Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Birtuar 4881 1 pikir 28 Mamyr, 2020 saghat 11:47

Búqara Tyshqanbaev jәne Shynjang qazaq әdebiyeti

Búqara Tyshqanbaev (ong jaqta)

Búqara Tyshqanbaev esimi әdebiyetimiz ben mәdeniyietimizge әbden tanys. Biz búl maqalamyzda ol kisining tútas ómiri men shygharmashylghy turaly toqtalmaqshy emespiz.

Jalpy qazaq әdebiyetin alyp bәiterek desek, onyng basqa elde ósip, órken jayghan bútaqtarynyng biri Shynjang qazaq әdebiyeti. Sol Shynjang qazaq әdebiyetting qalyptsuyna iygi yqpalyn jasaghan túlghalar qatarynda Búqara Tyshqanbaev esimi de atalady. Ásirese, ondaghy jazba әdebiyet órkenderining qalyptasuy men alghashqy gýldenip-kórkeygen dәuiri sanalatyn 1940-1955 jyldar Búqara ómirining jalyndy jastyq shaghy men shygharmashylyq jolyndaghy mol izdenisti kezenine tura keledi.

Búqara Tyshqanbaev 1920 jyly 12 sәuirde Jәrkent uezine qarasty «Toghyzbúlaq» auylynda (qazirgi Almaty oblysy, Úighyr audany) dýniyege kelgen. 1930 jyly on jasynda әke-sheshesimen birge Qytaydyng Ile ónirine – Qúlja qalasyna ótedi. 1934 jyldan keyingi Shyng Shysaydyng halyqty oqu-aghartugha, mәdeniyetke ýndeui az últtargha tiyimdilik әkelip, Búqara 1935-1938 jyldar múghalim bolyp, auylda bala oqytady. 1938-1942 jyldar Ýrimjidegi múghalimder seminarynan bilimin jetildiredi.

Dәl osy kezden bastap, B.Tyshqanbaev shygharmashylyq jolgha týsedi. Sol jyldary jazghan  alghashqy ólen, maqala, ocherkteri «Shynjan» gazetinde jaryq kóre bastaydy. 1942 jyly Qúlja qalasyna kelip, shygharmashylyq júmysyn jalghastyrady. Alayda elin sýigen jalyndy jas gomindanshyl qytaylardyng nazaryna iligip, týrmege qamalady.

1944 jyly qarashada Qúlja qalasynda Shyghys Týrkistan Respubllikasynyng qúryluy ony da bostandyqqa shygharyp, shygharmashylyghyna jol ashady. Tónkeristing bas shtaby Búqaragha jana gazet isimen ainalsudy jýkteydi. Sóitip jas respublikanyng organ gazeti «Tónkeris tanyna» redaktor bolyp júmys atqarady. Gazet júmysy men mәdeny orta onyng ósuine mol mýmkindikter beredi. Shygharmashylyqta jemisti enbekter etip, kóptegen tuyndylaryn ómirge әkeledi.

1950 jyldargha kelgende Shynjang mәdeniyet minstrining orynbasary, ShÚAR jazushylar odaghy tóraghasynyng orynbasary syndy lauazymdy qyzmetterge tartylady. Qúljadan Ýrimjige auysuyna baylanysty shygharmashylyq jolyndaghy enbekteri de erekshe kózge týse bastaydy. Shynjang qazaq jazba әdebiyetining alghashqy ókilderimen birge el әdebiyetine enbek etuding danghyl jolyna týsedi.

Shynjanda jaryq kórgen qytaydaghy az últtar әdebiyeti tarihyna arnalghan jeliles kitaptyng «Qazaq әdebiyetining tarihy» atty tomynda B.Tyshqanbaevtyng enbekteri de atalady.

«XX ghasyrdyng 50 jyldary qytaydaghy qazaqtardyng osy zaman әdebiyetiinng kóktem mausymy. Osy mausym bastalghan kezdegi әdebiyetimizding jәne poeziyamyzdyng alghashqy qarlyghashatary: Búqara Tyshqanbaev, Qúrmanaәli ospanov, Qajyghúmar Shabdanúly, Rahmetolla Ápsheúly, Maghaz Razdanúly, Núrsapa Amanjolov, Qausylhan Qozybaev, Orazaqyn Asqarov, Qúlmúhan Ahmetúly, Ahmet Jýnisúly, Sharghyn, Álghazy, Saghdolla Núraliyn, Ayaghan, Ádilhan, Zәken Boltaev, Kýngey Múqajan, Elubek Baytoqov, Búlantay Dosjaniyn, t.b»(1. 11 bet).

Jogharyda aty alalghan agha buyndar jana zaman taqyrybyn jyrlaudyng da bastamashylary boldy. Osy jyldary jazylghan Búqara Tyshqanbaevtyng «Ómir syry», «Tamasha» (әn teksti), Qúrmanәli Ospanovtyng «Kýrkesheden kýlli әlemge», Maghaz Razdanúlynyng «Dauyl» ólenderi sol kezdegi» poeziyamyzdyng prolotarlyq tónkeristi, jana zamandy jyrlaghan ýzdik tuyndylary esepteledi(2. 11-12 bet).

Múndaghy B.Tyshqanbaevtyng «Tamasha» әnindegi «Tamasha ómir tamasha, shalqidy kónil janasha» degen sóz әn qanatymen aspandap qalmastan, halyqtyng auzyndaghy mәteldey bolyp, jýrekten jýrekke jetedi. Ádebiyet sýier qauym, óner sýier qauym Búqara esimine keninen tanys bolady.

Búqarynyng proza, poeziya, drammada qatarynan qúlash sermeui, ózining ólmes tuyndylary arqyly jarq etip kózge týsui ony әdeby ortanyng maytalman túlghasyna ainaldyrady.

Shynjandaghy «Qazaq әdebiyetining tarihy»: «Búl kezdegi prozamyzdyng ókilderi: Búqara Tyshqanbaev, Qajyghúmar Shabdanúly, Rahmetolla Ápsheúly, Ahmet Jýnisúly, Kýngey Múqajanúly, Qausylhan Qozybaev, Búlantay Dosjaniyn»(3.18 bet) – dep jazady.

Áriyne, 1949 jyly komunistik jana qytay ýkimetining biylikke shyghuy, әdebiyet-kórkemónerding barlyq baghyty sol jana ýkimetting jyryn jyrlaugha baghytttalghany, tipti shart retinde qabyldanatyny shyndyq. Sondyqtan da sol tústyng ozyq qalamgerlerine ortaq bolghan qyzyl partiyany jyrlau dәstýrin ainalyp ótuge eshkimning de mýmkindigi joq edi. B.Tyshqanbaev ta el azatttyghynyng alghashqy jyldaryndaghy «Qyzyl jalau» óleninde:

Júldyzdy qyzyl jalauym,

Qaqty jalyn qanatyn.

Sosialdy ómirdin,

Soqtyrmaqqa saghatyn, – dep jyrlady.

Sol kezdegi sayasattyng soyylyn soghu tek qana qytay qazaq әdebiyetinde emes, Kenes odaghy jәne onyng yqpalyndaghy barlyq elderding әdebiyetinde qalystasqan ortaq ýrdis bolatyn. Sosializm tuynyng jelbirep, Jambyl Jabaev ruhynyng sónbegen shaghy. Búqara Tyshqanbaevtyng zamandas qalamdastary men izin basqan izbasarlarynan: «Omarghazy Aytanúly «Oktyabri qúrdasy», Maqatan Shәriphanúly «Azat qyzgha», Núrsapa Amanjolov «Uaqyt marshaly», Serik Qapshyqbaev «Men oktyabri jerining azamaty», Qabdesh Jýmәdilov «Komunistik partiyam» ólenderinde jәne basqalar da sol mezgil oiynyng ózegindegi aktival taqyryptardy jyrlaudan bastap, әrqaysysy ózderining әr týrli shygharmashylyq óristerin ashqan» kez edi(4. 13 bet).

Búl dәstýr qytay qoghamyndaghy әdebiyetting әr janyrynda: «barlyq gýl sheshek atsyn, jalpy jarysa ýn qatsyn!» deytin úrandy baghytpen úpayyn týgendep túrdy.

«Eng aldymen Búqara Tyshqanbaev úighyrlar qonystanghan rayondarda jýrgizilgen jer reformasyn taqyryp etken «Talamattyng kesiri» atty әngime jazdy. Óitkeni qazaq halqynyng basym kóp sandysy mal sharuashylghymen shúghyldanghandyqtan, qazaq halqy qonystanghan rayondarda jer reformasy tereng jýrilmegen. «Talamattyng kesiri» әngimesinde pomeshik әri qazy Ýseyinning kedey diqandardy ezip-qanaghan qylmystary әshkerelenip, kedey diqan Elahúnnyng kóne qoghamda tartqan azaby suretteledi. Sonynda, memleket azat bolyp, jer reformasy jýriledi. Zoreker pomeshik Ýseyin janyshtalady – qolgha alynady. Elahún egistik jerge, mal-mýlikke ie bolyp, ense kóteredi»(5. 20 bet).

1950 jyldardyng basy men orta mezgilinde Kenestik Qazaqstan men Shynjang arasyndaghy barlyq baylanystar men qarym-qatynastar eki eldegi qazaqtardyng mәdeniyet, әdebiyet almasularyna da tamasha oraylar jaratty. Qazaqstan qalamgerining shygharmalary Shynjang jaghyna erkin jetip túrdy. Tipti qalamgerlerding de ózara barys-kelisine de esik ashyq edi.

«Alyptar tobyndaghy» Səbit Múqanov 1956 jyly Qytay jerinde bolyp, ondaghy qazaqtardyng ədebiyeti men mədeniyetine barynsha kónil audarady. Ony Səbenning «Alyptyng adymdary» atty ocherkter jinaghynan aiqyn kóre alamyz. Sol saparynda Sәbenning aldynan shyghyp, ony Shynjang әdebiyetimen, el men jerding qyr-syrymen tanystyrghan jol bastaushy túlgha – Búqara Tyshqanbaev bolady. Búl jaylar haqynda S.Múqanovtyng «Alyptyng adymdary» enbeginde egjey-tegjeyli bayandalady.

«Biz Ýrimji qalasynda birneshe kýn bolyp, jalpy úighyr avtonomiyalyq audanynyn, onyng ortalyghy – Ýrimshining ekonomika jәne mәdeniyet jaghdaylarymen taghy da biraz tanystyq ta, songhy kýnimizdi «Búlanbay» atalalatyn ózenning jaghasyndaghy qalyng toghaydyng ishinde, Shynjannyng mәdeniyet qyzmeptkerlerimen sauyq-sayranda ótkizip, ertenine, iiliding 12-si kýni, Ýrimshiden Qúljagha avtomashinamen attandyq.

Mening qasymda, Shynjandaghy belgili qazaq jazushysy Búqara Tyshqanbaev pen onyng júbayy – Sara erdi. Sara – jogharyda óleni mysalgha keltirilgen aqyn Tanjaryq Joldyúlynyng tughan qyzy eken.

Jasy otyzgha jana kirgen, ortadan biyik baluan deneli, sypayy qonyr óndi, qalyng tolqyndy qara shashy bar, jatyq minezdi Búqara, birneshe әngimeler men ólender jinaghyn jariyalaghan, qytay kino-dramaturigine (atyn úmyttym) qosylyp, «Qasen-Jәmila» atty filim jasaghan, Shynjandaghy qazaq jazushylarynyng keude túsynan oryn alatyn adamnyng biri. Ózi ol kezde Qytay jazushylar odaghynyng Shynjandaghy bóliminde predsedateliding orynbasary bop qyzmet atqarady.

Búqara qazaqtyng «ótkelekten ótti» deytin jigitining biri. Jasynyng azdyghyna qaramay, jalpy Qytay túrmysynan da, Shynjang túrmysynan da, ondaghy qazaq túrmysynan da kórgen-bilgenderi kóp. Sóite túra, auzy sarang jigit, – әldenelerdi ózing qazbalay súrap jetektep әketpesen, óz betimen surylyp sóiley qoymaydy. Al kenesken sózge baysaldy da, bayypty da, әrbir әngimesin ornyqty aitady, dәmdi ghyp aitady. Minezi salmaqty Sara, qazaq әdebin saqtap, ózinen súramaghan sózge aralaspay, tyndap qana otyrady. Sóilesken sózine ol da ornyqty, aqyldy adam» (6. 336-337 better)

S.Múqanovtyng qyraghy kózinen B.Tyshqanbaevtyng bitim-bolmysy qaghys qalmaydy. Shyn mәninde sol tústaghy әlemdegi alpauyt el – Kenes Odaghynyng mýiizi qaraghayday jazushylarynyng birining  búlaysha toqtaluy Búqaragha degen ýlken qúrmet pen shynayy bagha bolatyn. Jay ghana qyzmet babyndaghy bireu bolsa, S.Múqanovtyng nazaryna búlaysha ilikpes edi.

Sәbeng sapar barysynda Búqara Tyshqanbaev arqyly Tanjaryq Joldyúly, Áset Naymanbaev, Áseyin Jaqsylyqúly sekildi túlghalar esimine de tolyghynan qanyq bolady. Ásirese, Tanjaryq ólenderin sýiip, túshynyp tyndaydy. Búqara Sәbene Tanjaryqtyng ólenin oqyp bergende, Saranyng «osydan toghyz jyl búryn opat bolghan әkesining abaqtyda jatqan auyr halin de, odan qútylghan quanyshyn da esine týsirgendey, jylap túrghanyn da» jazady. (7. 346 bet).

Sәbenning qalamyna ilikken «Qasen-Jәmila» filmi turaly sóz bolghanda, «Qazaq әdebiyetining tarihynda» mynaday joldar bar:

«... Osy jeti jylda (1950-1957 – red) osy zaman drammaturgiyamyzdyng alghashqy ýlgileri eseptelip otyrghan jәne búdan keyin de eseptele beretin bir shoghyr ýlkendi-kishili sahnalyq shygharmalar tudy. Olar – Búqara Tyshqanbaev pen Uang Yuhu birlesip jazghan «Qasen-Jәmila» kino ssenariyasy, Asqar Tatanayúlynyng «Qúldyqtan qútylghandar» piesasy, Rahmetolla Ápsheúlynyng «Qúpiya qúdalyq» jәne Qausylhan Qozybaevtyng «Shaghylghan tósek» komediyasy.

«Qasen-Jәmila» ssenariyasy – el azattyghynyng aldy-artyn artqy kórinis, qazaq qyzdarynyng mahhabat erkingdigine qol jetkizu jolyndaghy kýresin negizgi taqyryp etken shygharma. Ssenariyanyng janr tilindegi núsqasyn Jou Ynlay zúnly (QHR Premer minstri - red) ózi oqyp bekitken. Lentagha týsirgen song «Qasen-Jәmila» filimi elding ishi-syrtynda kýshti anys qozghap, kórermenderding qyzu qarsy aluyna bólengen»(8.  33  bet).

Osylaysha, 1953-1954 jyldary Shynjanda túnghysh ret «Qasen-Jәmila» filimi sәtti jasalghan edi. Kýni býginge deyin Shynjandaghy qazaq kinosy sóz bolghanda, eng aldymen auyzgha týsetini osy «Qasen-Jәmila» filimi.

Kinodaghy basty ról – Qasen obrazyn somdaghan Abylay Týgelbaev 2007 jyly «Ýsh qiyan» baspasynan shyqqan «Ómir estelikteri» degen kitabynda «Qasen-Jәmila» kinosynyng týsirilui jayyndaghy estelikterin bayanday kelip:

«…1953 jyly sәuir aiynda Ýrimjining akterlik jaylauynda (týsiru alany) kinonyng syrtqy kórinisi týsirilip, tamyz aiynda Shanhaygha baryp, ishki kórinisteri týsirildi. Sóitip kino týsiru júmysy sәtimen ayaqtaldy. 1954 jyly nauryzdyng ortasynda Pekinning qabyldauynan ótken «Qasen – Jәmila» filimi Shanhaydaghy on eki myng oryndyq kinotaetrda ýsh ret qoyyldy. 1954-1955 jyldardan bastap filim shetelderde satylyp alynyp, kórsetile bastady»(9) degen derek aitady.

«Qasen-Jәmila» filimindegi Jәmilanyng rólin KSRO halyq әrtisi Fәrida Shәripova somdaghan eken. Asa kórnekti óner sheberining sahnadaghy joly sol arghy bette-aq bastalyp ketipti. Búl turaly Abylay Týgelbaev atalghan estelik kitabynda akterlik kursqa taldanghandar qatarynda «әielder bóliminen hansusha (qytaysha - red) audarmashy Fәrida Shәripqyzy boldy» dep jazady.

«Qasen-Jәmila» kinosynda Qasen esimdi kedey jigit Jәmila esimdi sharua qyzyna ghashyq bolady. Ekeui kónilderi jarasyp, keshikpey sóz baylasady. Bir retki jiyn-toyda kózi týsken bay balasy qyzdy toqaldyqqa aittyryp almaq bolady. Malqúmar qyz әkesi búl úsynysty teris kórmeydi. Bay balasyna bermek bolady. Qiyn jaghdaygha dóp kelgen qos ghashyq sharasyzdan taugha qashady. Biraz uaqyt sondaghy bir jarly sharuanyng qolynda túrady. Kóp ótpey qytaydyng gomindang әskerin bastaghan bay balasynyng qughynshysy kelip, ekeuin qolgha týsiredi. Qasen men Jәmila ebin tauyp, jau qolynan sytylyp shyghady. Oljagha týsken bir myltyqty ala ketedi. Qayta baryp tau angharyna bekinip, sonda ang aulap kýn keshedi.

Qysqa qaray Jәmilanyng ótinishi boyynsha el shetine jaqyndap qonady. Ózderining júrt arasyna anyz bop tarap ketkenin qúlaqtary shalady. Ayy-kýni tolghan jas kelinshek bosanady. Balagha «Mahabbat» dep at qoyady. Sol kezde qyrsyq qayta shalady – jer-kókti timiskilep jýrgen Jýnis baydyng shabarmany Daday tau arasyndaghy lashyqty týtininen bayqap qalyp, tauyp alady. Ekeuining sәbiylerin dalagha tastap, ózderin baylap әkep, týrmege qamaydy. Týrmede talaydan beri tútqynda otyrghan tónkerisshiler bar edi. Solarmen birlesip bir kýni syrtqa qashyp shyghady. Jolda «Ýsh aimaq últtyq armiyasymen» kezdesedi. Armiyadaghy bala kezgi tanystarymen jolyqqan Qasen әsker qataryna ótedi. Búl kezde Jәmila jau qolynda edi. Arada kóp ótpey Qasen auylyn azat etu shayqasyna qatysady. Jәmilamen sonda kezdesip, ekeui birge Dadaydy óltirip, balalarynyng kegin alady.

Sol tústaghy sayasy jaghdaygha beyimdelip jasalghan kinonyng úzyn yrghasy osylay. Al endi, taqyrybymyz B.Tyshqanbaev jәne onyng Shynjandaghy shygharmashylyq izderi tónireginde bolghandyqtan atalghan filimning protivterine de qysqasha toqtala keteyik.

Atalghan oqighanyng negizi Ór Altaydyng Shingil jerinde bolghan. «Qasen men Jәmilanyng protivteri – Ahmet pen Baghiya. Jýnisbay men Patshabekting protivteri – Uathan men Qabylhan...Kino filimdegi keyipkerlerding protivterining bәri de Shingildegi qúl molqy dep atalatyn rudyng ishindegi Shәkey deytin bir shaghyn atanyng úrpaqtary...Baghiyanyng sheshesi Nýrilamen Ahmet, Uathan ýsheui birge tuysady. Al Qabylhan men Baghiya biri úldan, biri qyzdan tughan shóbere tuys» (10. 183-184 better).

Shynayy ómirdegi uaqyt kórsetkishi boyynsha aitqanda Ahmet ýilengennen keyin, Qabylhan men Baghiya da ýilengen. Arada birneshe jyl ótkende Ahmet óz әielin tastap, Baghiyamen kónil qosady. Baghiya da kýieuin tastap Ahmetpen qashady. «1946 jyldyng kýzine tura kelgen búl jaysyz oqighagha airanday úiyp, alansyz jatqan el-júrttyng bәri narazy bolady. Óitkeni Ahmet pen Baghiyanyng ekeui de nekeli әri eki jaqtyng da әke-shesheleri, tuys-tughandary ózderin ishterine ala otyryp, sóilesip kelisip nekelendirgen... Osy sebepterden olardy Uathan ghana emes, auyl-aymaq bolyp qughyndady... Osydan song Ahmet pen Baghiya birneshe jyl sergeldeng túrmys keshiredi...»(11. 185 bet).

Osydan keyingi oqigha jelisi filimdegige mýldem sәikes kelmese de, negizinen jaqyndau keletin tústary kóp. Ekeui aqyrynda qashyp jýrip «ýsh aimaq» әskerining qolyna týsedi. Búl kezde Baghiyanyng kýieui Qabylhan da olardan kýderin ýzip, basqa bireumen ýilenip ketedi. Uathan da jalghasty qughyndauyn toqtatyp, әngime eskire kele el esinen de kóterile bastaydy. Ómirdegi Uathan beynesi filimdegi bay, shonjar taptyng qatygez ókiline mýldem úqsamaydy. El men jerge asa qadyrly, inabatty, abyroyly adam bolghan. Áriyne, kórkem shygharma – ómirding óz kóshirmesi emes. Komunistik jýiege baghynghan sosializm dәuirining qajeti ýshin jasalghan bay men kedey, әldi men әlsiz arasynda bolatyn talas-tartys qajettiligi ýshin atalghan oqighadaghy ómir shyndyghy ózgertilip, kórkem shygharma týsine engen.

Jalpy, «Qasen-Jәmila» kinosy sol kezdegi sayasat ýshin de, kórkemóner ýshin de ýlken silkinis tudyrghan. Búqara Tyshqanbaev esimining halyqqa tipti de keninen taraluyna filimining de erekshe yqpaly bolghan.

B.Tyshqanbaev 1956 jyly Shynjang mәdeniyet delegasiyasynyng basqarushysy retinde Sovettik Orta Aziya jәne Qazaqstan respublikalarynda bolady. Qazaqtyng әigili jazushylary M.Áuezov, S.Múqanov, Gh.Mýsirepov syndy túlghalarmen jaqynnan pikirlesip, qazaq әdebiyetining qyr-syrymen terendey tanysady.

B.Tyshqanbaev shygharmalary tughan halqynyng әr týrli sayasiy-әleumettik jaghdayyn, tynys-tirshiligin, quanyshy men qayghysyn, tughan jer kelbetin sheberlikpen keskindeydi. Onyng Shynjanda әdebiyetting әr janyryna týren salyp, jemisti enbek etui ózinen keyin jetilip kele jatqan jas buyngha da óneg-ýlgi bolady. Sol tústaghy Shynjang qazaq әdebiyetining eng shyrqau biyikke shyqqan alghashqy kezenderin Búqara Tyshqanbaevsyz elestetu mýmkin emes edi.

1957 jyldan keyin Kenes odaghy men Qytaydyng arasy búzyldy. Eki el mәdeniyetining oshaghyna altyn kópir bolghandar «últshyl, onshyl» syndy nysanagha iligip, jalanyng qúrbany boldy. Búl «boran» qazaqy qany tasyp túrghan, qarymdy qalamger Búqaranyng basyna da qúiyn ýiirdi. Ol qolgha alynyp, jaza lagerine jóneltildi.

Ótken kýnderdi eske alghanda, jary Sara Tanjaryqqyzy baspasózge bergen súhbatynda bylay dep eske alady:

«Búqara Túrfan qúmyndaghy enbekpen týzeu lagerinen 1960 jyly ghana bosap keldi. Sóitti de Ýrimshide baqylauda jýrdi. Búghan da shýkir dedik. Óitkeni týrmede emes ýide, alysta emes kóz aldymyzda ghoy əyteuir. 1962 jyly jergilikti ýkimetke bildirmey Shynjang astanasyndaghy Kenes ókiline baryp jolyqtyq. Maqsat – Qazaqstangha ótip ketu. Ol kezdegi konsul Baygharin degen imanjýzdi qazaq jigiti edi. Jaghdayymyzdy birden týsindi. Sóitti de biz ótinish bergennen keyingi alty kýnning ishinde býkil qújattarymyzdy qolymyzgha saqaday say etip ústatyp, Qorghas shekarasynan ótip jatqan úly kóshting aldynghy leginen bir-aq shyghardy...

Jarkentten bizdi osy jaqtaghy tuysymyz Seydəlim Tənekeev degen partiya-kenes qyzmetkeri qarsy aldy. Ol kisining aqylymen men bala-shaghama ie bolyp, sol Panfilov audanyndaghy Qonyróleng auylyndaghy mektepte sabaq beruge qaldym da Búqara Almatygha baryp jeke ózi qyzmet isteuge ketti. Aghalarynnyng keyin aitqan əngimesi ghoy, sol sapardaghy júmys arasynda uaqyt tauyp, Səbene jolyghypty. Aqsaqal jazushy ony qúshaq jaya qarsy alghan. Ghabit Mýsirepov pen Ghabiyden Mústafinge ertip aparyp: «El-jer dep keldi ghoy. Kómekteseyik», – deydi. Aqyry ýsh qariya birigip jýrip kóp keshikpey qalalyq atqaru komiytetinen bir bólmeli ýy alyp bergizdiripti. Al 1964 jyly, iyə, sol jyly taghy da Səben, Ghabeng jəne Safuan Shaymerdenov bas bolyp, Internasional kóshesindegi janadan paydalanugha berilgeli jatqan ýiden ýsh bólmeli pəterding kiltin ústatty. Jaqsylyq dep osyny aitar bolar, sirə. Sondyqtan da búl kisilerge degen mening alghysym sheksiz!»(12).

Sóitip, Búqara Tyshqanbaevtyng endigi ómiri ózining tughan ólkesi, ata júrty qazaq elinde óz jalghasyn tabady. Osydan keyingi 23 jylyn eline qajyrly enbek etuge arnap, 1985 jyly pәniyden baqigha attanady.

Onyng Shynjang qazaq әdebiyetindegi izderi shang basqan arhipterde jatsada júrt kónilinen, úrpaq sanasynan óshken joq.

Biyl (2020 jyly) aqyn, jazushy, dramaturg, qogham qayratkeri Búqara Tyshqanbaevtyng tughanyna 100 jyl tolyp otyr.

Biz búl maqalamyzda B.Tyshqanbaevtyng Shynjang qazaq әdebiyetindegi izderine ýnilu arqyly onyng enbegining әli de bolsa zertteudi qajet etetindigin el esine salghymyz keldi.

Paydalanylghan әdebiyetter:

1, 2, 3, 4, 5, 8. «Qazaq әdebiyetining tarihy» Shynjang halyq baspasy, Ýrimji. 2005 jyl.

6, 7. Sәbiyt Múqanov. «Alyptyng adymdary»,- Almaty, 1959 jyl.

Abylay Týgelbaev «Ómir estelikteri» Almaty, «Ýsh qiyan» baspasy 2007 jyl).

10, 11. Sәipil Áshtarúly «Agha súltan Qúnanbay» kitabynandaghy ««Qasen-Jәmila» kino fiylimindegi protivterge shaghyn týsinik» maqalasynan. Ile halyq baspasy. 2006 jyl.

«Tanjaryq aqynnyng úrpaqtary kim?» Súhbattasqan: Janbolat Aupbaev.

Jәdy Shәkenúly

Jazushy-akademiyk

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1503
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3275
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5713