Preziydentpen kelisetin mәselem qaysy?..
Redaksiyadan: Belgili kinorejisser, Qazaqstannyng Kiynematografister odaghynyng tóraghasy Ermek Túrsynov ózining Facebook jelisindegi jeke paraqshasynda: «Búl tolghanysymdy basugha tәuekel etetin basylym shygha qoymas, sol sebepti eshkimge salmaq salmastan, osynda – óz paraqshama jariyalayyn dep sheshtim. Kóshirip basam deushiler bolsa – marhabat», - dep jazypty.
Biz Ermek Kәrimjanúlynyng atalghan maqalasyn Abai.kz oqyrmandaryna úsynghandy jón kórdik. Óitkeni, onda bizding últtyq kinomyzgha, últtyq kinony qoldau ortalyghyna qatysty kóp manyzdy mәsele kóterilgen eken. Endeshe, marhabat!
– Búl jolghy aitpaghym ne? Aytar sózdi preziydentting ózi tauyp berdi.
Qasym-Jomart Kemelúly – shyn jýrekten qúrmetteytin, baghalaytyn adamym – óz sózining birinde, ókinishke qaray, kiynematografister ortasynda «dau kýsheyip», onyng «ishki aitys-tartysqa әbden bókkenin» aitty. Preziydentting búl sózimen tolyq kelisemin. Daudyng «kýsheygeni» de, ortanyng «aytys-tartysqa bókkeni» de ras. Biraq týsindire ketkendi jón sanaymyn – nege «kýsheydi», nege «bókti»? «Dau-damaydyn» sebepterin preziydent sprichrayterleri bile bermese kerek. Sondyqtan, naqty derekterge sýiene otyryp, birneshe mysal keltireyin (búl derekter qúpiya emes, ekining biri ashyp kóre alady). Sonda tek Qasym-Jomart Kemelúly ghana emes, osy jayttan beyhabar jannyng bәri de mәselening jay-japsaryn týsiner degen ýmittemin.
— 2019 jyldyng 1 qarashasy kýni NAO GSPNK (Últtyq kinony qoldaudyng memlekettik ortalyghy) memlekettik satyp alu portalynda «Evraziya Filimprodakshn» JShS-men (atap aitqanda, onyng diyrektory Ahmetghaliyev Núrlan Bolatúlymen) 69-nomerli shart jasasyp, qol qoyysty. Ortalyq tórayymynyng jәne atalghan JShS diyrektorynyng әkelerining atynyng sәikes kelui kezdeysoq emes. Búl – Gýlnara Bolatqyzy Sәrsenovanyng tughan bauyry. Shart 380 mln. tengege jasalghan. Aqsha bólingen. Eskerte ketetin bir jayt: «Nartay» jobasynyng rejisseri de, produseri de – Sәrsenovanyng ózi.
Búl jerde memlekettik qyzmetker etikasyna tompaq keletin bir kiltipan bar. Turasyn aitqanda, Sәrsenova hanym ne ózdiginen bas tartyp, jeke jobasymen ghana ainalysuy kerek edi, ne jobany birjola qoyyp, ortalyq tórayymynyng qyzmetin ghana atqaruy kerek edi. Ol múnyng ekeuin de jasaghan joq. Meyli, ol jaghyn Sәrsenova hanymnyng aryna qaldyrayyq.
Ári qaray kettik.
— 2019 jyldyng 10 jeltoqsanynda, qújat boyynsha, shart oryndalghan. Esep jiberilgen. Aqsha sәtimen iygerilgen. Alayda múnda da bәri mýltiksiz emes.
Ertesine, «Evraziya» JShS shotyna aqsha týsken son, 347,5 mln tenge Gýlnara Bolatqyzynyng jeke shotyna audarylghan. Jәne «qarjylay kómekting qaytarymy» degen uәjben audarylghan. Áytpese búl naqty maqsatqa júmsalugha tiyis aqsha edi. Eskertip óteyin, búl – budjetting aqshasy bolatyn. Búghan qaramastan, jiberilgen esepti ministrlik eshbir súrausyz qabyldap alghan.
Odan әri jyljiyq.
— Biylghy 25 mamyrda Sәrsenova BAQ betinde jalyndy ýndeu jariyalady. Onda tarihymyzdaghy osynday auyr kezende elding patrioty bolghan jón ekenin aita kelip, 380 mln tengeni ashyq týrde keri qaytarghan. Biraz uaqyttan keyin Gýlnara Bolatqyzy, sirә, patriottyq sezimi órship túrsa kerek, әlgi 380 mln-gha taghy 40 milliondy qosypty...
Osy bir «atymtay jomarttyqtyn» ar jaghynda әldebir syr jatqanyn ishki týisikpen sezdim. Shynynda da, solay bop shyqty. Sóitsek, sybaylas jemorlyqqa qarsy kýres komiyteti G.B.Sәrsenovanyng ýstinen qylmystyq is qozghapty. Alayda Gýlnara Bolatqyzy búl turaly lәm dep auyz ashqan joq. Komiytet qyzmetkerleri ony tergeuge shaqyryp, kýtip otyrghanda, ol asqan súnghylalyq tanytyp, auruhanagha jata qaldy, tәjiriybeli advokattary «pәleli aqshany qaytaryp qútylghanynyz dúrys» dep aqyl qosty. Sәrsenova búghan qúlaq asty da, býkil elge jar salyp, әlgi aqshadan әdemi qútylmaq boldy.
Jalghastyramyz.
— 2019 jyldyng 1 qarashasynda NAO GSPNK men «Bozokfilm» JShS arasynda 71-nomerli memlekettik satyp alu turaly shart jasaldy. «Bozokfilm» jaghynan shartqa Navkeeva Aynura qol qoydy. Sharttyng somasy 109 mln tenge. Keyinirek, 2020 jyldyng 18 sәuirinde osy qatysushylar arasynda memlekettik satyp alu turaly 39-nomerli qosymsha shart jasaldy. Somasy 644 608 150 tenge.
Múndaghy kiltipan nede? Mynada: Navkeeva Aynura Beyimbetqyzy – NAO GSPNK tóraghasynyng orynbasary Aydarhan Ádilbaevtyng әieli. Búghan qosa «Bozokfilm» merdigerlerining qatarynda sol Ádilbaevtyng ózine tiyesili «Kanaydar» kompaniyasy da jýr.
Ári qaray kettik.
— 2019 jyldyng 2 qarashasynda NAO GSPNK men «Satay filim» kompaniyasy arasynda somasy 500 mln tenge bolatyn 72-nomerli shart jasalghan. Búl – «Bokser» jobasy. Al sol jyldyng 7 jeltoqsanynda «Satay filim» әlgi 500 mln-nyng esebin berip te ýlgergen. Sonda bir aigha da jetpeytin uaqytta atalghan kompaniya býkil budjetti iygerip tastaghan ba? Onyng ýstine, aqsha, әdette, birden, sol kýni audaryla salmaydy ghoy. Tәjiriybeli kinoger retinde ashyq mәlimdeymin: búl mýlde mýmkin emes sharua. Osynsha aqshany az uaqyt ishinde iygeru aqylgha syimaydy. Múny kәsiby mamandar jaqsy týsinedi.
Alayda sol jyldyng 20 jeltoqsany kýni әlgi shartqa qosymsha 22 mln 885 myng tengege kelisim jasalghan. Sol bayaghy «Bokser» jobasy ýshin.
Odan әri jyljiyq.
— 2019 jyldyng 20 jeltoqsanynda «Atlas interteynment» JShS-men somasy 20 mln tenge bolatyn 87-nomerli shart jasalghan. Nege ekeni belgisiz, portalda, Kinony qoldau ortalyghynyng paraqshasynda búl shartqa әlgi «Bokserdin» shyghyn limiyti men tehnikalyq spesifikasiyasy qystyryla qalypty. Qalaysha búlay bolghanyn týsindire almaymyn. Múnyng artynda da júmbaq әri kýmәndi әldene bar.
— 2019 jyldyng 1 qarashasynda «Tanaris prodakshn» JShS-men, diyrektory S.J.Ázimovpen 75-nomerli shart jasalghan. Somasy 20 mln. 822 myng 545 tenge. Jobanyng atauy – «Ústazdyng oraluy». Esep 2019 jyldyng 7 jeltoqsanynda-aq jiberilip qoyylghan, al filimning ózi – joq. Týsirilmegen. Jalpy, búl Sergey Júmabayúlyna әbden tәn jayt. Esimde, 2018 jyly ol «Oralhan Bókey» derekti filimine 19 mln. 943 myng tenge alghan bolatyn. Qarjynyng júmsalu esebin ministrlik qabyldap aldy, al filimdi kórgen adam joq.
Jalghastyramyz.
— 2019 jyldyng 28 qazanynda NAO GSPNK men «Bayahmetov K» IP arasynda somasy 16 mln. 560 myng tenge bolatyn 68-nomerli shart jasalghan jәne 2020 jyldyng 23 qantarynda 2-nomerli tap osynday shart 66 mln. 240 myng tengege sol Bayahmetovpen jasalghan. Búl shart GSPNK ornalasqan ofisti jaldau ýshin jasalghan. Syrttay qaraghanda múnda túrghan da eshtene joq boluy mýmkin, biraq azamat Bayahmetov K. – Gýlnara Bolatqyzynyng jeke jýrgizushisi. Jalpy, 36 adamdyq ofisti jaldau ýshin jylyna 66 mln. tóleu de, meninshe, tym artyq sekildi...
Endi Últtyq kinony qoldau ortalyghy qyzmetkerlerining enbekaqysy jóninde bir auyz sóz.
Mәselen, ortalyq tórayymynyng kenesshisi Anna Kachkonyng (shetel azamatshasy) jalaqysy – aiyna 6 mln. 300 myng tenge. Jalaqy mólsherining әrqily boluy mýmkin ekenimen kelisemin. Áriyne, mamannyng enbegi sol jalaqygha say bolsa ghana. Eger Anna Kachko, aitalyq, Stiyven Spilberg bolsa, onyng aqyl-kenesi ýshin men búdan da kóp tóler edim. Alayda Anna Kachko Spilberg bolmaghandyqtan, kókeyimde kóp súraq tuyndaydy.
Týptep kelgende aitarym:
MVK (vedomstvoaralyq komissiya) tórayymy bolyp mәdeniyet ministri Aqtoty Rayymqúlova otyr. Filimdi óndiriske jiberu turaly aqyrghy sheshimge ministr qol qoyady. «Ministrding Últtyq kinony qoldau ortalyghynyng qyzmetine degen osynshama beyildi kózqarasyna ne sebep? Qordyng jibergen esepteri nege tez qabyldanady?» degen súraqtar basyma talay ret keldi. Sóitsem, múnyng da sebebi bar eken. «Nartay» jobasynyng kompozitory qazirgi Mәdeniyet jәne sport ministri A.R.Rayymqúlova bolyp shyqty.
Endi.
Osy mәselening astarynda biz bilmeytin talay syr bar dep boljaugha, onyng jay-japsaryn súraugha, ol saualdardy eng jogharghy jaqqa – mәselen, Qasym-Jomart Kemelúlyna joldaugha haqym bar ma, joq pa? Bar dep oilaymyn. Eger mening osy jazbada ýstirt qana aityp ótkenderim qylmys bolmasa, qylmys degen ne sonda? Eger búl sybaylas jemqorlyq bolmasa, onda ne?
Aytpaqshy, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres komiyteti qylmystyq is qozghady. Ony eshkim japqan joq. Tergeu-tekseru jalghasuda. Anyqtalyp jatqan jayttardan adam shoshidy. Biraq Últtyq kinony qoldau ortalyghyndaghy adamdar týk bolmaghanday óz oryndarynda júmystaryn jalghastyryp otyr. Múny qalay týsinemiz?
Osyghan oray aitpaghym ne?
Eger biylik kinogerlerding sózin tyndamay, uәjine qúlaq aspay, manyzdy oryndargha mýlde kezdeysoq adamdardy taghayyndaudy jalghastyra berse, kino qoghamdastyghy «ishki aitys-tartysqa bóge týsip», әri qaray da «daudan» kóz ashpaytyn bolady. Sondyqtan da men Rayymqúlovanyn, Sәrsenovanyn, Seyitovanyn, Ádilbaevtyng jәne taghy basqalardyng taghayyndaluy sybaylas jemqorlyqty órshitip qana qoymaydy, býkil Qazaqstan mәdeniyetine ziyan keltiredi dep esepteymin. Biylik mening osy sózderimdi eskerip, odan qorytyndy shygharmayynsha búl pikirimnen qaytpaymyn. Osynday qatelikterdi boldyrmau kerektigi jóninde, әitpese jemqorlyq qaupining zor ekeni turaly men Preziydent manayyndaghy jauapty adamdargha «myn-milion» ret aitqanmyn da. Biraq sózime qúlaq asqan jan bolmady. Amal joq, mәseleni býkil qogham aldyna shygharyp, «kórdinizder me, aqyry ne bolghanyn?» dep ashyq aitugha mәjbýrmin. Rasynda da, Preziydent kinoqoghamdastyqty aiyptasa, kinoqoghamdastyq osy saualdardy Preziydentke qoiygha haqyly. Saldar degen bar, sebep degen bar. Sebep – kadr sayasatynda jatyr. Ádil iriktey almauda jatyr. Aramshóp egip alyp, raushangýl ósip shyghady dep kýtu – aqymaqtyq.
Endi ne isteymiz?
Birinshiden, osynyng bәrine toqtau salu kerek. Esh aqylgha syimaytyn jayttar bolyp jatyr. Kinoqoghamdastyq bәrin kórip-bilip, biraq anysyn andyp qana, ýnsiz otyr, al biylik eshtene jasamaydy.
Ekinshiden, meninshe, pitching nәtiyjelerin joyyp, ótinimderdi qayta qarau qajet. Jәne ony basqa sarapshylar kenesi qaraugha tiyis. Qazirgi kenes Últtyq kinony qoldau ortalyghy basshylarynyng «búlynghyr» әreketterining jeteginde ketip, óz qauqarsyzdyghyn tanytty.
Sarapshylar kenesine tek kәsiby mamandardy ghana emes, naghyz әdil, prinsipti adamdardy da tartu kerek. Jay әnsheyin qara kóbeytip otyrghandar әdil tórelik ete almaydy. Ortalyq basshylyghynyng mәdeniyet ministrining rúqsatymen «tyqpalap ótkizgen» solaqay sheshimderine belgili bir dәrejede sonday jigersiz sarapshylar da kinәli.
Men Ortalyqtyng qazirgi basshylyghy býkil qúramymen ornynan ketuge tiyis dep esepteymin.
Men pitching nәtiyjelerin joiymen birge, býkil úsynylghan ótinimderdi qayta qarau kerek dep esepteymin, óitkeni talay naghyz myqty jobalar syrt qalyp qoydy. Sheshushi kezenge mýlde týsiniksiz biraz nashar kartinalar ótip ketti. Keybir jobalar finalgha tipti sarapshylar kenesin ainalyp ótti. Yaghni, kóp nәrse sarapshylar bas qosqan kabiynette emes, mýlde basqa kabiynetterde sheshildi. Aqyrynda sarapshylar kenesinde sheshushi dauys joq bolyp shyqty. Ol tek kenes berumen nemese pikir qosumen shekteledi. «Kenesi» men «pikiri» esh eskerilmese, onday kenesting keregi ne?
Ári qaray kettik...
Jalghasy bar...
Ermek Túrsynov, Qazaqstan Kiynematografister Odaghynyng tóraghasy.
Abai.kz