Qazaq eli tarihyn qalyptastyruda kýni býginge deyin sheshimi tabylmay kele jatqan týiitkildi mәsele sanatyndaghy Alasha han júmbaghynyng tórkinine ýnilgende, tarihy jәne shejire derekterin, el auzynan alynghan anyz oqighalaryn oraylastyra qarau atalmysh úly túlghanyng kim ekenin naqty anyqtaugha mýmkindik beredi eken. 

Orys etnograf-ghalymy A.IY.Levshinning «Qyrghyz-qazaq nemese qyrghyz-qaysaq ordasy men dalasyn suretteu» atty jinaghyndaghy el auzynan jazyp alghan kóne anyzda qazaq rulary tatar taypasymen bir memleket qúramynda dәuirlegeni, keyin kele biyleushi әulet súltandary arasynda órbigen taq ýshin talas saldarynan memleket ydyrap, súltandar ózderine tiyisti enshilik aimaqtary negizinde jeke-jeke handyqtar qúryp alghany, osy bólshektenuden Alasha han bar biylikti óz qolyna alghan song ghana qútylghany bayandalady (Q.Salgharaúly, «Qazaqtyng qily tarihy» 1992 j. 125 bet).

Naq osy anyz derekterinen ghasyrlar tereninde jatqan auqymdy tarihy oqighalar tizilimin kórip otyrmyz. Atalghan anyzda elding dәuirleu kezeni retinde tilge tiyek bolghan memlekettik qúrylym Kók týrikter qaghanaty ekeni anyq. Qytaymen terezesi teng úly memleket retinde dәuirlegen  Qaghanat  taghyna 742 jyly otyrghan Bilgi hannyng úly Tәnir han agha úrpaq salyp  bergen sara joldy jalghastyra almady. Ol orda júmysyna qarapayym tarqandy aralastyrdy. Ejelden kele jatqan handyq dәstýrge qayshy keletin búl qadam shyghys jәne batys shadtarynyng ashu-yzasyn tudyrdy. (Tarihy derekterge jýginsek, han ortalyqta biyligin jýrgizse, onyng batys jәne shyghys qanattaryna ortalyq biylikke baghynyshty múrager hanzadalar- shadtar әmirlik etken).Tәnir hannyng búl narazylyqty basu ýshin batys shadyn ólim jazasyna kesui jaghdaydy odan әrmen ushyqtyryp, ordada  tónkeriske әkelip soqtyrdy. Shyghys shady Pankýl ordagha basyp kirip, Tәnir handy óltiredi. Taqqa onyng úlyn otyrghyzady. Búnymen tynyshtyq ornay qoyghan joq.

Tónkerister әri qaray jalghasa kele súltandar ortalyq biylikke baghynudy dogharyp, qazaq rularyn jeke-jeke bólip alyp biyleuge kóshti. Qalqa dalasyndaghy orda saqtalghanymen Qaghanatty saqtap qalu endi mýmkin emes edi. Anyzda aitylghan memleketting ydyrauy osylay oryn alghan. Búnday jaghdaydan Alasha han bar biylikti qolgha alghannan keyin qútylatyny A.IY.Levshin qaghaz betine týsirgen halyq anyzynda aitylady.

Búl anyz deregi tarihshy L.Gumiylevtin: «Eger biz Hunnu men Týrik qaghanaty arasyndaghy jәne Qaghanat pen Shynghys han imperiyasy arasyndaghy dәstýrlerding eki ret ýzilgenin eskermesek, onda bizge Ortalyq Aziya tarihy týsinikti bola almaydy», degen әigili sózimen («Kóne týriktkr»,340 bet.Almaty, 1994 j.) sәikes kelip túr emes pe?  Anyz ben L.Gumiylev jasaghan tarihy qorytyndy Altaydaghy taypalardy biriktirgen Alasha hanymyz basqa eshkim de emes,  Shynghys hannyng tap ózi ekenin anyq menzeydi. Eskerilui tiyis taghy bir jaghday, ol basqa jaqtan emes, Oghyz hannan bermen qaray handar әuletining besigi bolghan Qalqa dalasynan shyghyp otyr ghoy. 

Atalmysh anyz deregindegi Alasha han qúrghan memlekettik qúrylymgha engen taypalar  turaly QR Últtyq GhA akademiygi Tileuberdi Sayduldin bylay deydi «Tarihy derekter boyynsha, Alty alashqa—Kerey, Nayman, Merkit, Qonyrat, Jalayyr jәne Monghol jerinde bolghan Tatardy jatqyzady. Altyn Orda zamnynda tatarlar óz basshysynyng atymen Noghay atandy. Altyn Orda ydyrap, qazaq bolghan rular shyghysqa qaytqanda, noghaylar batysta qaldy. Ol zamannan qazaq pen noghaydyng qoshtasu jyrlary saqtalghan». («Dat», 27-08-2014 j.)

Shynghystyng Altaydyng kýngeyin mekendegen búl alty taypa negizinde Alty alashty qúruy op-onay jýzege asa qoyghan joq. Handyq biylikke bauyr basyp qalghan Shynghystyng qandastary oghan qarsylyq kórsetip baqty. Alayda Qalqadaghy ordanyng shynayy múrageri Shynghystyng ústanymy halyqtyq qoldaugha ie boldy, sóitip qazaq eldigining irgetasy bolghan Alty alashty qúrudyng sәti týsti. Shynghys hannyng Alash júrtyn qúru barysyndaghy enbegine sol kezderi býgingi qazaq jerin jaylap otyrghan taypalardyng barlyghy derlik  qoldau kórsetti. Tek Edil boyyndaghy Qypshaq taypasynyng hany ghana Shynghys hannyng tuystastargha tәn beybit úsynysyn dúrys qabyldamay, Sýbedey bahadýrdi kýsh qoldanugha mәjbýrledi.

Shynghysty ghaybattaushylar Otyrar soghysyn tilge tiyek etedi. Otyrar biyleushisi Qayyr han, lauazymynan kórinip túrghanday, Qaghanat dәuirinen kele jatqan handar úrpaghy boluyna qaramastan, Syr boyyndaghy júrtty Horezm shahyna baylap beruge baghyt alghan satqyndyq jolda túrdy. Ol Horezm shahy aitqan aqylgha sýienip, Shynghys han jibergen elshini jәne tartu jasau niyetimen barghan 450 keruenshini qyryp saldy, sóitip beybit qadamnyng jolyn kesti. Ol Horezm shahynyng jibergen 10 000 sarbazyna jәne taghy da jәrdem berem degen uәdesine senip, Shynghys handy soghysqa arandatty. 

Osy úrystan song Otyrar tolyq qirap qaldy, ýiindige ainaldy degen sóz beker. Sol qalada Temirlan әskerbasylarymen birge qystap, Qytay joryghyna dayyndyq jasau barysynda 1405 jyly qaytys bolghany mәlim. Altyn Ordanyng songhy hany Toqtamys Temirlanmen úrysta jenilis tapqan song Úly jibek joly toqyrap, qeruen saraylar, bazarlar kereksizdiginen Otyrar, Syr boyyndaghy ózge qalalar birte-birte elsizdenip, joyylyp ketti. 

Shynghys handy qazaq eshqashan bóten degen emes. Ony Alash elin qúrghan kóshbasshy retinde Alasha han dep, әrdayym qúrmet tútty. Qoldaghy shejire, tarihy jazbalar men anyz derekterine sýienip, onyng tәni Alasha han kesenesinde degen qorytyndygha keldik. Endi solargha toqtalayyq. 

Shynghys úrpaqtary qataryna jatatyn Ábilghazynyng «Týrik shejiresinde» (Almaty, 2007 j.) qaghannyng Úlytaugha keluine qatysty oqyrman nazaryn audaratyn «Shynghys hannyng óz júrtyna oraluy», sonday-aq «Shynghys hannyng auyryp, qaytys boluy jәne balalaryna aitqan ósiyetteri» dep atalatyn eki tarau bar. Atalmysh taraularmen kitptyng Shynghys hangha qatysty bóligine nýkte qoyylady eken. Osy arqyly avtor qaghan ómirining aqyry qay ónirde ayaqtalghanyn anyq biletinin bayqatady. Alayda Resey patshasy II-Ekaterinadan bastap, qyzyl kommunist Stalin de  Shynghys hannyng shyqqan tegine qatysty tarihy derekterdi baqylauda  ústaghanyn jәne solardyn  yrqymen tarihymyz búrmalanghanyn  biletindikten eki taraudyng aty ózgermegenining ózi bizdi qanaghattandyrdy. Eldi adastyru maqsatyn kózdep, shejirelik bayannyn  mazmúnymen ýilespeytin jalghan derekterdi synalap jibergenin kórdik jәne olardy nazargha almadyq. 

Sóz etilip otyrghan eki taraudyng birinshisi bylay dep bastalady: «Shynghys han jazghytúrym óz júrtyna qaray baghyt aldy. Jol boyghy uәlayattar men qalalargha biyleushiler men darughalar qoyyp, Ámu suynan ótip, Búqaragha keldi. Búl jerde oghan jan-jaqqa jiberilgen hanzadalar men noyandar qosyldy»(90 bet).

Shynghys han Búqaradan shyghyp, Samarqandqa kelgen song Joshygha shapqynshy jiberip, kele jatqanyn habarlaydy. Joshy  әkesin qúrmetpen qarsy alyp, jýz myng jylqy tartu etedi. Onyng jiyrma myny -  kók, jiyrma myny – tory, jiyrma myny – qara, jiyrma myny – shúbar, jiyrma myny – boz bolatyn. Shynghys han osynsha búl mol tartudy qabyldaydy jәne óz tarapynan balasyna degen әkelik sezimin bildirip, syilyqtar jasaydy.  Joshy han inilerin bauyryna tartyp, aghalyq sezimin bildiredi (91 bet). Jogharyda elge bet alghan qaghannyng qasyna hanzadalar men noyandar qosylghany aityldy ghoy. Demek, búl sapardyng qaghan ýshin de, úrpaqtary ýshin de manyzy zor bolghany anyq. 

Shynghys han Úlytau sapary qarsanynda bәibishesi Bórteden tughan tórt úlyna enshilik aimaqtar bólip bergen bolatyn. Ýlken úly, yaghny handyq dәstýr boyynsha taq múrageri sanalatyn Joshygha býgingi qazaq jerin, ekinshi úly Shaghataygha Sartauyldy (ol kezde Ózbek úlysy degen at qalyptaspaghan), ýshinshi úly Ýkitaygha ortalyghy Úighyrstan astanasy Qaraqorym bolghan Shyghys Týrkistandy, kenje úly Tolygha әuletting qara shanyraghy  sanalatyn Qalqa dalasyn búiyrady.Bizding oiymyzsha, Bórte begim kishi úly Tolynyng qolynda, yaghny qara shanyraqta bolghany jónge keledi. Joryqtarda janynan tastamay alyp jýrgen kishi әieli Qúlan Altyn orda kóshimen birge Úlytaugha kelipti.

Ábilghazy óz shejiresinde Joshynyng tegine baylanysty jalghanshylar aityp jýrgen ósek-ayangha nýkte qondy da úmytpapty: «Joshy han anasynyng aty Bórte qoshyn edi, ol ekiqabat kezinde Shynghys han joqta Merkit halqynyng hany Shynghystyng ýiin shapty. Bórte qoshyndy olja qylyp alyp ketti. Ong hannyng qatyny Bórte qoshynnyng jeneshesi edi. Ong han men Merkit hanynyng arasynda dostyq bar edi. Ong han Bórte qoshyndy súratyp aldyryp, Shynghys hangha jiberdi. Óitkeni Ong han men Shynghystyng әkesi Esukey bahadýr dos edi. Bórte qoshyn jolda Joshyny tudy». Quanghan Shynghys úlynyng jolda tughanyn eskerip, Jolshy -  Joshy qoyypty (111 bet).

Alayda Joshy hannyng sayatshylyq kezinde qaza tabuynan Shynghys han ýlken úlyna biylikti tapsyru niyetine jete almaydy. (Qazatyng «Aqsaq qúlan- Joshy han» kýiin eske alynyz). Osy qayghyly oqighadan song Joshygha kesene saldyrugha Shynghystyng ózi búiryq bergen dep boljadyq. Ózi dýniyeden óterde Altyn ordasy  men handyq biylikti Sayyn han lauazymdyq atymen nemeresi Batugha tapsyrady (117 bet). Búl oqighalar turaly shejirede: «Joshy han majar,  bashqúrt, orys, kәrel jәne nemis júrttaryna attanbaq bolyp: «Jeti jyldyq sapar joryghynyng qamyn jesin», dep  elge jarlyq qyldy. Ásker jinalyp jatqanda ózi auyryp, kóp úzamay qaytys boldy. Shynghys han ol kezde tiri edi, nemeresi Batugha (laqaby Sayyn han): «Ákeng qay jerge barayyn dep dayyndalsa, sol jerge bas bolyp barasyn», dep hýkim qyldy. Sayyn han әskerin jiystyryp jýrgende Shynghys han óldi». 

«Shynghys han búl duniyemen alty jýz jiyrma tórtinshi tauyq jyly (janasha 1227 j.) qoshtasty... Ýsh ay boyyna jan-jaqtan halyq kelip, aza tútyp, hanzadalardyng qayghysyna ortaqtasty. Aza tútu ayaqtalghan song әrkim óz júrtyna ketti, memleketting bolashaq qúrylysy jayynda eshkim eshnәrse oilaghan joq. Eki jyldan keyin (múragerlik saltymen) Ýkitay qaghan boldy. Ol Sayyn hangha «Attan», dep jarlyq qyldy», dep jazady Ábilghazy. Shynghys hannyng Altyn ordasyna әkesi Joshynyng ornyna ie bolyp qalghanymen qaghandyq biylik  Sayyn hangha  tiyisti emes ekeni anyq, óitkeni ol-nemere. El auzyna Alasha han atymen mәlim bolghan qaghangha kesene túrghyzu Sayyn han ýshin Europa baghytyna jasalghan attanysqa deyingi eki jyl tolyghymen jetkilikti edi. 

Altyn ordanyng Úlytauda tiguli túrghanyn, oghan Shynghys әielderining biri iyelik etip otyrghanyn búl ónirge 1245 jyly kelgen italiyalyq jihankez Plano Karpiny kóripti. Ol: «...tam na odnoy prekrasnoy ravniyne, vozle nekoego ruchiya mejdu gorami, byl shater, nazyvaemyy u nih «Zolotoy Ordoy», dep osy ónir tabighatyn әdemi surettegen. 

Shynghys han shatyryna ózi ólgenshe iyelik etken sýiikti jary Qúlangha topyraq Úlytaudan búiyrypty. «Qúlan ana» kesenesi Qarakengir ózenining sol jaghalauynda, Joshynyng qyzy «Bolghan ana» kesenesining qasynda túr. Shynghystyng sýiikti әieli Qúlan qatunnyng Úlytauda jerlenui Alasha han kesenesinde kimning jatqanyn aighaqtaytyn búltartpas dәlel retinde tarihta qaldy. 

Onghar Naqyp

Abai.kz