J.Aymauytúly jәne últtyq tәrbie
Tәrbiyening negizgi maqsaty minezdi týzeu,
adamshylyqqa qyzmet etu,
adal enbek ete biluge tәrbiyeleu.
J.Aymauytúly
Qazaq halqy úrpaq tәrbiyesine erekshe mәn bergen. En dalagha ie boludyng ózi últtyq sanamen tәrbiyelengen úrpaqqa qatysty bolsa kerek-ti. Ata-babalarymyz balanyng boyynda ar, úyat, namys, meyirimdilik, jomarttyq, batyrlyq, obal, sauap qúndylyqtaryn erte bastan ekken. Úlyn namysty, qyzyn úyatty qylyp ósiru memlekettik dengeydegi mәsele bolghan. Óz úrpaghyn bala kezinen dauly mәselelerdi sheshuge qatystyryp, tórelik aitugha, batyrlyqqa, elin, jerin qorghaugha tәrbiyelep, qazirgishe aitqanda jeke túlgha komponentterine erekshe nazar audara bilgen.Sózimizge dala demokratiyasyna jol ashqan dala zandary (Qasym hannyng qasqa joly; Tәuke hannyng Jeti jarghysy) kuә. Sondyqtan da, batyrlardan kende bolmadyq. Batyry kóp elding tәrbiyesining erekshe bolatyndyghyn tarihymyz dәleldep túr. Osy mәsele әr ghasyrdaghy ziyalylarymyzdyng shygharmashylyqtarynyng basty taqyryby boldy.
Qazaqtardyng últtyq mentaliytetinde «azamat», «batyr» úghymynyng maghynasy óte keng әri mazmúndy. Árbir balany azamat retinde qalyptastyru ata-ananyn, qoghamnyng eng negizgi maqsaty bolghan. Qazaq halqy kez-kelgen әleumettik sayasi, tipti otbasylyq qarym-qatynasta dúrys sheshim qabyldap, ózining pozisiyasyn kórsete bilgen, batyl, qayratty adamgha «azamat», «batyr» dep qaraghan.
Azattyqtan aiyrylghannan keyin últtyq tәrbiyege syzat týsti. Últ ziyalylary halyqty tәrbiyesinen ajyratpau ýshin zaman aghymynyng talaptaryna say, ghylymy enbekter jazyp, últyna ayanbay qyzmet etti. HH ghasyrdyng basynda jazylghan enbekterding ghylymy manyzy zor, halqymyzgha tiygizer paydasy mol.
Últtyq tәrbie berude últtyq psihologiya ghylymynyng alatyn orny erekshe. Últtyq psihologiya últtyq sanany biyiktetedi. Últtyq psihologiya ghylymynyng negizin qalaghan J.Aymauytúlynyn enbekteri jahandanu zamanynda bala tәrbiyesinde taptyrmaytyn qúndy shygharmalar. J.Aymauytúly 1918 j. «Abay» jurnalynyng 1,2 sandarynda «Tәrbiye» atty kólemdi maqalasynda tәlim-tәrbiyelik oi-pikirleri ghylymy túrghydan tereng bayandalghan.
J.Aymauytúly: «adam minezinin, aqyl-qayratynyng әr týrli boluy tәrbiyening týrli-týrli boluynan... Adam balasynyng úrlyq isteui, ótrik aituy, kisi tonauy, óltirui syqyldy búzaqylyqtardy jasauy, tәrbiyening jetispegendiginen» - dep jazghan edi. Odan әri tәrbiyening eki týrli bolatynyn: dene tәrbiyesi jәne jan (ruh) tәrbiyesi bolyp bólinetindigin atap kórsetip, bilim qúndylyghynyng qanshalyqty qajet ekendigin jazady.
Qazaq jerinde túnghysh pedagogika, psihologiya, kórkemóner ghylymdary salasynda qúndy-qúndy ghylymiy-zertteu enbekterin jazyp halyqqa múra etip qaldyrghan J.Aymauytúly balagha әser etetin nәrse medrese (mektep) jәne tәrbiyeshi (múghalim) dep erekshe atap kórsetedi. Ghalym «Keyde belgisiz sebeptermen kýshti yqpal etetin, әser tughyzatyn jaghdaylardyn da boluy mýmkin. Ol zamandastary (qúrby -qúrdastary), tughan auyly, ósken ortasy, onyng dini, tili hәm basqa da nәrseler», - dep, tәrbie mәselesine yqpal etetin faktorlardy tizbektep taldaydy. Avtor eng aldymen bala tәrbiyesindegi otbasynyn róline erekshe toqtalady. «Balany búzugha, yaky týzeuge sebep bolatyn bir shart jas kýnde kórgen ónege. Ol ónege әke-sheshening tәrbiyesi arqyly qalyptasady. Ata-ananyn bergen tәrbiyesi balanyn minezine salghan izge baylanysty» - degen tújyrymdary atan-analardyng esinde boluy tiyis. Balanyn boyyna jastayynan singen minezdi qayta týzetu qiyn mәsele. Ghúlama ghalym J.Aymauytúly bala minezining dúrys qalyptasuyndaghy ata-ananyn rólin anyq, aiqyn ashyp kórsetken. Adamnyng otbasynda kórgen tәrbiyesi ómir boyy adam boyynan kórinis beretindigi sózsiz. Sondyqtan da, J.Aymauytúlynyn ata-ananyn bala tәrbiyesindegi róline qatysty iydeyalary býgingi kýnde de óte ózekti. Qazirgi ghalamtor biylegen zamanda kitap oqu isi shetke ysyrylghandyghy belgili.
Ata-analardyng ózderi de kitap oqugha yntaly bolsa, bala da kitapty jaqsy kórip ósedi. QR Bilim jәne ghylym ministri A. Aymaghambetov ýstimizdegi jyly ata-analargha jazghan hatynda: «Ata-analardyng balalardy kitap oqugha baulyghany óte manyzdy. Eger, bala Sizding kitap oqyp otyrghanynyzdy jii bayqaytyn bolsa, ózi de qolyna kitap alatyn bolady»-dep kitap oqudyn manyzdylyghyn ata-analargha aitqan edi. Kitap oqityn úrpaqtan naghyz bilimdi jәne tәrbiyeli ziyatker últ qalyptasady.
Sonymen qatar, J.Aymauytúly bala psihologiyasyna baylanysty ghylymy zertteulerinde adamnyng qylyghyn zertteu mәselelerin tereng taldap, balalardyng qalay oilaytyndyghyn baqylaghan. Jeke túlghanyng oiynyng úshqyrlyghyn, oiyn kezindegi balanyng shygharmashylyghyn, eliktegishtigin, sonymen qatar balalardyng kóbirek oinaytyn oiyndarynyng qanday ekendigin zerttegen. Ol ýshin baqylau týrlerin tabighy jәne tәjiriybeli baqylau dep josparlaghan. Tәjiriybeli baqylaudyng artyqshylyqtaryn taldaghan. J.Aymauytúly «Tәrbiyege jetekshi» (1924 j.) degen enbeginde balany oqytudyng erejelerin bayandaytyn pedagogika bólimin «didaktika» - dep atap, didaktikagha qazaq tilinde túnghysh ghylymy anyqtama bergen ghalym.
J.Aymauytúly «Tәrbiyening negizgi maqsaty minezdi týzeu, adamshylyqqa qyzmet etu, adal enbek ete biluge tәrbiyeleu» dep tәrbiyening maqsatyn tújyrymdaghan. Al, balany enbekke tәrbiyeleuding manyzy turaly: «orta mektepterde búl turaly jaqsy tabystyng biri - qol ónerin mektep baghdarlamasyna engizu. Múnday mektepting manyzy jas buyndy ýy sharuasyna nemese arnauly ónerge ynghayly, epti shygharatyndyghymen emes, aqyl jýiesi mýlde ózgeshe azamat tәrbiyelep beretindiginde. Tabighattaghy kýrdeli qatynastardy kózben kóredi, naghyz qúbylysty tilmen surettep jetkizu mýmkin emestigin kórip senedi, - osylaysha bir toqyp alsa, balanyng jadynda mәngi qalady.Osynday júmystar balany dәldikke, shynshyldyqqa ýiretedi, óitkeni qolmen istelgen nәrse, olay-búlay búltaqtatatyn sóz emes, ózinen-ózi anyq. Onday júmystar balany ózine-ózi senuge ýiretedi, nәrsege balany dәiim qyzyqtyryp, iltipatyn salghyzady. Qysqasy, qol óneri oqytushysynyng tәrtip saqtau (dissiplina) qyzmetin meylinshe azaytyp, mindetin jenildetedi»-dep bayandaghan. Osylaysha, mektepte balany shygharmashylyqpen tәrbiyeleuding manyzdy joldaryn ashyp kórsetken.
J.Aymauytúly balanyng aqylyn, sezimin, erik-jigerin, minezin tәrbiyeleu kerektigin atap kórsetti. Balagha tughan elding salt-sanasyn, әdet-ghúrpyn kórsetudi úsyndy. Balanyng til baylyghyn arttyrugha erekshe kónil bóldi.
Qazaq tilinde túnghysh jaryq kórgen «Psihologiya» oqulyghyn, ondaghy bala psihologiyasyn zertteu iydeyalaryn qazirgi bilim beru jýiesinde qoldanudyng taghylymdyq manyzy zor. J.Aymauytúly psihologiyany «jan turaly bilim» dep, últtyng psihologiyasyn ghylymy túrghyda qarastyrghan.
J.Aymauytúlynyng ghylymy zertteulerindegi qúndylyqtar joghary baghalanyp ózbek, qyrghyz, týrikmen, әzirbayjan, qaraqalpaq, bashqúrt jәne t.b. tilderinde jaryq kórgen.
Jahandanu zamanynda, aqparattyq tehnologiyalar aghymynda tәrbie júmysynyng mazmúny da últtyq qúndylyqtargha, últtyq psihologiyagha say qúryluy tiyis. Sonda últtyq sanamen tәrbiyelengen úrpaq qalyptasady. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev «Bilim jáne Ǵylym!» atty ústazdardyng tamyz konferensiyasynda sóilegen sózinde: «Maghjan Júmabaev «Pedagogika» enbeginde: «Árbir tәrbiyeshi balany últ dәstýrimen tәrbiyeleuge mindetti» deydi. Últtyq qúndylyqqa qanyghyp ósken órennin tanymy teren, dili berik bolady. Ata-babalar amanat etken úlan-ghayyr dalany aman saqtau, eng aldymen, jas buyngha artylatyn zor ýmit.Keyingi úrpaq tәuelsizdigimizding tuyn әrqashan joghary ústauy tiyis», - dep atap ótken edi.
Sәrsembina Baqytkýl Quandyqqyzy
Abai.kz