Qazaqstan Respublikasy Parlamenti
Senat palatasynyng spiykeri
Mәulen Áshimbaevqa
Jazushy, dissiydent Kәmel Jýnisteginen

Qúrmetti Mәulen Saghathanúly,
El ýshin abyroyly enbek etiniz.

Juyrda Parlamentte qabyldanghan «Ardagerler turaly zandy» zeyin qoyyp oqyp shyqtyq. Áriyne sizding búl zannyng osy kýiinde qabyldanyp ketuine baylanysty jauapkershiliginiz joqqa tәn. Osy turaly pikirimizdi Darigha Nazarbaevagha da jazyp, jauap beruin kýtken edik. Zanda Úly Otan soghysyna qatynasqan ardagerler jetkilikti týrde bar jenildik, marapattarmen qamtylghan eken. IYә, kәzir sol ardagerlerdi auyl týgil, audan boyynsha tabu joq izdegenmen birdey.

Sonday-aq, ardagerler qataryna 1941-1945 jyldar aralyghynda kemi alty ay júmys istegender (k/z, s/zdarda bógenshik-pagonshik bolghan balalar), Aughan aghysyna qatynasqandar, Chernobyli atom stansiyasyndaghy apatty sóndiriskender ilikken eken. Qúptadyq. Endi bir «tamashasy» qay kezende bolmasyn talaydy zar eniretken, últ taghdyryn oilaghan túlghalardy qyrugha qatynasqan KGB degen jendetting de adamdary Últ ardagerleri qataryna jatqyzylghan eken. 

Myna zang SSRO joghary sovetinde qabyldanghan ba dep te qalghandaysyn. Nege? Bizge tәuelsizdik aspannan týsken joq. Sol tәuelsizdik ýshin arpalysyp, qúrban bolghandar jeterlik. Keshegi Alash azamattary Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, t.b., osy respublikany qúrugha at salysqan qazaghym degen ýshin basyn oqqa baylaghan N.Núrmaqov, B. Mayliyn, S. Seyfulliyn, I. Jansýgirov, t.b. osy otan soghysynyng aldynda ghana atylyp ketti. Solardyng úrpaqtary әri aramyzda. Solargha degen iltipat qayda? 

Tәuelsizdik ýshin kýres bizde toqtamaghan. Soghystan keyin qúrylghan «ESEP» (Elin sýigen Erler Partiyasy) mýsheleri tegis aidaldy, 1960 jyly janadan qayta qúrylghan «ESEPtin» mýsheleri sottaldy, «Jas Túlpar» bolyp tәuelsizdikti ansaghandar qughyndaldy. «Jas Qazaq», «Jas Úlan», t.b. úiymdar talqandaldy. Jeltoqsan qayratkeri ajal qúshqan Qayrat Rysqúlbekov jәne t.b. birde biri eskerilmegen. Tәuelsizdik ýshin kýreskender ardagerler qataryna kirmegen.

Tәuelsizdik ýshin kýreskenderdi eskermeu – tәuelsizdikti moyyndamau. Osynday zangha senattaghy deputattardyng «qyzu» qoldap, dauys berui tanqaldyrady. Biraq olardyng keybireuin ózimiz de tanimyz ghoy. 

IYә, biz sottaldyq. Myna zangha qarasang biz «halyq jauy» qamytyn óz erkimizben «súranyp» ózimiz kiygendeymiz. Sol ýshin lagerlerde bizdi pyshaqtap, itke talatypty. Karserlerde sýiegimiz synghansha toqpaqtapty. Elge qayta kelgen son... «Qazaqstannyng óz erkimen Reseyge qosylghandyghynyng pәlenbay jýzdigi» degen toylanyp jatty. Esi kirmegen qazaq ta, orys ta toyda, aiqay-shuda. Pәlenbay jýzdikke arnalghan jinalysqa barudan bas tarttym. «Nege?» dep súrady bireuler. Men sonda olargha: «Qazaqstan qatyn emes. Qatynnan ghana óz erkinmen tiyding be, әlde zorlady ma?» dep súraydy» dep jauap bergenmin. Onyng aqyry balalarymdy ýide dәrimen taldyryp tastap, ýide tintu jýrgizdi. 

Tәuelsizdik – babalarymyz ansaghan arman. Soghan arnap әkimderding sonynan qalmay jýrip (birinshisi tauyqtyng kýrkesindey edi jel úshyryp әketti) belgi qoyghyzdyq. Tәuelsizdik ýshin kýresken, oqqa baylanghandar ardagerler zanyna kirmese, eskerilmese, repressiya qúrbandaryna arnalghan monumentter ne ýshin qajet? Jylyna bir ret ayaqasty jinalyp, monumentke baryp birer sóz aityp qaytuymyz, ertedegilerding pútqa tabynghanynday ghana shara emes pe.

Jasym 80-nen asty. Allanyng bergen jasyn jasap ótermiz. Mәsele úrpaqqa tirelip túr. Jas úrpaq elin sýigen patriot bolyp ósse eken dep tileymiz. Úryny kórip ósken – úry bolmaq, qarydan qary ósedi. Jaghympazdyq pen satqyndyq egiz. Alayaqtyng aqyry – aramdyq. Bizge osy kerek pe? Úrpaq namysty boluy ýshin tarihtyng qay kezeninde bolmasyn, qanday qatigez, apatty zaman bolsa da eli ýshin basyn ajalgha baylar azamattardyng bolghanyn bilip ósui kerek. Osyny úrpaqtyng sanasyna sinire almasaq týbinde ne qayyr súray alamyz?

Ózinizden jauap kýtemiz. 

Kәmel Jýnistegi

Abai.kz