Kýni keshe ghana preziydent Toqaev Últtyq kenes talqylap, Mәjilis maqúldap, Senat qúptaghan tórt birdey zangha qol qoydy. Olar: «Saylau turaly», «Sayasy partiyalar turaly»,  «Beybit jiyndar turaly» jәne «Beybit jiyn ótkizu tәrtibi turaly» zang jobalary. Búl atalghan tórt joba da qoghamnyng qyzu talqysynda boldy.

Zandardyng tolyq atauy mynaday:

1. «Sayasy partiyalar turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna ózgeris pen tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zany;

2. «Qazaqstan Respublikasyndaghy saylau turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq zanyna tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq zany;

3. «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine Qazaqstan Respublikasynda beybit jinalystardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zany;

4. «Qazaqstan Respublikasynda beybit jinalystardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zany.

Atalghan zandargha qatysty el pikiri, sarapshylar pikiri әrtýrli. Bir toby: «atalghan zandar sayasy jýieni reformalaudaghy manyzdy qadam», dese, ekinshileri: «búl zandar әli de jetkiliksiz әri beybit jiyn ótkizu tәrtibin odan әri kýrdelendiredi», deydi.

Al Qazaqstan Preziydentining kenesshisi Erlan Qarin әleumettik jelide pikir jazyp, atalghan zandar Últtyq kenes júmysynyng nәtiyjesi dep baghalapty.

Erlan Qariyn. QR Preziydentining kenesshisi:

- Memleket basshysy «Beybit jiyndar turaly» turaly jana zangha qol qoydy. Búl Últtyq kenesting ayasynda úsynylyp, dayyndalghan preziydenttik sayasy reformalar paketining alghashqy ýlken nәtiyjelerining biri. Túnghysh ret últtyq zannamada beybit jiyndar men sherulerdi ótkizude rúqsat alu tәrtibining ornyna habarlandyru tәrtibi engizilip otyr.

Jana zangha sәikes әrbir qalanyng audandarynyng ortalyghynda mindetti týrde ýsh oryn beriletin bolady jәne de eger jiyn ya sheru barysynda zang búzushylyq oryn alyp, úiymdastyrushylar tarapynan tiyisti sharalar qabyldansa ol jiyn toqtatylmaydy, yaghny jana zang azamattargha beybit jiyndy ótkizudegi qúqyghyn basymdyq retinde bekitude.

Búl zannyng qabyldanuy elimizding sayasy qoghamdyq ómirining odan әri demokratiyalandyru baghytyndaghy manyzdy oqigha bolyp tabylady.

Sonymen qatar, Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasymen qúrylghan Últtyq qoghamdyq senim kenesining nәtiyjeli júmysynyng aiqyn kórinisterining biri. Últtyq kenesting mýsheleri atalghan zannyng dayyndaluynan bastap, talqylaulardyng barlyq satylaryna belsene at salysyp, zang jobasynyng jetildiruine ýlken ýles qosty.

Sondyqtan osy zannyng qabyldanuymen Últtyq kenestegi әriptesterimdi de qúttyqtap, alghysymdy bildiremin.

Atalghan zandargha qatysty «QazAqparat» saytyna Senat ókilderi men sayasattanushylar da pikir bildirgen eken. Solardyng ishinde Núrtóre Jýsip, Aydos Sarym men Maksim Spotkaydyng pikirlerin nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdik.

Núrtóre Jýsip, Senat deputaty:

- Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» qalyptastyru turaly qaghidaty der kezinde qolgha alynghan bastama boldy. Qazaqstan osyghan deyingi damu jolynda aitarlyqtay reformalar jasady: elding ekonomikalyq, әleumettik, mәdeny salasynda kóptegen ózgerister boldy, әitse de sayasy túrghyda biraz mәsele qordalanyp ta qalghan edi, Preziydentting halyqqa Joldauynda atap ótkendey, elimizding qoghamdyq-sayasy ómirin janghyrtpay, ekonomikalyq reformalardy tabysty jýzege asyru mýmkin bolmaytyn jaghday tuyndady. Memleket basshysy jinalystardy, mitingiler men demonstrasiyalardy ótkizu rәsimin janartu turaly mәseleni osydan tura bir jyl búryn úsyndy.

Senat qabyrghasynda zang jobasy qyzu talqygha týskeni belgili. Sóitip, Mәjiliske keri qaytaryldy. Tayauda Mәjilis deputattary miting turaly zang jobasyn qayta qarap, Senat úsynghan týzetuler men eskertpelerdi qabyldady. Búl neni kórsetedi? Qoghamda ýlken serpilis jýrip jatyr. Beybit jinalystardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibine qatysty zang jobasy talay talqylaudan ótti. Zang jobasyn dayyndaugha sol kezdegi Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Dәuren Abaev kóp júmys jasady.

Qogham bolghan song qarama-qayshy pikirlerding boluy da zandy. Alayda, ýzdiksiz talqylaudan song ontayly núsqa jasaldy.

Búl Zang – Qazaqstanda barlyq beybit jinalys týrlerin úiymdastyru men ótkizu mәselelerin retteytin jana zan. Tújyrymdamalyq túrghydan alghanda túrpaty men mazmúny mýldem ózgeshe. Shәkirim Qúdayberdiúlynyng «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek» degen sózining sorabyna salsaq, búrynghy zannan shyn mәninde ózgerek. Beybit jinalystardy úiymdastyru isinde jauapkershilikke basa mәn berilip otyr. AQSh, Úlybritaniya, Fransiya, Avstraliya, Singapur, Japoniya, Shvesiya jәne Resey siyaqty elderding osynday zannamalary múqiyat zerdelendi. Halyqaralyq tәjiriybege sәikes, әlemning kóptegen eli beybit mitingini úiymdastyru jәne ótkizude qoghamdyq qauipsizdikke airyqsha mәn beredi.

Múnyng bәri ýlken ózgerister. Biz kóbine «miting» degende tek qana oppozisiyalyq túrghydaghy týsinikpen qaraytynymyz ras. Shyn mәninde beybit jinalystar - miting, sheru, piyket degen azamattyq qogham men biylik arasyndaghy dialogtyng týri ghoy. Qasym-Jomart Toqaev aityp otyrghan «halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» degen qaghidattyng bir kórinisi. Sosyn taghy bir mәsele – beybit jinalystardy ótkizu mәdeniyetin qalyptastyru. Búl da ózekti mәsele. Qogham bolghasyn tolghandyratyn jәitter bolady. Solardy mәdeniyetti týrde biylik tarmaqtaryna jetkizu ýrdisi qalyptasady. Eng aldymen memlekettik organdardyng halyqpen baylanysy jaqsaratyn bolady. Sonymen qatar, azamattardyng kez kelgen mәseleni ashyq jәne erkin jetkizuine mýmkindik tuady.

Maksim Spotkay, Senat apparaty basshysynyng orynbasary:

- Tayauda Últtyq qoghamdyq senim kenesining kezekti otyrysy ótedi. Osynau sәtke últtyq kenes bayypty nәtiyjemen kelip otyr. Búl - Memleket basshysy qol qoyghan zandar jәne taghy birqatar zang osy aptada Senatta qaralatyn bolady

Is jýzine kelgende, Últtyq kenes qyzmetine týrli kózqaraspen qaraugha bolady. Degenmen, faktiler ózdiginen-aq sóilep túr. Qoghamnyn, qazaqstandyqtardyng súranysyna jauap bere alatyn, qogham kótergen sayasy reformalar toptamasy býginde jýzege asyrylyp jatyr. Búl otandyq zannamadaghy barynsha bayypty ózgerister deuge de bolady. Atap aitar bolsaq, jana partiya qúru ýshin tirkeu shegi 2 ese tómendetilip, jastar men әielderge arnalghan kvota engizilip otyr. Jalpy, aldaghy parlamettik saylaulardan keyin jana sayasy shynayylyqty kóretin bolamyz. Preziydent qol qoyghan barlyq zandar, tolyqtay alghanda Qasym-Jomart Toqaevtyng sayasy reformalar toptamasy sayasy kenistikte pluralizm iydesin ómirde shynayy iske asyrugha jaghday jasaydy.

Aydos Sarym, sayasattanushy:

- Qabyldanghan jana zang - QR Preziydenti aitqan birinshi sayasy reformalar paketining bóligi. Búl jaghdayda zang jas deputattardyng sanyn arttyryp, genderlik qúramgha yqpal etedi. Bizde Mәjilis pen Senattan bastap, oblystyq, audandyq mәslihattargha deyin erler sany basym. Jana zangha sәikes, QR Parlamenti Mәjilisine, qalalyq mәslihattargha jana saylaugha ýmitkerler partiyalyq tizim boyynsha qatysady. Qazir elimizde aitarlyqtay qyzyqty prosester jýrip jatqanyn týsinu kerek. Búl - sayasy ómirge qatysqysy keletin barlyq adamgha mýmkindik. Úsynylyp otyrghan sheshim de jaman emes.

Jastar belsendi qatyspaghan normalardyng bereri az. Búl - qoldanyp qalugha túrarlyq ýlken mýmkindik. Qazir belsendi bolu kerek. Eger qoghamda bedeli bar, tanymal túlgha bolsan, partiyalardyng ózi-aq birlesip júmys isteudi úsynady. Qolda bar mýmkindikterdi paydalanyp, osy naryqty jaulap alu qajet.

Abai.kz