Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3307 0 pikir 4 Qarasha, 2011 saghat 05:00

Bekqoja Jylqybekúly. Jalghyz tóbe

Qúbylu

 

Kýnirenip,

kýlemin,

jymyndap key jylaymyn.

Oynay berem rólyn

qúbylmaly qúdaydyn.

 

Kiyip alyp kedeydin

alba-júlba jeydesin,

keltiremin keyipsiz

qayyrshynyng beynesin.

Kózi ala kónilim

joghaltyp ap keyde esin,

tang atqangha úqsatyp

otyrady key keshin.

Kýn-Ay kýren,

týn týssiz.

Esindi  ji, ei, desim!

Qúbylghaly túr әlem,

tyrjyndatyp beynesin.

 

Jalghyz tóbe

 

Janym mening jalghyz tóbe - batyrdyn

qabirindey dóngelenip jatyrmyn.

Qynyr oily, qyzyl mezgil qymyzyn

qylghyp ishtim shabynda aq shatyrdyn.

 

Janym mening jalghyz tóbe - alasa...

Qynq etpedim qys tóbeti talasa.

Kóktemning gýl qanatymen qabyrgham

jybyrlap túr meyram kýngi qalasha.

Týtin qúsap týk sezinbey týnerdim,

tabanymdy targhyl kýshik jalasa.

At basynday altynym túr ishimde...

Tarlan tau-qúz meni shyngha balasa,

qúlpyrar em gýl bәisheshek kónilmen

kóktemdegi kónildengen dalasha!

Túmau týbi

 

Qasqyr pighyl túlyp bir

Alatauda úlyp túr.

Aqiqattyng saqalyn

bytyrlatyp jeztyrnaq

sausaghymen júlyp jýr.

 

Qúbylu

 

Kýnirenip,

kýlemin,

jymyndap key jylaymyn.

Oynay berem rólyn

qúbylmaly qúdaydyn.

 

Kiyip alyp kedeydin

alba-júlba jeydesin,

keltiremin keyipsiz

qayyrshynyng beynesin.

Kózi ala kónilim

joghaltyp ap keyde esin,

tang atqangha úqsatyp

otyrady key keshin.

Kýn-Ay kýren,

týn týssiz.

Esindi  ji, ei, desim!

Qúbylghaly túr әlem,

tyrjyndatyp beynesin.

 

Jalghyz tóbe

 

Janym mening jalghyz tóbe - batyrdyn

qabirindey dóngelenip jatyrmyn.

Qynyr oily, qyzyl mezgil qymyzyn

qylghyp ishtim shabynda aq shatyrdyn.

 

Janym mening jalghyz tóbe - alasa...

Qynq etpedim qys tóbeti talasa.

Kóktemning gýl qanatymen qabyrgham

jybyrlap túr meyram kýngi qalasha.

Týtin qúsap týk sezinbey týnerdim,

tabanymdy targhyl kýshik jalasa.

At basynday altynym túr ishimde...

Tarlan tau-qúz meni shyngha balasa,

qúlpyrar em gýl bәisheshek kónilmen

kóktemdegi kónildengen dalasha!

Túmau týbi

 

Qasqyr pighyl túlyp bir

Alatauda úlyp túr.

Aqiqattyng saqalyn

bytyrlatyp jeztyrnaq

sausaghymen júlyp jýr.

 

Tikenek til jylyp túr.

Kózinde Aydyng búlt jýr.

Myng tengelik mir qaghaz

synghyrlaghan sylyq bir

jerde jatqan jebeni

magnittey ilip túr.

Sayran salyp kóshede

qynsylaghan qylyq kir,

qolynan bar kelgen tek

jamandyghyn qyltighan

qyltanaqqa qylyp túr.

Bәrin bәige Qúdaydyn

ózi taghy bilip túr.

Túman týbi jút edi,

túmau týbi qyryq bir

dert-derbezding anasy

bolushy edi...

Úlyq mir,

atyl qane mir bolsan!

Atylmasang túryp túr.

Qolqa-jýrek, qolyndy

alam әli júlyp bir!

 

Kónilimde kesh jaryq

 

Jaryq júldyz aqty qúlap qúlan iyek aspannan

jaratylghan janyn órtep topyraq pen tas-taldan.

Tas taghdyrdyng arasymen tәntirektep keledi,

ýngir ýiin betke alyp,

mәz-mәiran bop mas tarlan.

 

Mas tarlannyng masqarasyn manay otyr eske alyp:

- Taghy qayda barady eken, - dep, - taghy da kesh qalyp?

Qoydan qonyr qazdar jatty osy sәtte týs kórip.

Manyraydy maldy auylda әlsin-әli eshki aryq.

Aryq eshki sekildenip әlgi qargham әli jýr.

Kónil syryn aitpaghan song Ay aldynda esh jaryp:

- Bayqús-ay! - dep, basyn sipap,

bal syilaghym keldi oghan.

Týn týnerip túrghanmenen,

kónilimde kesh jaryq!

Arly jalyn

 

Alaulaghan Alashtyq jalynmenen

órtenip túr órminez, daryn denem.

Qadyryn Caq-Týrikting bilmegen tau

alasasyn, alasa bәring menen!

 

Bәring menen alasa túrasyndar,

jer betinde jelikken, bura shyndar.

Buyrqanghan teniz de tenim emes.

Baghym bolghan babamnyng múrasyn әr

imanymday iyqqa kóteretin

jýregimde jaqúttay bir asyl bar.

Jyr jalynnyng ústanghan úranymen

tintip kelem jyn oidyng jyrasyn әr.

 

Qúndylyqtyng qúdireti

 

Jar týbinde jalghyz týp qoyqaraqat

kózinde túr jaraqat.

Sarghayypty sabaghy

tóngendey bop bar apat.

 

Qar apatqa shaldyqqaly shatqalda,

qaraqat jýr shynghyryp.

Bura sandy bútaq nәrin

jel syghymdap,

syndyryp,

qúlap týsti qúlaghynan

qúla qasqa qúndylyq.

Qúndylyqtyng qúdireti

aqyl-oydy mindi qyp,

bara jatyr baba taudy

jyn soqqanday jyndy qyp.

Ýlken ýiding syiyrlary

 

Ýlken ýiding syiyrlary

qyl týsauy qiylghaly

bizding ýiding bie bauyn

shylghauymen shiyrlady.

 

Ýlken ýiding syiyrlary

qystauymdy qiyrdaghy

baqayymen basyp-janshyp,

kókteuimde qúiyndady.

Jaylauymda jalmang qaghyp,

kýzeuimning shiyin daghy

qoymay qylghyp bara jatyr.

Tyrbynsam da ol,

tyiylmady!

Batyr babam baptap aitqan

ósiyettey miymdaghy

óz ýiimning óz órisi

óz malyma búiyrmady.

Qaltagha týsu

 

Bayqasam janarynnan janady ýmit.

Otyrshy, syrlasayyq, qara jigit!

Nelikten kórshi auylgha kóp qaraysyn,

atyndy shiderlengen ala jýrip?

 

Álde sen qaraysyng ba qalqashyna,

úqsaytyn qúrttyng mayda maltasyna?!

Aq ara ólip-óship,

inkәr bolyp,

kók gýlding jabysqanday alqasyna

sening de taghdyryndy sol bir súlu

salyp ap jýr-au deymin qaltasyna!

 

Eki tanym

 

Aydan da jón súraghan,

Kýnnen de jón súraghan,

jylap otyr aldymda

jyrtyq ókpe bir agham.

 

Aydan da jón súramay,

Kýnnen de jón súramay,

jýreginde jýr mynnyn

u taghdyrly úly Abay.

Qúlatsa da qúlamay,

jyghylsa da ol jylamay,

qan jalaghan qajyrmen

keudesinen qazylghan

uayymdy úraday,

úlylyqqa jendirip,

túghyrym bop,

túr Abay.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3235
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5369