(әngime)

Kýndiz qúlyn, aqshamda jaryng bolayyn
(Qaraqalpaq qosyghynan)

«Qaramanyzshy olay, úyalamyn...»

Jýregi alasúryp ketti. «Netken erke qylyq, súlu naz. Dauysy da synghyrlap túr. Kýmis qonyraudyng ýnindey. Jymighanda miyghynda payda bolatyn oimaqqa deyin әsem, jarasymdy. Alasy az, qarasy mol jәudirkóz. Tabighat netken sheber, netken sahi, shirkin. Bir adamnyng basyna sonsha súlulyqty ýiip bergenin qarasanshy...»

Eldos ózinen-ózi qysyldy. Súlulyqqa arbalyp, bir sәt qyzdan kózin aiyra almay qalghan. «Qaramanyzshy olay, úyalamyn» dep edi qyzara jymiyp.

Esik qaghyldy.

– Aghay, shay  dayyn boldy.

Jymiyp kýlip túr. Miyghynda oimaq oinaydy.

– Qazir, qazir baram.

Eldos qapelimde sasyp qaldy. Úrlyq ýstinde ústalghan adam siyaqty qybyjyqtap, әr nәrseni bir  týrtpektep, juynatyn bólmege kirip ketti.

– Songhy kezde sharshap jýrsiz-au, agha, – dedi Gýlayym búl stolgha otyra bergende.

– IYә, júmys kóp. Qyzmetkerlerding birazy enbek demalysyna ketken.

– Sol araq degen pәleni ishpey-aq qoyynyzshy.

Sәl-pәl múng kireukelegen móldir janar ózine bir sәtke tesile qarady da tayqyp ketti. Erekshe qylyq, erke naz bar dauysynda.

– IYә, ózim de solay oilap jýrmin. Sharshaghanda bylay ...netip... ishinkirep qoyyp...

Bir sózding basyn qúrap, dúrys aita almay әbigerlenip qaldy. «Siqyry bar shyghar myna qyzdyn».

– Jaraydy, shayyna rahmet, men boldym.

Bólmesine keldi de tósegine qúlady. Kóz shyrymyn alayynshy dep oilaghan. Biraq, qaydaghy úiqy. Kózi júmuly, kókiregi oyau. Esine Gýlayymnyng aghasy týsti. Ózining dosy, qandykóilek joldasy – Aybar. Oqugha birge týsti, birge bitirdi. Lenagha ýilenerde qarsy bolyp baghyp edi. «Atasy basqa, eli bóten, kәristen qatyn alyp ne opa tabasyn» degen. Biraq, búl tyndady ma. «Men – ghashyqpyn, – dedi. – Mahabbat últqa qaramaydy», – dedi. «Men oghan ýilenbesem, mәngilik ýilenbey ótem», – dep qasarysty. Shynynda da Lena kózing qiyp, kónilin qaldyratynday emes edi ghoy. Qylyghyn aitpaysyng ba onyn...

Al, endi ne boldy? Qayda sol súlu ózine ghashyq etken? Qayda sol qylyq ózin arbaghan? Qayda, sol ózi ansaghan, arman bolghan qimas sәtter?... Bәrining de bayansyz bolghany ma?

Esikti qaghyp, ishke Gýlayym kirdi.

– Keshiriniz, agha, myna kóilekterinizdi shayyp tastayyn. Kir juyp jatyr edim.

Gýlayym etegi susyldaghan shәii kóilek kiyip alypty. «Kiyimning jarasqyshyn», – dep oilady Eldos. – Ne kiyse de әrine әr qosady». Úry kóz shyghyp bara jatqan qyzdyng bóksesine týsip ketti. «Pәk emes» degen úry oy sanasynda jarq etti. Úry kózding kórgenin úry oy dәleldeytin siyaqty. «Kim eken ol baqytty adam, qyzyl gýlding shyrynyn alghash sorghan?...» Keudesin qyzghanysh kernedi. «Maghan ne kórindi, ne bolghan ózi. Kónilime saytan úyalap alghan joq pa? Dosymnyng qaryndasyn jaman oigha qalay qiyp otyrmyn...?!»

Ornynan atyp  túrdy. «Myna saytan úyalaghan kónildi tazartayyn, aram oidan aryla almaghan basty jóndeyin».

* * *

Basy men-zen. Oiy úiqy-túiqy. Qayda barady, nege barady, ózi de bilmeydi. Biraz jýrdi. Biraz sendeldi. Kóshede adam kóp. Sendey soghylysady. Sergeldeng oidyng bir sәtke serpiletin týri joq. Qarasa, «Aqqu» kafesining janyna kelip qalypty. Bayaghyda, ýilener aldynda Lenamen kelgeni bar edi. Kýn tamasha bolatyn. Qyz bolsa ghajap! Etegi kestelengen, beli qynamaly kók jibek kóilek kiyip alghan. Qylyghy erke, nazy erekshe...

Eriksiz búryldy. Saghynyshqa ainalghan ótken kýnderin esine týsirip, biraz otyrghysy keldi...

– Ishetin neniz  bar?

– Ishetin bәri bar. Koniyaktan basqa týk joq.

Kózine qara kózildirik kiyip alghan, shashyn jelkesine týigen, qos anary tósin kergen aqsary qyz qaljyndasqysy keletin synayly. Baltyry әppaq eken. Men múndalap túr. Eldos qyzdyng basynan ayaghyna deyin asyqpay sholyp ótti.

– Qalay, únaymyn ba? – dedi qyz. Álde shyn, әlde kekesin.

– Ghajap. Tek kózildiriginizdi alynyzshy. Adamnyng kórki kózinde ghoy.

– Talyp qalasyz, men qylimyn.

Qyzdyng qaljyndap túrghanyn sezse de Eldostyng tәtti oiynyng bәri tas-talqan boldy. Birtýrli suyp qaldy.

– Jaraydy, uaqytynyzdy bólip qaljyndasqanynyz ýshin rahmet. Bir koniyak әkeliniz.

– Bir degeninizdi qalay týsinemiz? Bir jýz gramm ba, әlde bir bótelke me?

– Keyingisi.

– Óziniz ghana ishesiz be, әlde bireudi kýtip otyrsyz ba?

– Ol mening júmysym.

Iyghyn qiqang etkizip, bóksesin búltyndatyp bara jatqan dayashy qyzdyng sonynan kózin almay qarap qaldy. «Neshe erkekting qúshaghynda boldy eken. Sanynan ózi de aljasqan shyghar».

Alghashqy rumkeni toltyryp qúyatyn әdeti. Tәbeti almay túrsa da kózin júmyp tartyp saldy. Bir sәtke boyy jenildenip, sergip qalghanday boldy. Bayaghyda Lenamen kelgeni taghy esine týsti. Ózining Lenasy. Joq. Búryn óziniki bolghan, býginde jat, basqa Lena.

Bәri jaqsy bastalghan. Oqudy bitire sala redaksiyagha júmysqa ornalasty. Alghashqy kezde enesining qolynda túrdy. «Pәter alghansha túryndar» degen son. Biraq, qazaqy ómirge jat, osy bir kýshik kýieulik túrmysqa kóndige almaghany ras. Degenmen, pәterding auyly alys. Búdan búryn istep jatqandardyng kezegi de ýmit kýttirerliktey emes. Ýmitsiz – shaytan. Kónu kerek, shydau kerek.

Sonymen, kópten kýtken baqytty kýnge de jetti-au, әiteuir. Obaly ne kerek, enesi kóp jýgirdi. Bedelin, abyroyyn ortagha saldy. Negizinen, enesin jany jomart edi dey almaydy. Bәrin qyzy ýshin isteytinin de moyyndaydy. Lenanyng aituynsha, sheshesi jalghyz qyzynyng qazaqqa  túrmysqa shyghatynyn estigende búlqan-talqan ashulanypty.

Keyin zaman san ózgeriske úshyrady. Odaqtyng kýli kókke úshty. Júmysynan qate-kemshilikter tabylghan enesi ornynan týsti. Jyly jer, júmsaq oryngha ýirenip qalghan ol  taban astynan ainydy. «Endi qazaqtar bizge kýn bermeydi» deydi. Neshe jyl boyy Qazaqstannyng dәmin tatqan adamnyng sózi. Almatydaghy tórt bólmeli pәterdi Vladivostokqa sonday pәterge auystyrdy. Qashanda ishi tar, ózge emes, ózime bolsyn dep ýirengen doly әiel endi búlardyng ýilerine auyz saldy. «Ayyrbasta nemese satasyn, búl ýige mening enbegim singen», – deydi enesi. «Men eshqayda barmaymyn, – deydi búl. – Lena da barmaydy». «Barmasang badalyp qal, qyzymdy tastap kete almaymyn, ýidi bóliske salamyz», – deydi ol.

Al, Lenanyng ketkisi kelmeydi. Biraq, sheshesining aitqanynan da shygha almaydy. IYt-yrghyljynmen ótken alty ay sharshatyp bitti. Bir jenilis, bir jenis. Jengeni – ýy bóliske týspeytin boldy. Lenanyng kesimimen. Jenilgeni – Lenamen aiyrylysty. Búghan arasha týsetin qúdiret tabylmady. Doly sheshesining aitqanynan shygha almady.

«Áli sheshemdi kóndiremin. Qaytyp kelemin», – degen qoshtasarda. Qane kelgeni. Kelmek týgili bir habarlasugha jaramady. «Ah, Lena, Lena. Aqylyng kóp, aqymaqtyghyng da jetedi».

Qolyn bótelkege sozdy. Ortayyp qalypty. Mas bola bastaghan siyaqty. Rumkege qúiylghan koniyakti syzdyqtata jútty da kózin tars júmyp otyryp aldy. Ong qolyn mandayyna tiregen. Qalyng oy qajytty ma eken, qimylsyz sol kýii biraz otyrdy. Oqys dauystan selk ete qaldy. Qarasa, qarsy aldynda dayashy otyr, qolynda temeki.

– Ne dediniz? – dep súrady Eldos.

– Keshiriniz, sizding ýiiniz bar ma? Biraz sharshaghan synaylysyz. Baryp demalynyz. Myna koniyakting qalghanyn auzyn tyghyndap alyp ketiniz. Kafeni jabatyn uaqyt boldy.

– Sening atyng kim? Lena ma?

– Joq. Rashinaz.

– Sen meni keshir, Rashinaz. Býgin bizding – әielim Lena ekeumizding mahabbatymyzdyng ólgenine bir jyl boldy. Sonyng jylyn atap ótip otyrmyn. Mening qayghyma ortaq bol, kel, ekeumiz isheyik...

... Oyanyp ketti. Alghashqyda qayda jatqanyn  týsine almady. Óz tósegine úqsamaydy. Qasynda bireu jatqan siyaqty. Pysylday demalghany sezilip jatyr. Sýrinip jýrip jaryqty jaqty. Masqara, qasynda dayashy qyz. Jaryqtan ol da oyanyp ketti.

«Ne izdedin, Eldos» dep kerilgen qyz beri audarylyp týsti.

– Shóldedim.

– Tonazytqyshty ash, ishetinning bәri sol jerde. Maghan bir rumke koniyak qúiyp bere salshy.

Kenezesi kepken Eldos salqyn syrany basyna kóterip, meyirlene jútty. Rashinazgha rumke toly koniyakti ústatty.

– Ózing she?

– Joq. Jýregim kóterilip túrghany.  Aytpaqshy, men búl jerge qalay keldim?

– Birinshiden, ash qaryngha ishpegen dúrys. Ekinshiden, bas jazu ýshin kóp ishpeu kerek. Ýshinshiden, mahabbat, mahabbat dep kóp qayghyru dúrys emes. Mahabbat degenimiz – tósek. Ol sen siyaqty jigitterge jyr emes. Tórtinshiden – ... Qyz qulana jymidy. – Aytayyn ba, aitpayyn ba?

– Ayt, nesi qaldy endi?

– Aytsam, tórtinshiden, maghan únamauyng kerek edi... Mine, solay keldin  búl jerge.

Eldos ýndegen joq. Qyz da ýnsiz qaldy. Árkim óz oiymen әure. Syrtta tyrs-tyrs etken tamshynyng dausy estiledi. Ol ornynan túrdy da kiyine bastady. Qyz lәm-mim demedi. Sol jatqan ornynan qozghalghan joq. Kiyinip bolghan Eldos oghan jaqyndap keldi de erninen sýidi. «Esikti jauyp al».

– Endi qashan kelesin?

– Kýnde keletin bolamyn. Birjola kelip alsam qaytedi osy?

Ol búrylyp artyna qarady.

– Erking bilsin, sen ýshin esik ashyq.

Syrtqa shyqsa, janbyr tolastamapty. Kәdimgi ózi jaqsy kóretin maqpalday mayda jauyn. «Mahabbat degen – tósek». Rashinazdyng sózi esine týsti. «Shynynda da solay siyaqty. Kórdi. Tanysty. Jatty. Esimin ghana biledi. Ol búnyng esimin. Basqa ne biledi. Atasy kim, tegi qanday? Kimi bar? Kimi joq? Búl odan súramady, ol búdan súramady. Bireui «endi qashan kelesin» deydi. Ekinshisi «birjola kelip alsam qaytedi» deydi. «Mahabbat degen – tósek...» Kafedegi oiy esine týsti. «Neshe erkekting qúshaghynda boldy eken?».

Kóshede jaryq mol. Typ-tynysh. Osy bir qúlaqqa úrghan tanaday tynyshtyqtyng shyrqyn anda-sanda ótken mashinalardyng dausy ghana búzady. Qaytadan jym-jyrt. Su sepkendey.

«Sol araq degen pәleni ishpey-aq qoysanyzshy». Kónili qúlazyp sala berdi. Etegi susyldaghan shәii kóilekti Gýlayymnyng beynesi túra qaldy kóz aldynda. Erekshe qylyq, erke nazben aitqan janaghy sózi estilgendey boldy. «Ne istep jatyr eken. Úiyqtap qalghan da bolar».

* * *

Belgili adamnyng súhbatyn gazetke dayyndap jatqan. Esikting qonyrauy shyldyrlady. «Kim eken, beymezgil jýrgen» degen oimen esikti ashyp qalsa... bir qyz túr jymiyp. «Mine, men keldim», – deydi. «Kel, – dedi abyrjyp qalghan búl  – tórlet». Qyz qymsyna ishke endi.

– Qaydan jýrsiz? Aspannan týstiniz be?

– Joq. Poyyzdan týstim.

Miyghynan kýlip túr. Ári, «tanymadynyz ba» degendey súraqtyng belgisi bar jýzinde.

– Men auylden keldim, agha. Aybardan hat aldynyz ba?

– Á, keshir, qalqam, tanymay qalghanym ras. Aybardan hat almadym. Kelmedi hat.

– Oqugha tapsyrugha keldim. Baghymdy synap kórmekpin. Ertennen bastap pәter izdeymin.

– Joq, joq, ol ne degenin. Ýide bola ber. Eshkim seni mazalamaydy, sabaghyna dayyndal. Eshtenege alang bolma.

– Jeneshem qayda? – dedi qyz. – Aybar agham әzildep otyr edi, kәris jeneshene sәlem ait dep.

– Kәris jenesheng alys-alystargha jol jýrip ketti. Jaqyn arada ainalyp kele qoymas.

Ýy ishine baghdarlay kóz salghan qyz birdeneni týsingen boluy kerek, ýndemedi. Sol kýnnen keyin búl taqyrypqa sóz qozghalghan joq.

...Biraz jayau jýrgen ol qalyng oidyng qúshaghynda kele jatyp ýige jaqyndaghanyn da sezbepti. Mine, myna biyik ýiding jetinshi qabatynda ózi túrady. Qaltasynan kiltin alyp, esikti ashugha ynghaylana bergende Eldos qolyn tartyp aldy. Dombyranyng kýmbirlegen ýni, Gýlayymnyng synghyrlaghan dausy estildi. Búghan tanys, bala kezden qúlaq sindi bolghan әn, qaraqalpaq qosyghy:

Patsayy kóileging igire tizennen,

Sugha barsan, men barayyn sening izinnen,

Zýlfynny qayyryp, ópsem jýzinnen,

Ózim hәr jaydaman, kónilim sende-dýr.

Adam ómirinde ansaghan shaq, qimas sәtter óte siyrek bolady jәne sonsha qysqa. Kónildi torlaghan múnnan az uaqytqa arylyp, sol shaqty ansaysyn, sol sәtti saghynasyn. Úzaghyraqqa, úzaghyraqqa jәne úzaghyraqqa sozylghanyn tileysin. Eldos tap sonday kýide edi. Zarly әuenning qaytalana  týskenin, múnly dauystyng ýzilmeuin tiledi.

Kók kóilek ishinde ilgekti týime,

Ashyghyng bolayyn, meni kýidirme.

Ózimnen basqagha әrkez sýidirme,

Ózim hәr jaydaman, kónilim sende-dýr.

Múnly әuen. Ghashyghyn ansaghan, baqytyn izdegen beybaqtyng jýregin jaryp shyqqan zapyran zary. Kim eken, sol beybaq? Jetti me eken, armanyna? Tapty ma eken baqytyn?..

Sar hauyz boyynda talyng bolayyn,

Kýndiz qúlyn, aqshamda jaryng bolayyn,

Aq jýzinde noqat-noqat qalyng bolayyn,

Ózim hәr jaydaman, kónilim sende-dýr.

Áuen talyp baryp ýzildi. Eldos ókinip qaldy. «Nege tez ayaqtaldy, nege sonsha qysqa boldy?». Kókirek sarayy ashylyp qaldy, qúlazyghan kónilde senim payda bolghanday. Osy qas qaghym sәtting qúdirettiligi nede... Ne siqyr, búny arbaghan...

Esikti ashyp, ishke endi. Qolynda dombyra, óz tóseginde otyrghan Gýlayym úshyp túrdy. Janaryndaghy múng birte-birte seyilip, núrlana bastaghanday. Ásem kirpikterining arasynan ýzilip týsken móldir tamshyny bayqatpaghysy kelip, sýiriktey sausaghymen sylyp tastady.

– Múnsha keshiktiniz. Jaurap qalypsyz. Shay da, tamaq ta suyp qaldy, ysytyp jibereyin.

– Joq, joq, Gýlayym, ózim-aq ysytyp ishemin. Sen neghyp osy kezge deyin úiyqtamay otyrsyn?

– Qazir tez ysytyp jiberemin, úiqym qashyp ketti, nege ekenin bilmeymin. Siz ylghal kiyimderinizdi sheshiniz, qúrghaghyn auystyryp kiyiniz.

Shynynda da jaurap qalypty. Bir kese ystyq shaydan keyin denesi balbyrap, ózi maujyray bastady.

– Emtihan qashan?

– Jaqyndap qaldy. Jýreksinip jýrmin. Talapker kóp, bir oryngha on adamnan artyq. Nartәuekel dep kóremiz de. Aytpaqshy, sizding maqalanyzdy oqydym. Jaqsy jazypsyz. Biraq...  Qyz kýmiljinkirep baryp sózin qayta jalghady – biraq, otbasynyng búzyluyna әielderdi kóbirek kinәlaghanynyzgha týsine almadym.

– Synyng oryndy. Degenmen, әrkimning pikiri әrtýrli. Men ózimning kózqarasymdy, ózim jete biletin jaghyn ghana kórsettim ghoy. Erteng otbasylyq dәuren óz basyna da týsedi. Búl – asa kýrdeli әlem. Nәzik túsy...

– Bilemin, – dedi qyz asyghys, jigitting sózin bólip, – Basymnan ótken.

– Qalay?..

Eldos endi úrttay bergen shayyna shashalyp qaldy. «Mening úry oiymnyng dúrysqa shyqqany ma? Shynymen... Kim eken, óz baqytyn uysynan shygharghan. Kim eken, myna qyzdyng qadirin týsinbegen. Álde ózi kinәli me. Joq, mýmkin emes. Búlardyng otbasyn men jaqsy bilemin ghoy. Onday ortada tәrbie alghan qyz jaman bolmauy kerek. Aybar qanday jigit edi, jibektey esilip túrghan».

Oyyn qyzdyng sózi bólip jiberdi:

– IYә, agha, solay. Áriyne, ótken ómirim ýshin eshkimdi kinәlay almaymyn. Oghan kinәli – qyz degen joly jinishke sorlynyng talayly taghdyry. Men kýieuimdi ónim týgil týsimde kórmegenmin. Tanymaymyn. Alyp qashty. Barghannan keyin bir-aq bildim. Ol qanday jigit, tughan-tuystary kimder, olar qanday adamdar, en  bolmasa osylardy bilmey túryp, oghan qalay jar bolasyn? Degenmen kóndim. Taghdyrymdy qarghay-qarghay kóndim. Ertengi qaulaghan ósekten qoryqtym. Ertengi mýsirkey qaraytyn kózderden seskendim.

Sóitip kóndim. Mýmkin dәm-túzymyz jarasyp keter dep sendim. Biraq senimim aqtalmady. Ol birte-birte óner asha bastady. Iship kelip sabaytyndy shyghardy. Shekten tys qyzghanshaq. Eger men  ony ózim qalap, onyng eteginen ózim ústap, sol ýiding tabaldyryghynan ózim attaghanymda, bәrine kóner edim. Ózim jaqqan otqa ózim kýier edim. Al ol ózi meni qalaghan eken, armanyna jetken eken, endi nege qorlaydy..?!

Gýlayym sózining sonyn aita almay bulyghyp qaldy. Nәrkes janargha, móldir tamshylar ýiirile bastady.

– Balalar bar ma edi? – dedi Eldos múnayyp qalghan qyzgha tiktep qarap.

– IYә, bir  bala bar.

– Mýmkin sol bala dәneker bop, qayta qosylarsyndar. Qansha degenmen ol týsiner, ótkenine opyq jer. Ishkenin, qyzghanghanyn qoyar...

– Joq, agha, ýmit dәuirinen ótip kettik. Senim jibi ýzildi. Resmy týrde ajyrasqanbyz. Keshiriniz, óz basymnyng qayghysyn aityp, basynyzdy auyrttym-au deymin, shaydan alynyz.

Eldostyng jýregi eljirep ketti. Qarsy aldynda otyrghan múnlyq qyzgha jany ashydy, ayady. Jyly-jyly sózder aityp júbatqysy keldi. Biraq ne aitady? Qalay aitady? Aqyl aitam dep, basu aitam dep, onsyz da synyq kónilding kýlpәrshesin shygharyp alsa qaytedi... Esine baghanaghy әn týsti. Zargha toly, múnly әuen. «Kimge arnap aitty eken sol әndi. Kimdi ansap, kimdi saghynyp aitty eken. Kýieuin emes. Ol belgili. Sonda kim? Jaqsy kóretin adamy bar shyghar. Sol esine týsken bolar. Búl kirip kelgende janarynan ýzilip týsken móldir tamshy sol jigitke degen saghynyshy bolar».

Eldosta bir qyzghanysh payda boldy. Sol, ózi tanymaytyn, kórmegen jigitten Gýlayymdy qyzghandy. «Jigiting bar ma?» dep súraugha oqtalyp qaldy da, ózin irikti. Rasy, qysyldy әri qoryqty. Qysylghany «qyz búny agha tútyp otyr. Qoryqqany  – bir auyz sóz – «bar» degen sózden ýreylendi. Sol sózdi estigisi kelmedi.

* * *

Sol kýnnen bastap Eldos mazasyz kýy keshti. Barlyq syryn aqtaryp tastap, oiyn aitayyn dese qysyldy. «Agham dep, aghamnyng dosy dep kelsem, sizding aityp otyrghanynyz ne?» dese, qanday kýige týsedi. Aytpayyn dese, ishki dert órtep barady. Shyn únatqangha úqsaydy. Jan-tәnimen ghashyq bolyp qalghan synayly. Eki ottyng ortasynda qaldy.

Arada kóp ótpey ol issapargha attandy. Barghysy kelmey syrghaqtap edi, redaktor kónbedi. Bir aptada ainalyp kelesing deydi. Bastyqtyng aty bastyq.

Issapar bir apta emes, on kýnnen asyp ketti. Biraq, biraz júmys bitirdi. Endi asyghu kerek. Ýige. Gýlayymgha. «Barghan song bәrin aitam» dep oilady Eldos.

Áueli qonyraudy basty. Ýn joq. Ekinshi ret jәne basty. Taghy ýnsiz. Aptyqqan kýii qaltasyndaghy kiltpen esikti ashty. Tym-tyrys. Kónili qúlazyp sala berdi. «Shynymen ketip qalghany ma. Emtihany ne boldy eken. Álde bir jaqqa shyghyp ketti me?». Ýstel ýstinde jatqan qaghazgha kózi týsti.

«Agha! – dep bastalypty qaghazdaghy jazu. – Men emtihannan qúladym. Biraq sizdi kýtip jata beruden ynghaysyzdandym. Onsyz da bir apta irkildim. Qansha degenmen... ynghaysyz ghoy. Ózinizdi kórip, qoshtasyp ketkim keldi, amal ne! Kýtpedi dep ókpelemeniz. Kóp nәrseni jazghym keledi. Biraq әiel jolynyng jinishkeligi jol bermedi. Sorymyz da, baghymyz da sonday ghoy. Aytayyn degenimning bәri ishimde ketip barady. Ol syrlarym eshkimge, eshqashan aitylmaydy. Eger kezdesu jazsa, ózinizge ghana aitam, aqtaram. Kezdesu jazbasa, ózimmen birge ketedi. Mәngilik!

Salmattyghynyzdy tilep, betinizden sýidim. Gýlayym. 19 tamyz. Býgin saghat 11-de úshaqpen úshamyn».

Eldostyng jýregi atqaqtap, qanasyna simay ketti. Býgin ghoy 19-y. Saghatqa qarap edi, on bolghan eken.

Áli bir saghat bar. Ýmit oty qayta jandy. «Ýlgerem, – dep oilady ol. – Ýlgerem. Qazir taksy ústap jetuim kerek». Esigin asyghys kilttedi de kóshege jýgirip shyqty. Ol taksiyde kele jatyp qaghazgha qayta kóz jýgirtti. «Ol syrlarym eshkimge, eshqashan aitylmaydy. Eger kezdesu jazsa, ózinizge ghana aitam, aqtaryp. Kezdesu jazbasa, ózimmen birge ala ketem. Mәngilik!». «Qanday aqymaqpyn, qanday topaspyn, qyz janyn týsinbegen». Ózin-ózi sybap keledi. Ózin-ózi jerlep keledi.

«Almaty – Nókis» baghytyna úshatyn reysting úshu uaqyty tehnikalyq sebepterge baylanysty eki saghatqa shegeriledi». Eldostyng quanghany sonshalyq, kózinen jas yrshyp ketti. «Ýlgerdim, – dep oilady Eldos, – ýlgerdim. Gýlayym qayda eken». Áuejaydyng ekinshi qabatyndaghy jolaushylar zalynda iyne shanshar jer joq. Tolyp otyr. jan-jaghyna múqiyat qarap kele jatqan Eldos qatar qoyylghan oryndyqtyng eng shetinde teris qarap otyrghan Gýlayymdy kórip qaldy. Ol eshtenege nazar audarmastan múnly janary bir nýktege qadalyp qalypty. Tereng oy qúshaghynda.

– Gýlayym!

Ornynan úshyp  túrdy. «Agha!». Janary jәudirep túr. Janyna tayap kelgen Eldostyng betinen sýidi. Eldos bolsa ony qúshaghyna qysty da, ýlbirep túrghan ernine ernin tiygizdi. «Jýr, kettik, ýige qaytamyz» dedi sybyrlap.

Sharafaddin Ámirov 

Abai.kz