Úlarbek Dәleyúly. Kókshetauda ghalym ruhy asqaqtady
Qarasha aiynyng 4 janasynda Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq Múraghaty Bas diyrektory Marat Oralbayúly Ábsemetovtyng úiymdastyruymen, Burabay qalalyq әkimdigining qoldauymen aituly folklorshy, әdebiyetting teoretiygi men synshysy, tarihshy filolog әri ghalym-ústaz - Esmaghambet Samúratúly Ysmayylovtyng 100 jyldyghyna arnalghan eske alu keshi ótti. Kesh bastalardan búryn Shoqytas auylyndaghy ghalymnyng ata-babasynyng qabiri basyna baryp, aruaghyna baghyshtap qúran oqyldy.
Kezinde úly Múhtar Áuezov Esaghang turaly: «Men seni qazaq әdebiyeti ghylymynyng ainymas, qajymas, jyldar jýrse arymas jegindisi - Enbek torysy deymin. Sol ýshin sýiemin de bek baghalaymyn» dep sýiingen ghalymdy eske alu keshine Esaghannyng tughan qyzy Fәtima Ysmayylova jәne kýieu balasy Núrbolat Juanyshbekov, Parlament Mәjilisining deputaty, jazushy, jurnalist Jarasbay Sýleymenov, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Serik Negimov, Jazushy Tortay Sәduaqasov jәne basqada elge tanymal óner adamdary qatysty.
Kesh sonynda burabaylyqtar ghalym aruaghyna arnap as berdi.
Esmaghambet Samúratúly Ysmayylov - 1911 jyly qazan aiynyng 15 kýni kókshe ónirinde, qazirgi Enbekshiler audanynyng Shoqytas auylynda, әigili Birjan sal tughan topyraqta dýniyege kelgen.
Qarasha aiynyng 4 janasynda Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq Múraghaty Bas diyrektory Marat Oralbayúly Ábsemetovtyng úiymdastyruymen, Burabay qalalyq әkimdigining qoldauymen aituly folklorshy, әdebiyetting teoretiygi men synshysy, tarihshy filolog әri ghalym-ústaz - Esmaghambet Samúratúly Ysmayylovtyng 100 jyldyghyna arnalghan eske alu keshi ótti. Kesh bastalardan búryn Shoqytas auylyndaghy ghalymnyng ata-babasynyng qabiri basyna baryp, aruaghyna baghyshtap qúran oqyldy.
Kezinde úly Múhtar Áuezov Esaghang turaly: «Men seni qazaq әdebiyeti ghylymynyng ainymas, qajymas, jyldar jýrse arymas jegindisi - Enbek torysy deymin. Sol ýshin sýiemin de bek baghalaymyn» dep sýiingen ghalymdy eske alu keshine Esaghannyng tughan qyzy Fәtima Ysmayylova jәne kýieu balasy Núrbolat Juanyshbekov, Parlament Mәjilisining deputaty, jazushy, jurnalist Jarasbay Sýleymenov, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Serik Negimov, Jazushy Tortay Sәduaqasov jәne basqada elge tanymal óner adamdary qatysty.
Kesh sonynda burabaylyqtar ghalym aruaghyna arnap as berdi.
Esmaghambet Samúratúly Ysmayylov - 1911 jyly qazan aiynyng 15 kýni kókshe ónirinde, qazirgi Enbekshiler audanynyng Shoqytas auylynda, әigili Birjan sal tughan topyraqta dýniyege kelgen.
Áueli әdebiyet әlemine aqyn bolyp kelgen Esaghang «Túlpar jyry» (1933j), «Jiger» (1934j), «Jaz erkesi» (1936j) sekildi jyr jinaqtary jaryqqa shyqty. 1926-1930 jyldary Kókshetau men Qyzyljardaghy (Petropavl) balalar ýiinde oqyp, tәrbiyelengen Esmaghambet 1930-1934 jyldary Qazaq memlekettik pedagogika institutynda (qazirgi Abay atyndaghy pedogogikalyq uniyversiytet) tәlim alyp, til-әdebiyet fakulitetin oidaghyday bitirip shyghady. Enbek jolyn ghylymiy-zertteu institutynda, jurnalistika salasyndaghy qyzmetkerden bastaydy. 1939 jyldan bastap ómirining sonyna deyin ghylymiy-pedagogtik qyzmetti úshtastyryp, abyroyly enbek etti. KSRO ghylym akademiyasy Qazaq filalyndaghy Jambyl atyndaghy әdebiyet jәne halyq shygharmashylyghy sektorynyng agha ghylymy qyzmetkeri, sektor mengerushisi boldy.
1943 jyly «HH ghasyrdyng basyndaghy qazaqtyng demokratiyalyq әdebiyeti» degen taqyrypta filologiya ghylymdarynyng kandidattyghyna dissertasiya qorghaydy. 1946 jyly Qazaqstanda Ghylym akademiyasy qúrylyp, onyng til jәne әdebiyet institutynda agha ghylymy qyzmetker, bólim mengerushisi, diyrektor qyzmetterin atqarady. 1957 jyly «Qazirgi aqyndardyng shygharmashylyghyndaghy últtyq dәstýr» degen taqyrypta («Aqyndar» monograpiyasynyng negizinde)doktorlyq dissertasiya qorghaydy.
E.Ysmayylov Qalijan Bekhojinmen birigip 1941 jyly Kenesary, Nauryzbay jәne olardyng baiyrlary jayyndaghy jyr-dastandar men anyz-әngimeler jinaghyn baspagha әzirlegen. Alghy sózi men týsiniktemesin jazghan. Kólemi 30 baspa tabaq (QKSR Ghylym akademiyasynyng Ortalyq ghylymy kitaphanasy, qoljazba qory, №1328 buma). Qazaq ertegilerin jinau, jýieleu, jariyalau jәne zertteu isterine belsene aralasqan. 1940 jyly «Ádebiyet teoriyasynyng mәseleleri» deytin oqu qúralyn jariyalady.
Sәke, Qasym, Tayr, Júmaghaly poeziyasy jónindegi zertteulerinde jәne «Syn men shygharma» (1960), «Jana beleske» (1962), «Ádebiyet jayly oilar» (1968) atty enbekterinde synshylyq, ghalymdyq qabiletterin kórsete bilgen.
Esmaghambet Ysmayylov Abaytanu ilimine de atsalysqan. Mysaly, «Abaydyng poetikasy», «Abaydyng óleng órnekteri» (búl ekeuin Z.Shashkinmen birlesip jazghan)ng «abaydyng aqyndyq sheberligi», «Abay ólenderining súlulyq, әuezdilik erekshelikteri» siyaqty maqalalarynda Abaydygh poetikasyna qatysty biraz jaydyng betin ashady.
Kenes ýkimetining solaqay sayasatynyng tyrnaghyna da ilikken Esaghang A.Fadeevting 1947 jyly mausym aiynda KSRO Jazushylar odaghynyng IH plenumynda jasaghan bayandamasynyng «Synnyng últ mәselesi tóniregindegi qatelikteri» degen bóliminde Esmaghambet Ysmayylovtyng «Qazaq sovet әdebiyeti» atty oqulyghy qatty syngha alyndy, auyr sózder aityldy. Keyin osy úshqary sheshimning saldarynan ghalym aghamyz 25 jylgha lagerge aidalyp, tek Stalin ólgennen keyin ghana aqtalyp shyqty. 1961 jyly til jәne әdebiyet institutynan M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty bólinip, óz aldyna shanyraq kótergende E.Ysmayylov onyng qalyptasyp, órkendeuine eleuli ýles qosqan agha buyn ghalymdardyng aldynghy sapynda boldy, әdebiyet tarihy, foliklor bólimderin basqardy. 1958 jyly KSR Ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi bolyp saylandy. 1961 jyly «Qazaq KSR-ining ghylymgha enbek sinirgen qayratkeri» qúrmetti ataghy berildi. 1934 jyldan KSRO Jazushylar odaghynyng mýshesi boldy. «Qúrmet belgisi» ordenimen jәne birneshe mdalidarmen marapattaldy.
Qazaq әdebiyeti ghylymynda óshpes iz qaldyrghan Esmaghambet Ysmayylov 1966 jyldyng 29 qarashasynda dýniyeden ozdy.
Esaghannyng últ әdebiyet tarihyn zerdelep, ghasyrlar qúndaghynda oralyp ýnsiz jatqan asyl múralarymyzdy jinaqtap, bolashaqqa qaldyrghan úshan-teniz enbegi úrpaqtar jýregine әrqashan jarqyrap, núr shashyp túrary sózsiz.
Úlarbek Dәleyúly