Odan kóp alatyndardan 10 % ústasa bolady. 

Sóitip, Preziydent aitqanday kóp ailyq alatyndardan kóp, az jalaqy alatyndardan az salyq ústap, ýkimet kәsipkerding júmyskerdi túraqty júmyspen qamtuyna shart-jaghday әzirleytin mýmkindik tudyruy tiyis. 

Ýshinshi, «Tughan jerge tuyndy tik» baghdarlamasyn odan ary jandandyryp, ýlken baylardy óz tughan auylyn kórkeytuge ýndeu kerek.

Auqatty azamattar ózi tughan auyldan kәsiporyn ashsa, auyldastaryn júmyspen qamtysa, auyldyng infraqúrlymyn jónge keltirse, Ýkimet sol auyldyng atyn sol kәsipkerge beru nemese mektebining atyn beru syndy, shabyttandyru sharalaryn iske qossa, artyqtyq etpeydi. Ásirese, halyq az qonystanghan ónirlerdegi auyldardyn. 

Daghdarystan shyghudyng eng útymdy bir joly auyldardy basqaru tәrtibine jәne auyl sharuashylyqty subsidiyalaugha týbegeyli reforma jasau. Búl turaly kelesi maqalamyzda arnayy toqtalatyn bolamyz. 

Sonymen birge, qaladaghy jana salynghan kópirlerding atyn auksiongha shygharyp satyp ta qarjy jasaugha әbden bolady. Áriyne, ony da auqatty azamattar alady. 

Sayyp kelgende, jәne qaytalap aitamyz, osy «kerekter» men «tiyisterdin» bәrine batyl-batyl qadamdar jasaluy, kemeldi-kemeldi zandar kerek, tiyis!!!

Erbosyn Núrmúhanúly

Abai.kz