Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3360 0 pikir 26 Mausym, 2009 saghat 06:43

«Komandalyq әdisti» qoldaysyz ba?

Memlekettik qyzmetkerler arasynda qyzmetke óz tobynmen kelip, óz tobynmen ketu, yaghny «komandalyq әdis» tónireginde әngime qozghasan, suyrylyp algha shyghatyndar neken-sayaq. Óitkeni «komandalyq әdis» qoghamda qoldau tappasa da, onyng erkin shekteudi eshkimning qolgha alghysy joq. Bir qyzyghy, biz sózge tartqandardyng barlyghy birdey syr ashudan saqtanyp, «komandalyq әdisti» «jerden alyp, jerge saldy». Sóite túra, sheneunikterding qay-qaysysy bolsyn, meyli komandalyq jýiege tym әues-aq. Qashannan bar múnday «komandalyq әdisti» qazir eshkimnen jauyp-jasyra almaysyng da. Jalpy, osy «komandalyq әdistin» qanshalyqty keregi bar? Keltirer kesapaty qanday? Búl jóninde batyl sóilep, oilaryn ashyq aitqan myna azamattar bylay deydi.

0172

Qydyrәli Bolman, QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrining kenesshisi:

Memlekettik qyzmetkerler arasynda qyzmetke óz tobynmen kelip, óz tobynmen ketu, yaghny «komandalyq әdis» tónireginde әngime qozghasan, suyrylyp algha shyghatyndar neken-sayaq. Óitkeni «komandalyq әdis» qoghamda qoldau tappasa da, onyng erkin shekteudi eshkimning qolgha alghysy joq. Bir qyzyghy, biz sózge tartqandardyng barlyghy birdey syr ashudan saqtanyp, «komandalyq әdisti» «jerden alyp, jerge saldy». Sóite túra, sheneunikterding qay-qaysysy bolsyn, meyli komandalyq jýiege tym әues-aq. Qashannan bar múnday «komandalyq әdisti» qazir eshkimnen jauyp-jasyra almaysyng da. Jalpy, osy «komandalyq әdistin» qanshalyqty keregi bar? Keltirer kesapaty qanday? Búl jóninde batyl sóilep, oilaryn ashyq aitqan myna azamattar bylay deydi.

0172

Qydyrәli Bolman, QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrining kenesshisi:

IYә
- «Komandalyq әdis» talay pikirtalasqa úshyraghan ózekti taqyryp bolsa da, bir sheshimi tabylmay-aq qoyghan qúbylystardyng qatarynda. Bireu qoldap jatady, bireu tas-talqanyn shygharyp, syngha alady. Al men qoldaytyndardyng birimin. Óz basym, búl әdisti tek iygilikti isterge ghana paydalanyp kelemin. Ázirge opyq jegizgen jeri bolghan emes. Oghan ýrke qaraghanymyz artyqtau bolar dep oilaymyn.
Ózderiniz bilesizder, men әuelde Almaty, keyin Astana qalalary әkimshilikterining Mәdeniyet departamentterin basqardym. Jasyratyny joq, qay jerge barsam da men ózim senetin, kerisinshe maghan senetin jandardy birge ertip jýrdim. Óitkeni men komandamen jýrgendi qalaymyn. Onyng astarynda eshqanday aram oiym joq. Bylaysha aitqanda, jeke qajettiligimdi oilaghandyqtan emes.

Men ýshin «komandalyq әdis» - maghan senip tapsyrylghan júmystyng qarqynyn arttyrudyng birden bir mehanizmi der edim. Tipti kemshiligin betine basyp, dauys kóteruge mәjbýr bolsang da, búrynnan tanys adam ol qylyghyndy kóniline almay, ynghayyna qaray yghysady. Eger qasynda sózindi eki etpey oryndaytyn, júmys isteu tәsilindi qoldaytyn, sony jaqsy mengergen adamdar jýrse, bir jaghy - újymda bereke-birlik ornaydy, ekinshi jaghy - uaqytty ýnemdeysin. Al uaqyt - qymbat. Eshqay basshy bir jerde mәngi otyrmaydy. Erteng auysady. Sonda kim bolsa da ilkimdi is tyndyryp ýlgerip, artynda óz qoltanbasyn qaldyryp ketsem deydi. Osynday syn sәtte biri ong kózin, biri sol kózing siyaqty, janynda tilektes adamdar jýrse, qolyng da úzara týsedi. Áytpese, jana kelgen basshy qaramaghyndaghylarmen tanysyp-bilisip, ortaq mýdde qalyptastyramyn degenshe, qansha uaqyt ketedi.

Keyde tipti is-qaghazdarynyng ózi tiyanaqty tirkelmese, ol da aitarlyqtay júmys yrghaghyn búzyp, yghyryndy shygharady. Osy syndy týrli kedergiler kóp kezikken jerde problemalar da qordalana bermek. Sondyqtan mening oiymsha eng birinshi kezekte «komandalyq әdistin» sanauly adamdargha tiygizer ziyandy, ziyandy emes jaqtarynan búryn, eng manyzdy mәsele - el mýddesin oilauymyz kerek.

Keybireuler «komandalyq әdis» jemqorlyqqa әkep tireytin faktorlardyng biri dep oilaydy. Oghan men kelispeymin. Jemqorlyqqa beyim adamgha jymqyrudyng joly da jeterlik.

Sóz sonynda aita keteyin, qazir osy әdiske tyiym salu qajettigi turaly jii aitylyp jatyr, shynymen de solay bolsa, ol men ýshin sonshalyqty sheshilmeytindey qiyn sharua emes, júmysty algha sýireytin basqa da amaldardy qarastyrghan bolar edim.

0250

Áliya Múhamedjanova, Qazaqstan Preziydenti janyndaghy Memlekettik basqaru akademiyasy Memlekettik qyzmetti modernizasiyalau ortalyghynyng jetekshisi:

Joq
- Men ózim osynday «komandalyq әdisten» zardap shekken adammyn. Búryndary Qyzylorda oblysyndaghy әkimshilikte Múhtar Qúl-Múhammedting kenesshisi bolyp júmys istegen edim. Keyin Ishki sayasat basqarmasyna basshy etip taghayyndady. Maqtanghanym emes, men ózime tapsyrylghan júmysty abyroymen oryndaugha tyrystym. Jana iydeyalar engizip, ishki sayasat júmysyn jaqsartuda kýsh-quatymdy ayamadym. Atap aitsam, búryn bolmaghan saraptamalyq, әleumettik ortalyq ashsaq dep oilap, sol baghytta azdy-kópti júmystar da isteline bastaghan. Ókinishke qaray, barlyq is-әreketterim bos әureshilik boldy da, orta jolda toqtap qaldy. Al keyin Múhtar Qúl-Múhammed ketip, ornyna basqa әkim kelgende olar menen qútylaugha asyqty. Áyteuir shettete berdi. Sóitip, júmystan ketuge mәjbýr boldym.

Ótkendi eske týsirip otyrghandaghy sebebim, bireuden kek alyp, ózgening atyna kir keltiru emes. Mýmkin, olardyng osynday әreketke barularyna bir sebepter bolghan da shyghar. Mening aitqaly otyrghanym, komandalyq әdisting keltirer ziyanynyng kóptigi.

Mәselen, әkim ketse de, júmys jalghasyp jatty ghoy. Qalghan azamattar búrynnan júmys istep jýrgender. Olardyng tәjiriybesi bar, júmystaryn jetik biledi. Olardyng barlyghyn júmystan bosatyp, oryndaryna jana qyzmetkerler alghannan kim ne útady? Bәrin qaytadan bastaugha tura keledi. Olar ýirenisip, jana oryngha beyimdelem degenshe uaqyt ketedi emes pe? Basqasyn aitpay-aq qoyayyn, mәselen, әkimshilikke jýkteler mindet óte zor. «Sen ýirenip al, men kýte túrarmyn» demeydi ghoy. Sol keyingi kelgen komanda qalyptasamyn degenshe, әkim taghy auysuy әbden mýmkin. Sonda ol da óz komandasyn erte kelse, ne bolghany?
Sondyqtan da «komandalyq әdiske» óz basym ýzildi-kesildi qarsymyn. Mening oiymsha, búghan qarsy kýres jýrgizbese bolmaydy. Anau bir kezderi jauapty hatshy qyzmeti engizilgende, ministrler arasynda auys-týiis bolsa da, osynday paydasynan ziyany kóp, yaghny memlekettik qyzmetshilerding kóshpendilerding kýiin keshui siyaqty «komandalyq әdiske» jol bermeydi dep quanghan edik, ókinishke qaray, nәtiyjesin kóre almay otyrmyz. Qaysysy bolsyn meyli, jana basshy óz komandasymen jýrgendi qalaydy. Qalay desek te, búghan tosqauyl qoy ekitalay. Sondyqtan da «komandalyq әdisti» boldyrmaudyng mynanday jolyn úsynar edim: basshylar kelgende meyli sayasy komandasyn auystyrsyn, biraq әkimshilik jaghyn qozghamasyn. Men juyrda Germaniyada bolyp qayttym. Ol elde mysal ýshin, meriyadagha memlekettik qyzmetkerler zeynetkerlikke shyqqansha otyrady. Sebepsiz júmystan shygharu mýlde mýmkin emes nәrse. Onyng arty ýlken daugha úlasady.

Týiin
Rasul Júmaly, sayasatker:

- Eger damyghan elderding tәjiriybesine jýginetin bolsaq, bizde Qazaqstandaghy siyaqty memlekettik organdar, vedomstvolar basshylary jәne ministrler jii auyspaydy. Orta eseppen bizdegi ministrler bir jerde 2-2,5 jyl ghana otyrady. Ýkimet basshylyghy da dәl solay. Búl - memlekettik basqarudaghy túraqtylyqtyng ornyqpaghandyghynyng belgisi. Bir qalypty sayasattyng joqtyghynyng kórinisi. Ózge órkeniyetti elderde ministrlikke kelgen adam tizgindi 5-7 jylday ústaydy. Yaghny sol saladaghy júmys baby, qaghidalar ózgerissiz qalady degen sóz. Ókinishke qaray, bizdegi ministrler kele óz erejelerin, óz tәrtibin engizedi. Uaqyt azdyq etkendikten, kóbine-kóp olar iske aspay qalady.
Jalpy, «komandalyq әdistin» tiyimdi de, tiyimsiz de jaghy bar. Desem de, men júmys jýrgizuding búl әdisine ýzildi-kesildi qarsymyn. Ókinishke qaray, songhy kezderi «komandalyq әdistin» tiyimsiz jaghy basymdyq alyp barady. «Komandalyq әdistin» birqatar bylyq-shylyqtardyng oryn aluyna әkep tireytini kimge de ayan. Sonyng ishindegi eng negizgisi - jemqorlyq. Qatty ketti demenizder, keybireuler «komandalyq әdisti» payda tabudyng qúraly retinde paydalanatyny jasyryn emes. Búghan tyiym salmay, elde tәrtip ornatu qiyngha soghady.

 


Lәzzat Bektembekova

«Alash ainasy» gazeti 25 mausym 2009 jyl

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437