Qazaq últshyldary jәne olardy qúramyna alghan Alash iydeyasyndaghylardyng armany jalghyz qazaq últynyng basyn biriktiru emes, kýlli týrki dýniyesi ýshin qyzmet etu edi. Últ úghymynan әldeqashan biyiktep ketken sonday úly túlghalardyng biri Mústafa Shoqay bolatyn.

Týrikshildikpen qarulanyp, Alash iydeyasyn barynsha kókke kótergen Mústafa Shoqay – úly Túran eli ýshin janyn qighan kýlli týrkining ziyalysy. Jalghyz qazaq halqynyng emes, týrki elining birligin, egemendigin ansaghan, týrki halyqtaryn biriktirip, Týrkistan jobasyn jasaghan qogham qayratkeri.

Orta Aziya Músylman Últtyq Búqarasy Qoghamdary Federasiyasynyng III kongresi 1922 jyly 18-22 qyrkýiek kýnderi Tashkentte on alty mýshening qatysuymen ótken jinalysta qazaq ziyalylary basym bolghan. Týrkistanda  ótkizilgen osy songhy kongreste úiymnyng keleshegine qatysty manyzdy sheshimder qabyldandy. Týrkistanda  birtútas tәuelsiz últtyq memleket ornatqangha deyin kýres jýrgizuge birauyzdan sheshim qabyldady. Osy jinalysta úiymnyng aty «Týrkistan Últtyq Odaghy» (TÚO) dep ózgertildi. M.Tynyshbaev, H.Dosmúhamedov, Mýnevver Kary jәne Talip Jan sekildi kórnekti ziyalylar qatysqan jinalysta Týrkistandy  birtútas kóruge, ru-taypalyq erekshelikterine qaray jiktemeuge kónil bóluge kelisildi. Sóitip,  Úly Týrkistan úghymy dýniyege keldi. Úly Týrkistan ekonomikalyq jәne geografiyalyq erekshelikterine qaray ýsh aimaqqa bólindi. Ámudariyanyng ontýstigin alyp jatqan aimaq Ontýstik Týrkistan, atalmysh ózen Horezmning soltýstigin jәne Qazaqstannyng Úlytauynyng shyghys bóligin alyp jatqan aimaq Ortalyq Týrkistan jәne osy taudyng batys bóligi Batys Týrkistan dep ataldy. Sonday-aq búl kongreste Týrkistan mәselesin Reseyding ishki mәselesi boludan shygharyp, halyqaralyq dauly mәselege ainaldyru turaly sheshim qabyldandy. Búl sheshimdi TÚO mýshelerining Reseydegi bolishevik ýstemdigin moyyndaudyng bir kórinisi retinde baghalaugha bolady. Sebebi óz kýshining nashar ekendigine kóz jetkizgen úiym mýsheleri mәseleni halyqaralyq platformagha kóterudi úigharghan edi. Shoqay TÚO basshysy Uәlidiymen hat jazysyp, habar bilip túrghan. Osylaysha Týrkistandaghy songhy kongreste Shoqaydy syrtynan Týrkistan Últtyq Odaghyna mýshelikke qabyldaydy. 1925 jyldan bastap Europa elderindegi Týrkistandy ziyalylar men jastardyng sayasy jәne mәdeny is-әreketterinen ýilestirgen búl úiymnyng qúryluy Týrkistandaghy antisovettik kýresting bir bóligi retinde iske asty. Búnyng qúryluyna Týrkiyanyng últ-azattyq kýresining jetekshisi M.Kemal pasha janama týrde ýles qosqan búl úiymnyng dýniyege keluine negiz bolghan alghashqy sayasy qadam  1920 jyldyng mausym aiynda Búharada bastaldy. Búhara bolishevikterimen Búhara әmirine qarsy odaq qúru ýshin úiymdastyrylghan jinalysqa Bashqúrtstan, Qazaqstan jәne Qúljadan ziyalylar, Ferghana basmashylary qatysyp qúrylghan edi.  1939 jyly bastalghan jәne kýn ótken sayyn ushygha týsken II dýniyejýzilik soghystyng alasapyran jaghdayynda odaqtyng júmys atqaruy da mýmkin emes edi. 1929 jyldan beri ýzdiksiz shyghyp túrghan «Yash Týrkistan» jurnaly da soghysqa baylanysty sol jyldyng qyrkýiek aiynan bastap toqtap qaldy. Al eki jyldan son, 1941 jyly Shoqaydyng Berlinde qaytys boluymen jetekshisinen aiyrylghan TÚO-nyng is-qimyly birjolata toqtady.

Qazaqtyng HH ghasyrdaghy kórnekti qogham qayratkerlerining qazaq qoghamynda alatyn orny erekshe bolghan. M.Shoqaydyng qazaq halqynyng azattyq jolyndaghy kýresining barysyn qarastyra otyryp, «Týrkistan Últtar Odaghyn», «Prometey Odaghyn», «Týrkistan regionyn» qúru jәne qarsylyq júmystaryn jýrgizuining basty maqsaty – týrkitektes halyqtardyng ózindik negizin saqtau bolatyn.

M.Shoqay óz tónireginde bolyp jatqan oqighalargha ghana zer salyp qoymastan, elinin-jerining taghdyryna qatysty halyqaralyq jaghdaygha da erekshe nazar audaryp, týrki halyqtarynyng taghdyryna qatysty oqighalargha da býiregi búrylyp otyrghan. Sonyng ishinde imperiyalardyng iyleuine týsken týrki halyqtarynyn  últ azattyq kýresine erekshe alandaushylyqpen, bauyrmaldyqpen qarap kelgen. Ári oghan degen ózining bagha-kózqarastaryn bildirip, bolashaq taghdyrlaryna tilektestikpen qarap otyrghan. Búghan Mústafa Shoqaydyng shetelde sayasy qudalauda jýrip, attyng jaly, týiening qomynda shygharghan «Jas Týrkistan» (1929-1939 j.j.) jurnalynyng betterinde jariyalanghan maqalalary aighaq bola alady. Aytalyq, Shyghys Týrkistandaghy músylman halyqtardyng HH ghasyrdyng 30-40-jyldaryndaghy Manchjurlyq qytaylyq otarshyldyqqa qarsy kóterilip, últtyq tәuelsizdikterin jenip alu jolyndaghy kýresteri jayly mәlimetterdi osy jurnal betterinde jariyalap, oghan ózining sayasy kózqarasyn bildirip, tiyisti baghasyn berip otyrghan.

Shyghys Týrkistanda 1930 jyldardyng basynda jergilikti músylman halyqtardyng qytaylyq bodandyqtan azat bolu jolyndaghy kóterilisi bastalyp, ol Qytay imperiyasynyng onsyz da nasharlay bastaghan halyqaralyq jaghdayyn shiyelenistire týsken edi. Kenes Odaghynyng tikeley aralasuymen bolyp jatqan Shyghys Týrkistandaghy búl oqighalar turaly M.Shoqay «Shyghys Týrkistan kóterilisshileri búdan búrynghy kóterilisshiler siyaqty atamekenin qytaylardan birjolata azat etudi kózdep otyr. Búl maqsattaryna olar ishinara bolsa da qol jetkizgendey synayy bar» dep jazyp, 1933 jyly Shyghys Týrkistan Islam Respublikasynyng qúryluy turaly habardy jurnal betinde mәlimdedi (Mústafa Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998 j., 360-bet).

Mústafa Shoqay Shyghys Týrkistandaghy oqighalargha saraptama jasap, oghan qatysty san aluan sayasy pikirlerge óz kózqarasyn bildire otyryp, ol Shyghys Týrkistan Respublikasyna Angliyanyng ústanymy qanday boldy degen súraqqa bylay dep jauap beredi: «aghylshyndar da Shyghys Týrkistan últ-azattyq qozghalysyna kómek qolyn soza qoyatynday synay tanytyp otyrghan joq. Aghylshyndar da Shyghys Týrkistan qozghalysynyng islamdyq sipaty bar dep seskenedi...». «Panislamizm» dese aghylshyndardyng da basynyng «saqinasy» ústaydy. Sol sebepti aghylshyndar Shyghys Týrkistan últ-azattyq qozghalysyna asa saqtyqpen qaraydy», – dep, Angliyanyng ShTR Ýkimetine qoldau kórsetuining negizsizdigin aitady (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 405-bet). Al búl pikir, shynynda, Kenes ókimetining ózimen bәsekeles aghylshyndardan qauiptenip, «solay boluy mýmkin-au» degen oiynan shyghuy da  ghajap emes. Mústafa Shoqay osyny dәleldeytindey mynaday taghy bir mysal keltiredi: «Chinny Týrkistan  auazy» aghylshyndar Shyghys Týrkistan últtyq qozghalysyna ish tartyp bolysyp otyr dep jazady. Al, shyn mәninde, olay bolyp otyrghan joq.

Biz osy gazetten aghylshyndardyng Ýrimjidegi Qytay әkimine qaru-jaraq berip kómektesip otyrghan ýkimetke qarsy baghyttalghan últ-azattyq qozghalysyn aghylshyndardyng qoldauy mýmkin bola qoyar ma eken?

Ókinishke oray, aghylshyndar Shyghys Týrkistan últ-azattyq kýresine kómek kórsetui bylay túrsyn, oghan syrttay janashyrlyq ta kórsetpeydi», –  deydi.

Shyghys Týrkistangha  Angliya kómektesip otyr degeni Kenes Odaghynyng «ósek-ayany» bolsa kerek. Keyingi anyqtalghan aqiqat M.Shoqaydyng kózqarasynday bolyp otyr.

Shynjannyng biyleushilerine kenestik yqpaldyng qanshalyqty bolghandyghyn Mústafa Shoqay 1933 jyly «Yash Týrkistannyn» 46-nómirinde bylay dep jazdy: «Túrghyndarynyng kópshiligi tarapynan, yaghny týrikter tarapynan  (búl jerde ol jalpy týrkitektes halyqtardy aityp otyr) eshqanday qúrmetke ie bola almaghan jәne ishki Qytaydan tym shalghay, oqshau túrghan Shyghys Týrkistannyn  biyleushileri Kenes ókimetining jartylay ashyq, jartylay astyrtyn kómegining arqasynda ghana ómir sýrip túra aldy. Shyghys Týrkistandaghy osy ýkimet túsynda búl ólkening esigin emin-erkin ashyp, qazynalaryn qalauynsha tonaugha, ekonomikasyn óz yqpalyna birjola engizuge mýmkindik tapqan Mәskeu múnday ýkimetting búdan song da ómir sýre beruine shyn mýddeli bolatyn. Bolishevikter Shyghys Týrkistanda  tek ekonomikalyq paydany ghana emes, sonymen qatar sayasy maqsattardy kózdeydi» (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 360, 361-better).

Ol 1933 jyly «Yash Týrkistan» jurnalynda Kenes ókimetining Shyghys Týrkistan oqighalaryna qatysty sayasaty turaly: «Shyghys Týrkistan týrikteri ózderining últtyq qúqyqtaryn qorghau jolynda ortalyq Qytay ýkimeti, Dýngen kýshteri men Kenes ókimeti tәrizdi dúshpandardyng birlesken odaghymen betpe-bet kelip, olar ózderining últtyq kýresin eshbir syrt kýshting kómeginsiz, tek óz kýshterine sýienip jýrgizude» dep jazdy (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 406-bet).

Kenes ókimetining Shynjandaghy músylman halyqtardyng últ-azattyq kóterilisine eshqanday da ish tarta almaytyn sebepterin Mústafa Shoqay bylay dep kórsetedi: «Olar últtyq kóterilister kapitalist memleketterdi әlsiretetini sebepti, múnday kóterilister tek ózderine ziyan keltiretin memleketterde bolyp jatsa ghana onday memleketterdegi últtyq kóterilisterdi úiymdastyrugha jәne jәrdem etuge qatysyp otyrady.

Shyghys Týrkistandaghy jaghday basqasha. Búl jerdegi últtyq kýresting jenisi Kenes ókimeti mýddelerine, onyng jana otarshyldyq sayasatyna qauip tudyratyn boldy. Japoniyanyng Manchjuriya arqyly Mongholstangha jaqyndasuy, bir jaghynan, Angliyanyng Tiybetke sayasi-ekonomikalyq biylik jýrgizui, ekinshi jaghynan, bolishevikterdi Shyghys Týrkistan mәselesinde barynsha abay bolugha mәjbýr etetin faktorlar. Oqighalar men jalpy sayasy jaghday Shyghys Týrkistandaghy Qytaygha qarsy últ-azattyq kýrester tek bolishevikterding erkimen ghana bolyp jatyr degen pikirdi teriske shygharady»/1, 361-b/. Mústafa Shoqay búl pikiri arqyly Shyghys Týrkistan Respublikasynyng ómir sýruine kenestik sayasattyng mýddeli emes ekendigin kórsetkisi keldi. Kenes Odaghy Shyghys Týrkistan ýkimetining Shen Shihay ýkimetine baghynyp, tize býguine mәjbýr etti. Shyghys Týrkistan Respublikasy, Mústafa Shoqay aitqanday: «onyng jaulary – «Ortalyq Qytay ýkimeti, dýngen kýshteri jәne Kenes ókimeti tәrizdi dúshpandardyn» qarsylyghy nәtiyjesinde jeniliske úshyrady. Shyghys Týrkistannyn  tәuelsizdigin Kenes Odaghy eshqashan kórgisi kelgen joq jәne kórgisi de kelmeydi» (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 446-bet).

Shyghys Týrkistan Respublikasynyng tóraghasy qyzmetin atqarghan Qojaniyaz qajygha Kenes ókimeti aqyl berip, onyng Qytay ýkimetine beriluin talap etuin taghy da Mústafa Shoqaydyng «Yash Týrkistan» jurnalynda 1935 jyly jariyalanghan myna mәlimetinen kóremiz: «Keybireuler «Shyghys Týrkistan týrikterining dosy» dep jýrgen Kenestik Resey Qojaniyaz ajymgha ol Shyghys Týrkistan Respublikasynyng tóraghasy bolyp túrghanda kómektespey, Respublika tuyn týsirip, Qytay ýkimetine berilgennen song ghana jәne dәl osyny shart ete otyryp kómektesetinin bildirdi jәne solay etti de» (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 446-bet).

Mústafa Shoqay Shynjandaghy músylman halyqtardyng azattyq kýresin janyshtaugha kýsh salghan Kenes Odaghynyng sayasatyn batyl aiyptap, ol turaly: «Shyghys Týrkistanda  Qytay otarshyl ýstemdigin audaryp tastap, tәuelsiz týrik memleketining shanyraq kóterui qyzyl orys imperializmining Aziyadaghy mýddelerine býtindey qayshy keletin. Sol sebepti Kenestik Resey әu bastan-aq Shyghys Týrkistandaghy últtyq qozghalysqa qarsy baghyt ústady» degen bolatyn (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 490-bet).

30-jyldardaghy Shynjandaghy kenestik sayasatqa baylanysty ondaghy jergilikti biyleushilerding kenestik yqpalgha týsuining sebepterin týrki әlemining kórnekti qogham qayratkeri M.Shoqay 1935 jyly bylay dep jazdy: «...Ýrimshi gubernatory Shin Shiqay (Shyng Shysay – J.Sh.) Kenes ókimetimen tyghyz dostyq qarym-qatynas ornatyp, bolishevikterden týrli kәsiptegi ekonomikalyq damuy» ýshin olardan nesie ala bastaghanyn moyyndap otyr. Demek, Shyng Shúryn (Jin Shuryn – J.Sh.) tәrizdi býgingi Ýrimshi Ýkimeti de Mәskeuding uysyna týskeni kórinip otyr. Olay deytin sebebimiz.  Mәskeu qyzmetkerleri, Mәskeu mamandary, Mәskeu qarjysy tek Mәskeuding mýddesi ýshin ghana qyzmet etetin bolady. Onyng ýstine Shyghys Týrkistandaghy Qytay Ýkimeti Mәskeuge eshqanday bir shart qoya alatyn halde emes. Oghan shamasy jetpeydi.

Shyghys Týrkistandaghy «Mәskeu mýddesi» degenimiz, búl ólke sóz jýzinde Qytaydiki, is jýzinde Mәskeudiki degennen basqa eshtene emes» (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 445-446-better).

Shyghys Týrkistan halqynyng últ-azattyq kýresine Mústafa Shoqay barlyq týrkitektes halyqtar men әlemning kez kelgen halyqtarynyng da qoldauyn qalaydy. Ol «Shyghys Týrkistan halqy da әlemning basqa erkin, azat halyqtary siyaqty óz taghdyryn ózi aiqyndauyn qalaydy. Osy bir әdiletti kýreste kórsetilip jatqan jәne kórsetilui mýmkin kez kelgen kómekke biz shyn jýrekten alghys aitamyz» (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 406-bet).

Mústafa Shoqay sol zamannyng qiytúrqy sayasatyna sәikes, últtyq tәuelsizdik jolyndaghy kýresterge otarshyl memleketterding qoldanatyn san qily arandatushylyq әreketterin, últtyq qozghalys kýshterining arasyna iritki salu, últ kósemderi turaly týrli jalaly qaueset taratu siyaqty әreketterding bolyp túratynyn eskerte kele bylay deydi: «Últtyq kýresting mýddesi osy kýreske belsene qatysqan әrbir jeke adamnyng mýddesine nemqúraydy qaralmauyn talap etedi... Últtyq qozghalystyng jaulary onyng basshylary men qosshylary haqynda aluan týrli ósek-ayang taratady.

Qazirgi jaghdayda últtyq qozghalystardy basqaryp, jetekshilik etetin jeke túlghalardy qorghap qana qoymay, olardyng bedelin arttyrugha da kýsh saluymyz kerek. Jaularymyzdyng olargha qastandyq jasauyna jol bermeuimiz tiyis. Shyghys Týrkistan últ-azattyq qozghalysynyng basshylary men ókilderine syrtqy әlemning nazaryn audaru, olargha halyqaralyq júrtshylyqtyng simpatiyasyn tudyru qazirgi kezdegi bizding eng manyzdy mindetimiz bolyp tabylady. Últtyq mýddelerimiz osy mindetting tolyq oryndaluyn talap etedi» (M.Shoqay. Tandamaly. I-tom. Almaty, 1998, 406-407-better).

Mústafa Shoqay Qytaygha barlyq jaghynan jan-jaqty kómektesip otyrghan Kenes Odaghy turaly, ózine ata jau sanaghan kenestik ókimetke degen jekkórinishti kózqarasyn bylaysha kórsetedi: «Qytaydyng taghy bir tórtinshi janashyry – Kenestik Reseyge kelsek, ol Mogholstan men Shyghys Týrkistandy  Qytaydan bólip alyp, ózine tәueldi etudi kózdeydi. Kenestik Resey kommunizm iydeyalaryn taratyp, Qytay últtyq tónkerisining partiyasy Gomindandy ishten irituge tyrysty. Ol – ol ma, Kenestik Resey múnymen de tynghan joq. Qytaydyng 20 million túrghyny bar aumaghynda Kenes ókimetin qúryp, búl eldi úshy-qiyry kórinbeytin azamat soghysyna sýirep týsirdi. Orys bolishevikteri Qytay kommunizmining ortalyghy – Kanton qalasyn ekinshi Mәskeu dep ataydy. Olar Qytay kommunisterimen birge jýrgize otyryp, Amerika men Europa kapitaldaryn Qytaydan, jalpy Aziyadan yghystyruda. Qytaygha bolysyp jatqan dostarynyng jay-kýii, mine, osynday» /3, 139-b/.

Jalpy, M.Shoqaydyng sol tústaghy kózqarastarynyng kóbining danalyqpen aitylghanyn bilip alu qiyn emes.

Jәdy Shәkenúly

Abai.kz