Orfografiyalyq sózdikting sonyndaghy «Qazaq tilining negizgi emle erejelerinin» «Qosymshalardyng jazyluy» atty bóliginde: «§35. Songhy dybystary rk, rg, nk, ng, ks, kt, sk, lk, nkt, kli, bri, bli siyaqty dauyssyzdar tirkesine bitken sózderge qosymshalar әrdayym jinishke týrde jalghanady. Búlar k, g dybystarynyng jәne jinishkelik belgisimen kelgen r, l dybystarynyng jinishke aityluyna baylanysty. Mysaly: parkten, parkke, parki, mitingiler, mitingige, faktige, faktisi, polkke, polkter, polki, ansamblge, ansambli», – delingen. Osyghan baylanysty «k, g dybystary men jinishkelik belgisimen kelgen sózder jinishke aityluyna baylanysty qosymshalar әrdayym jinishke týrde jalghanady» degen tújyrymgha keluge bolady. Qazaq tilining ózindik ereksheligine sәikes k, g, e dybystary jinishke sózderde ghana keledi. Sol sebepti Ahmet Baytúrsynúly múnday dybystary bar sózderge dәiekshe qoymaghan. Qazirgi kezde Qytaydaghy qazaqtar da osy ústanymdy basshylyqqa alyp otyr. Endi sózdiktegi k, g dybystarynyng jәne jinishkelik belgisimen kelgen sózderding beriluine kóz salayyq. 

k, g dybystaryna bitken sózderge qosymshanyng jalghanuy: alipenitok, alipenitokke, alipenitogi; ammiak, ammiakqa, ammiagy; analitiyk, analitikke, analitiygi; anshlag, anshlagqa, anshlagy; antibiotiyk, antibiotikke, antibiotiygi;  baq, bakqa, bagy; bank, bankke, banki; bantiyk, bantikke, bantiygi; bundestag, bundestagqa, bundestagy; burak (diniy), burakqa, buragy; gaydamak, gaydamakqa, gaydamagy; gamak, gamakqa, gamagy; dashnak, dashnakqa, dashnagy; lak, lakqa, lagy; mýbәrak, mýbәragi; pidjak, pidjakqa, pidjagy; frak, frakqa, fragy; t.s.s. Búl sózderge qosymshalardyng jalghanuynda da birizdilik bayqalmaydy. Jogharydaghy ereje taghy saqtalmaghan. Tútastay alghanda, ak buynyna bitken nemese qúramynda juan dybystary bar sózderge qosymsha juan jalghanyp, iyk buynyna bitken sózderge jinishke jalghanatyny turaly aitugha bolatyn siyaqty. Alayda mýbәrak, mýbәragi kirme sózi búghan kelmeydi. Sol siyaqty bank sózi k dybysyna bitip, qúramynda juan dauysty bolghanmen, qosymsha jinishke jalghanghan. Al iyk buynyna bitken kirme sózderge jinishke jalghanatyny angharamyz. Endeshe, erejeni naqtylau qajet.   

Jogharyda keltirilgen 35-erejening sonynda eskertu berilgen:  «Eskertu. Jinishkelik belgisine ayaqtalghan bir buyndy sózder men songhy buynynda yo, e dybystary bar sózderge qosymsha әrdayym jinishke jalghanady. Mysaly: tulider, tuli, Pyotrdin, Pyotrge, aktyorge, aktyorler, duetter, dueti». Búl eskertudegi jinishkelik belgisine qatysty túsynyng qajeti joq. Sebebi erejening ózinde de jinishkelik belgisimen kelgen (dúrysynda, jinishkelik belgisine bitken boluy kerek, sebebi jinishkelik belgisi sózding ortasynda keletin tústary qamtylmaghan) sózderge qosymshalar әrdayym jinishke týrde jalghanatyny turaly aitylghan. Endi bir jinishkelik belgisine ayaqtalghan bir buyndy sózderge qatysty eskertuding qajeti qansha? Jogharydaghy erejeden auytqyp túrmaghandyqtan, eskertuding jinishkelik belgisine qatysty túsyn alyp tastau kerek.

Endi jinishkelik belgisine bitken sózderding erejege qanshalyq baghynyp túrghanyn teksereyik.  i jinishkelik belgisine bitken sózderge qosymshanyng jalghanuy: aerozoli, aerozoligha, aerozoli; vedomosti, vedomosqa, vedomosy; gospitali, gospitaligha, gospitali; gramm-moli (hiym.), gramm-moligha, gramm-moli; gazeli, gazelige, gazeli; dirijabli, dirijablige, dirijabli; kapsuli, kapsulige, kapsuli; kvadrupoli, kvadrupoligha, kvadrupoli; kvadrupolidik; kokteyli, kokteylige, kokteyli; koroli, koroligha, koroli; korolidyq, korolidyghy; festivali, festivaligha,festivali, festivalidar; festivalidyq; t.s.s. Múnda da qayshylyqtar bar ekeni bayqalady. Jinishkelik belgisine ayaqtalghan sózderding bәrine qosymsha jinishke jalghana bermegen: birde jinishke, birde juan. Taghy da «Sózding songhy buyny juan dauystygha bitse, qosymsha juan, jinishke dauystygha bitse, qosymsha jinishke bolatyn shyghar» deuge de kelmeydi. Sebebi sózding songhy buyny jinishke dauystylargha bitken jaghdayda osylay tújyrymdaugha bolghanmen, sózding songhy buyny juan dauystygha bitken sózderde әrkelkilik oryn alghan: aerozoli, aerozoligha, aerozoli; aerozolidi; aerozolidik; gospitali, gospitaligha, gospitali; gramm-moli (hiym.), gramm-moligha, gramm-moli; kvadrupoli, kinofestivali, kinofestivaliga, kinofestivali, kinofestivalidar; koroli, koroligha, koroli; korolidyq, korolidyghy; modalidyq; moduli, moduligha, moduli; modulidik, modulidik jýie; morali, moraligha, morali; moralidyq; nivalidyq; royalishy; tabelishi; t.s.s. Búl sózderde dauystydan bastalghan qosymsha jinishke jalghanyp, dauyssyzdan bastalatyn qosymsha juan jalghanghanyn angharugha bolady. Alayda búl da jalpylyq sipat almaghan: barys septik túlghasy, kóptik qosymshasy (birde kórsetilip, birde kórsetilmegen) juan túlghada kelgen de -lyq/-lik, -shy/-shi júrnaqtary birde juan, birde jinishke  jalghanghan: gospitalidyq, kvadrupolidik, korolidyq, nivalidyq, modalidyq, modelidi, modulidik, moralidyq, moralishy, avtomobilishi, modelishi, royalishy, festivalidyq, tabelishi, t.s.s. Múnday alaqúlalyq sózdikti qúrastyrushylar tarapynan ghana jiberilmegen siyaqty. Sebebi kitaptyng kirispe sózin jazghan professor N.Uәliyding keltirgen mysalynyng ózinde de birkelkilik joq: turist, turiske, turiysi;  vedomosti, vedomosqa, vedomosy;  stomatolog, stomatologke, stomatologi;  paroli, paroligha, paroli: gramm, gramgha, gramy t.b. Orfografiyalyq erejeni dayyndau, kópshilikti dúrys jazugha shaqyratyn sózdikte múnday әraluandyq, shalaghaylyq bolmaugha tiyis. Sózdik qúrastyrushylardyng ózderi ústanymdaryn naqtylay almay otyrsa, kópshilik, әsirese oqushylar, tildi janadan ýirenip jýrgen jandar normany qalay týsinbek? Sózderding qazaq tilinde dúrys jazylmauy, kópshilikting búl iske salghyrt, nemqúraydy qarauyna sózdiktegi osynday shalaghaylyqtar sebep boluy әbden yqtimal. 

Jogharyda keltirilgen eskertude songhy buynynda yo, e dybystary bar sózderge qosymsha әrdayym jinishke jalghanatyny turaly aitylghan edi. Orfografiyalyq sózdikting sonyndaghy «Qazaq tilining negizgi emle erejelerinde» yo  әrpining emlesi turaly: «§6. e, yo (yo) әripteri orys tilinen jәne orys tili arqyly ózge tilderden engen sózderde ghana jazylady. Mysaly: ekonomika, etika, estetika, duet, evolusiya, etnografiya, eksport, elektr, Pyotr. Eskertu. Jazu tәjiriybesinde yo (yo) tanbasynyng ornyna kóbinese e әrpi qoldanylady, biraq sózdi yo (yo) dybysymen aitu qajet: aktyor (aytyluy – aktior), Petr (aytyluy – Piotr)», – delingen. 

Búl orayda yo әrpin e-ge qosaqtamay, y, ya әripteri siyaqty jeke beru kerek. Sebebi búlardyng bәri – birneshe dybystan qúralghan, kirme әripter. Al e әrpi jalan. yo әrpi y men o әripterinen qúralghan, sondyqtan songhy dybys – o, juan. Endeshe, oghan jalghanatyn qosymsha da juan boluy tiyis.  Alayda sózdikte yo әrpine bitken sózderding bәrine de qosymsha jinishke týrde jalghanghan: akter, akterge, akteri; akterdey; bronetransporter, bronetransporterge, bronetransporteri; brusellez, brusellezge, brusellezi; vahtyor, vahtyorge, vahtyori; diriyjyor, diriyjyorge, diriyjyori; diriyjyorlik, diriyjyorligi; dublyor, dublyorge, dublyori; jonglyor, jonglyorge, jonglyori; jonglyorlik, jonglyorligi; rejisser, rejisserge, rejisseri; rejisserlik, rejisserligi; reporter, reporterge, reporteri; t.s.s. Eskertude kórsetilgendey, sózdi yo (yo) dybysymen aitatyn bolsaq, oghan jinishke qosymshany qosyp aitu mýmkin emes: aktyor+ge (aytyluy – aktior+ge), Petr+ge (aytyluy – Piotr+ge). Sondyqtan sózdiktegi yo әrpine ayaqtalghan sózderding bәrine de qosymsha juan týrde jalghanuy kerek. Juan týrde jalghanghan jaghdayda «Qosymshalar sózding songhy buynyndaghy dauysty dybystyng әuenine qaray buyn ýndestigi boyynsha ya juan, ya jinishke bolyp jazylady. Mysaly: júmys-shy-lar-dyn, instiy-tut-tar, ple-num-da, bulle-teni-der, múgha-lim-ge, po-lyak-tar», – degen erejege de qayshy kelmeydi (Orfografiyalyq sózdik. 6-basyluy. Almaty: Dәuir, 2013. - 715-b.).

Eskertude e dybysy bar sózderge qosymsha әrdayym jinishke jalghanatyny turaly aitylghanymen, qúrastyrushylar búl ústanymdy әrdayym basshylyqqa ala bermegen (dúrysynda, búl jerde de  e dybysy bar sózder emes, songhy buynynda e dybysy bar sózder bolugha tiyis). Mysaly: kesh (ekon.), keshqa, keshy; miyelopoez (biol.), miyelopoezgha, miyelopoezy; minitrek, minitrekke, minitreki; minitrek, minitrekke, minitreki; mer, mergha, mery; reket, reketke, reketi; ser, serge, seri; aloe (ós.), aloege, aloesi; apnoe (med.), apnoege, apnoesi; aforfe (ekon.), aforfege, aforfesi; kanoe, kanoege, kanoesi; kanoeshi; karate, karatege, karatesi; karateshi; dueli, duelige, dueli; duet, duetke, dueti; t.t. Búl jerde qúrastyrushylar ne sebepti kesh (ekon.), keshqa, keshy; miyelopoez (biol.), miyelopoezgha, miyelopoezy; mer, mergha, mery sózderine qosymshalardy juan týrde jalghap, erejege qayshy qayshy kelgenderi týsiniksiz. 

2013 jylghy sózdikting sonyndaghy erejede: «§28. Eki týbirden qúralyp, ghylymnyng әr aluan (sayasiy-әleumettik, lingvistikalyq, filologiyalyq, biologiyalyq, astronomiyalyq, fizika-matematikalyq, himiyalyq t.b.) salasynda termindik mәnge ie bolghan ataular bastapqy túlghalaryn saqtap, birge jazylady. Mysaly: baspasóz, ónerkәsip, kәsipodaq, arasalmaq, araqatynas, kelissóz, kózqaras, enbekkýn, shiykizat, kókjiyek, kempirqosaq, shoqjúldyz, ottegi, sutegi, qostotyq, ýshbúrysh, segizjaq, kópmýshe, tozanqap, gýltaban, tamyrjemis, sýtqorektiler, onqanattylar, sózjasam», – delingen. Alayda termin sózderdi jazuda da birizdilik, jýielilik saqtalmaghan: besbúrysh (geom.); doghal búrysh; dónes kópbúrysh; kópbúrysh (geom.); kópbúryshty; sybaylas búrysh (geom.); tórtbúrysh (geom.); tórtbúryshty; tik kópbúrysh; tik tórtbúrysh; tikbúrysh (geom.); ýshbúrysh (geom.); ýshbúryshty (geom.); ýsh búryshty hat; hordabúrysh; t.s.s. Tikbúrysh sózi birge jazylatyn bolsa, doghal búrysh;  sybaylas búrysh sózderi nege bólek jazyluy kerek? Ýshbúryshty; tórtbúryshty; kópbúryshty sózderi birge jazylsa, ýsh búryshty hat degendegi ýsh búryshty nege bólek jazylady?  

Sózdikten adam aitqysyz; adam tózgisiz, aiyryp alghysyz, kóz jetkisiz siyaqty birlikter bólek jazylsa, adamkórgisiz (adamkórgisiz bolu) ne sebepti birge jazylatynyn týsinu qiyn. Sóz baylatqysh, bakteriya jayghyshtyq, auystyryp qosqysh, t.s.s. sózder bos aralyqsyz jazylghandyqtan, asfalitqyzdyrghysh, asfalittósegish, әksóndirgish, balyqótkizgish, boyautozandatqysh, bórenetasyghysh, buqozghaltqysh, buólshegish, boyauýkkish, dәnsepkish, dybysbәsendetkish, dybysjazghysh, jantynyshtyq, dәketanghysh, t.s.s. sózderding ne sebepti bos aralyqpen jazyluy kerektigi týsiniksiz. Sol siyaqty adaljip sózi birge jazylatyn bolsa, adal jipsiz ne sebepti bólek jazyluy kerek? Salbókse  sózi birge jazylatyn bolsa (494-b.), sal bókselenu ne sebepti bólek jazyluy (160-b.). kerek? Múnday әrkelkilik sózdikti paydalanushylar ýshin kóp qiyndyq tudyratyny týsinikti. Bayqap otyrghanymyzday, tirkesting songhy mýshesine qosymsha jalghanghanda sózdik qúrastyrushylar kóbinese bos aralyqtardy joyyp, sózderdi biriktirip jiberip otyrghan. Alayda ol kózshalymgha qiyndyq keltiretinin, oqugha qiyn bolatynyn, tilding zandylyghyna qayshy keletinin eskermegen. Osyghan baylanysty qazaq tilining jýiesine qayshy birinshirettik siyaqty qoldanysty da qúptaugha kelmeydi. Sebebi әrdayym birinshi ret bola bermeui de mýmkin. Mәselen, qossayysshylar birinshi ret atqan kezde tiygize almay, keyingi atqandarynda tiygizui mýmkin. Sonda ol sózderding bәrin biriktirip jazuymyz kerek pe? Birinshirettik degen sózdi ghana birge jazyp, basqalaryn bólek jazsaq, tildegi jýiemiz búzylady.  

Sózdikting sonyndaghy erejede: «§ 22. Kýrdeli san esimderdin, kýrdeli syn esimderding әrbir sózi bólek jazylady. Mysaly: on bir, on segiz, jiyrma bir, jiyrma segiz, jýz on jeti, eki jýz jetpis tórt, bir myng toghyz jýz elu ýsh, tórt jarym, otyz eki jarym;qara ala, kók ala, qara kók, aq súr, qúla qasqa, qúla jiyren, tory tóbel, aq shabdar», – dep jazylghanmen, orfografiyalyq sózdikte oghan qayshy keletin qoldanystar barshylyq: qonyrsalqyn, qonyrsalqyn jer; qyzylshyrayly, qyzylshyrayly qyz; qysqamerzimdi, qysqamerzimdi nesie (ekon.); qysqamerzimdi notalar (ekon.);qysqamerzimdi salym; qysqamerzimdi tratta (ekon.);jalghyzbasty, jalghyzbasty әiel; qyl jalauly qalmaq; t.s.s. Búl orayda akademik R.Syzdyq: «§48. Týsti bildiretin eki (keyde ýsh) syn esim qatar aitylyp, ýshinshi bir týsting atauy bolyp túrsa, olar bir-birinen bólek jazylady: qara kýren, qara tory, qyzyl ala, qyzyl kýren, qara kók, sary ala, kók ala, aq sary, aqsúr, shúbar ala» degen tújyrymyn basshylyqqa alu qajet. 

Ghalym anyqtaghyshynda: «§53. Esimder men etistikterden aralasyp qúralghan, bir maghyna beretin tirkesterding әrbir sózi bólek jazylady: júmys isteu, qyzmet etu, jәrdem beru, qol shapalaqtau, at qong, egin oru, jer qazu, jer ólsheu, is jýrgizu. Múnday tirkesterding songhy komponentine júrnaqtar jalghanyp, tuyndy sóz jasalghan kýnde de әr sóz bólek-bólek jazylady: qyzmet etushi, jәrdem bergish, at qonshy, egin orushy, jer qazushy (adam), sóz jasaushy (júrnaq), is jýrgizushi (deloproizvodiyteli). Esim men etistikterden jasalghan tirkester -u, -maq júrnaqtarymen kelip, zattyq úghymdy (demek, bir ghana zattyn, qúbylystyn, úghymnyng atauyn) bildirgen kýnde de olar kýrdeli sóz retinde bólek-bólek jazylady. Mysaly: du qol shapalaqtau, astyq jinau bastaldy (múndaghy astyq jinau zattyq maghynada júmsalyp jýr)», – deydi. Alayda sózdik qúrastyrushylar búl qaghidatty da eskermegen. Sol sebepti sózdikte gazóndeu, gazóndeu zauyty; aqshasanau: aqshasanau mәshiynesi; aghash óndeu ónerkәsibi; aghash óndeu stanogi; jalanbastanu; tizeqosushylyq; bastartushylyq, belbaylaushylyq, balyqósirushilik, qolbaylaushylyq, t.b. birlikterding qúramyndaghy esim sózder men etistikter bos aralyqsyz jazylghan. Keltirilgen birlikter qazaq tilining qúrylymyna, jýiesine jat. Dúrysynda, gaz óndeytin zauyt, aqsha sanaytyn mәshiyne; aghash óndeytin ónerkәsip; aghash óndeytin stanok týrinde kelip, qimyl atauynan keyin -shylyq/-shilik qosymshalary jalghanbauy tiyis. Sebebi orys tilindegi -stvo qosymshasynyng mәni qimyl atauy arqyly beriledi. Endeshe, pleonazm jasap, ýstine zat esim tudyratyn júrnaq jalghaudyng qajeti joq.    

Akademik R.Syzdyq «Qazaq tilining anyqtaghyshynda» «ghylymnyng әr aluan salasyna jatatyn kýrdeli terminderding komponentteri bólek jazylatynyn eskerte kelip (§ 57, 42-b.), onday kýrdeli ataulargha tәueldik jalghauly sózben kelgen kýrdeli ataulardy da jatqyzady da anyqtaghyshtyng sonyndaghy sózdikte  dýnie jýzi, jer jýzi siyaqty birlikterdi erejege sәikes bólek jazady. 1988 jylghy orfografiyalyq sózdikte de osy ústanymgha sәikes dýnie jýzi, jer jýzi tirkesteri bos aralyqpen tanbalanghan. Al 2005 jyly jaryq kórgen (Qazaq tilining orfografiyalyq sózdigi. – Almaty: Arys, 2005. 616 b.) pen 2007 jyly shyqqan «Orfografiyalyq sózdikte» (Almaty, 2007. – 480 b.) búl birlikter (dýnie jýzi, jer jýzi) birge jazylghan. Sol siyaqty 2013 jyly jariyalanghan sózdikte de búl ataular birge jazylghan: jerjýzi, jerjýzin mekendeu; dýniyejýzi, dýniyejýzi tilderi dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy. Alayda sózdikten jýzi sózining basqa sózdermen tirkesi bos aralyqpen berilgen: auyz jýzinde; is jýzinde. Yaghny birizdilik joq.

Sózjasamnyng tirkesu tәsili de baryn úmytpauymyz qajet. Jana sózding bәri de birigu arqyly jasala bermeydi. Kýrdeli sózder kóp bóligi sózderding tirkesui arqyly jasalghan. Ony joqqa shygharugha bolmaydy. Jekelegen azamattardyng doktorlyq dissertasiyasynyng taqyrybyna layyqtap, tildegi jýieni búzyp, barlyq sózdi biriktire beruge bolmaydy. Jana sózding jasaluyna birigu tәsilinen basqa da tәsilder qatysatynyn esten shygharmauymyz qajet. Áriyne, terminning yqsham bolghany dúrys. Biraq sharuashylyq, asty, ýsti, t.s.s. sózderdi aldynghy sózdermen biriktirip, sózding túrpatyn úzarta bergennen góri tirkesu tәsili arqyly jana sózderding jasaluyna da mýmkindik beruimiz kerek. Sóztizbede jer asty birligi bos aralyqsyz jazylghandyqtan, qazir әrdayym biriktirip jazu ýrdiske ainaldy. Alayda jer astyndaghy qazba baylyq, jer ýstindegi tirshilik, jer betindegi tirshilik, t.s.s. qoldanystar bos aralyqsyz jazugha kelmeydi. 268-bette sóztizbede jerasty, jerasty suy týrinde berilip, 367-bette qat sózining reestrinde jeti qat jer asty  týrinde berilgendikten, oqushylar da, oqulyq avtorlary da, redaktorlar da qay núsqany jazaryn bilmey qinalady. Sol siyaqty basybýtin, basybýtin bere salu birge jazylyp, basy ashyq bólek jazylghandyqtan, dúrys núsqasy qaysysy ekenin tappay, daghdarushylar kóp.  Dýniyejýzi, jerjýzi birge jazylghandyqtan, sol ýlgi boyynsha jer shary tirkesi de birge jazylyp jýr.  Búl orayda sózdik týzushilerding tildik jýieni búzuyna jol bermey, akademik R.Syzdyqovanyng ústanymdaryn basshylyqqa alyp, tәueldik jalghauly sózben kelgen kýrdeli ataulardy bólek jazuymyz kerek. Osyghan baylanysty atәbzel, baqsyoynaq, kitapsóre, baqaot (ós.), gharyshaylaq, múzaydyn, múzqoyma, suqoyma, jerqoyma, t.t. ataulardy, sharuashylyq sózimen birge jazylyp jýrgen jasandy qoldanystardy tilimizding zandylyghy boyynsha tanbalauymyz kerek. 

2013 jylghy sózdikte ot sózimen kelgen tirkester biriktirilip, sonyndaghy tәueldik jalghauy týsirilip jazylyp keledi:

Botanika terminderining arasynda tәueldik jalghauynsyz, anyqtauyshtyq qatynasyna qúrylghan atau da kóp: ashyot (bot.), qaraot (ós.),  bozot (bot.), bozot jayylymy, aqot (ólenshóp), aramot (bot.), kýrenot (ós.) , qúlaqot (bot.) , semizot (ós.) qyzghylt semizot, t.s.s. Alayda olardy baqaot (ós.) ,  búldyryqot (ós.) , kiyikot (ós.) , qazot (ós.) ,  qoyot (ós.) ,  qoyanot (ós.) ,  maralot (ós.) , t.s.s. ataularmen shatastyrmau qajet. Sebebi alghashqylary syn esim men zat esimning anyqtauyshtyq qatynasyna qúrylsa, keyingileri tәueldik jalghauly sózben kelgen. Sol siyaqty aghash ústa tirkesin aghash sheberi tirkesining ýlgisimen aghash ústa týrinde; almaaghash, zәitýnaghash, jiydeaghash, iybey aghash, qaraaghash (ós.), qúrmaaghash, órikaghash, shynar aghash, shamshataghash, t.s.s.  birde bos aralyqpen, birde bos aralyqsyz – әrtýrli jazylyp jýrgen tirkesterdi tәueldik jalghauyn tolyq kórsetip, bólek jazu kerek. Til óz erkimen damuy kerek, til jýiesin búzyp, núqsan keltiruge bolmaydy. 

2013 jylghy sózdikte túqymdas, tәrizdes, tektes sózderimen kelgen ataular da týrlishe berilgen:

Túqymdas sózimen kelgen ataular 348-bette qayyng túqymdasy; 350-bette qalaqay túqymdasy (bot.); 374 qiyaq túqymdas (bot.);375-bette  qogha túqymdas  týrinde ýsh týrli jazylghan. Jazarman qay normany basshylyqqa aluy kerek? 

Maqalamyzda qazirgi qazaq tilinde termin sózderding beriluin sipattau maqsatynda 2013 jyly jaryq kórgen sózdiktegi tanbalanuyn negizge aldyq. Bayqap otyrghanymyzday, sózdikte terminderding beriluinde birizdilik saqtalmaghan, tilimezdegi jýie saqtalmaghan. Bolashaqta jaryq kóretin orfografiyalyq, terminologiyalyq sózdikterde búl kemshilikterdi boldyrmaugha tyrysuymyz qajet. Búl orayda Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh sezinde termin (pәn sózi) mәselesi turasynda bayandama jasaghan Eldes Omarovtyng «Qazaq tiline jat sózderdi kirgizgende onyng jat dybystaryn búzbay kirgizuge bolmaydy; jat dybysqa jalpy búqaranyng tili kelmeydi de ishinde jat dybys bar jat sóz jalpygha jat bolyp qala beredi; sóite kele qazaqsha әdebiyet tili búqaranyng tilinen mýlde basqalanyp, qat taniytún búqara bizding jazghan sózimizge týsinbeytin bolady. Ol bolmay, oida joq bir keremet sebepter bolyp, búqara oqyghandardan qalyspay, jat sózderdi jat dybystarmen búljytpay aita alatún bolyp ketse, qazaqtyng tili búzylady. Múnyng qaysysy bolghanda da jaqsy bolmaydy» degen sózin jadymyzda ústaghanymyz lәzim. 

A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Grammatika bólimining mengerushisi, filologiya ghylymynyng doktory O.Júbay

A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Terminologiya bólimining mengerushisi, filologiya ghylymynyng doktory Q.Aydarbek 

A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Terminologiya bólimining mengerushisi, filologiya ghylymynyng kandidaty B.Jonkeshev 

Abai.kz