Qazirgi kezendegi Qazaqstannyng sayasy - ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny damu jolyndaghy qajetti basty komponentterding biri - respublikada últaralyq qatynastarda azamattyq kelisimnin, túraqtylyqtyng saqtaluy. 1999 jyly respublika túrghyndaryna jýrgizilgen sanaq mәlimeti boyynsha Qazaqstanda 130 últ ókilderi túrdy[1]. Songhy 2009 jylghy sanaq mәlimetteri de qazirgi uaqytta elimizding kóp últty ekendigin kórsetti. Qazaqstannyng polietnikalyq, yaghny kóp últty jәne sanaluan diny konfessiyalar men kóppartiyalyq jaghdayynda últaralyq tatulyqty saqtau men nyghaytu basty mәselening biri ekendigi aiqyn. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna arnaghan Joldaularynda osy manyzdy mәsele - ýnemi basty orynda. Preziydent: «Qazaqstanda sanaluandyq jәne kóppartiyalyq ornyqqan: kez kelgen qazaqstandyq kez kelgen qoghamdyq jәne sayasy birlestikke erkin kire alady. ...Qazaqstan diny senim-nanym bostandyghyn qamtamasyz etip, konfessiyalar aralyq kelisim men diny tenqúqylyq sayasatyn dәiekti jýrgizip keledi,-dep atap ótti[2]. Áriyne, qazaqstandyqtardyng demokratiyalyq qúqyqtaryn saqtau men nyghaytu, olardyng qoghamdyq ómirding barlyq salasyna belsendi qatysuyn qamtamasyz etu, tejeu salmau, olardyng әrtýrli sayasy birlestikterge kiruin qoldau manyzdy. Konfessiyalar arasynda kelisimdi saqtau men diny teng qúqyqtylyqty ornyqtyru-búl da qajet.

Qazirgi kezendegi Qazaqstannyng sayasy - ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny damu jolyndaghy qajetti basty komponentterding biri - respublikada últaralyq qatynastarda azamattyq kelisimnin, túraqtylyqtyng saqtaluy. 1999 jyly respublika túrghyndaryna jýrgizilgen sanaq mәlimeti boyynsha Qazaqstanda 130 últ ókilderi túrdy[1]. Songhy 2009 jylghy sanaq mәlimetteri de qazirgi uaqytta elimizding kóp últty ekendigin kórsetti. Qazaqstannyng polietnikalyq, yaghny kóp últty jәne sanaluan diny konfessiyalar men kóppartiyalyq jaghdayynda últaralyq tatulyqty saqtau men nyghaytu basty mәselening biri ekendigi aiqyn. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna arnaghan Joldaularynda osy manyzdy mәsele - ýnemi basty orynda. Preziydent: «Qazaqstanda sanaluandyq jәne kóppartiyalyq ornyqqan: kez kelgen qazaqstandyq kez kelgen qoghamdyq jәne sayasy birlestikke erkin kire alady. ...Qazaqstan diny senim-nanym bostandyghyn qamtamasyz etip, konfessiyalar aralyq kelisim men diny tenqúqylyq sayasatyn dәiekti jýrgizip keledi,-dep atap ótti[2]. Áriyne, qazaqstandyqtardyng demokratiyalyq qúqyqtaryn saqtau men nyghaytu, olardyng qoghamdyq ómirding barlyq salasyna belsendi qatysuyn qamtamasyz etu, tejeu salmau, olardyng әrtýrli sayasy birlestikterge kiruin qoldau manyzdy. Konfessiyalar arasynda kelisimdi saqtau men diny teng qúqyqtylyqty ornyqtyru-búl da qajet. Biraq, nazar audaratyn basty mәsele: kóppartiyalyq jýie halyq ishinde irtki salu qúralyna ainalmauy qajet, әrtýrli diny konfessiyalar da basqa dinderge jәne ony ústaushylargha núqsan keltiru, qúqyqtaryn shekteu sayasatyn jýrgizbeui qajet. Elimizdegi sanaluan últtyq birlestikter últaralyq arazdyq tudyrmauy qajet. Sebebi, qazaqstandyqtar ýshin әleumettik saladaghy negizgi qúndylyq:- últaralyq taulyqty saqtau, kóp últty Qazaqstan jaghdayynda birin biri týsinu, senu men qúrmetteu jәne azamattyq kelisimdi ornyqtyru. Últaralyq tatulyq saqtalmayynsha, azamattyq kelisim bolmayynsha ekonomikalyq damu, sayasy túraqtylyq, halyqtyng әl-auqatyn kóteru mýmkin emes. Biz múny kórshiles respublikalardyng jәne basqa da sayasi, diny qayshylyqtar shiyelenisken Irak, Aughanystan, Fransiya t.b. memleketter jaghdayynan kórip otyrghanymyz qúpiya emes. Sayasy túraqtylyq orbitasynan shyghyp ketken Qyrghyzstandaghy sayasy ahual, Ukrainadaghy teketires, Ózbekstandaghy jarylystar, Reseydegi «sheshen» problemasy, Fransiyadaghy emigrant jastar әreketi búl ekonomikalyq, әleumettik damugha túsau bolatyny sózsiz. Últaralyq túraqsyzdyqtan, shiyelenisten eshbir últ ókilderining útysqa shyghuy mýmkin emes. Endeshe búl nәzik mәsele sayasat qúralyna ainalmaghany dúrys. Preziydentting «diny negizdegi jatsynbaushylyq pen konfessiyalar aralyq kelisimdi qamtamasyz etu»[3]. qajettiligine basa nazar audaruy el ishindegi ahualdy tereng taldaudan tughan pikir ekendigi sózsiz.

Jer betindegi memleketterding kópshiligi polietnikalyq sipatta. Planetanyng 10 memleketining ghana 90 % túrghyndary bir etnostan, yaghny bir últtan túrady. Búdan shyghatyn qortyndy, dýniyejýzindegi memleketterding basym kópshiligi kóp últty. Sonymen qatar, әlemdegi 1500 dey tildin, 22-simen adamzattyng 75%-i sóileydi, onyng ishinde 7 tilmen adamzattyng 50% sóileydi»[4]. Sondyqtan kóp tildi bilu, týsinu jaHandanu jaghdayyndaghy qajettilik. Qazaqtardyng kóp tildi biletindigi men týsine alatyndyghy olardyng qarym qatynasta kommunikativtiligin kórsetedi. Sonymen qatar, preziydent qazaq tilining sayasy túrghyda barlyq últtardy jaqyndastyru, biriktirushilik funksiyasyna erekshe mәn berdi. 2005 jylghy Joldauynda el preziydenti «Biz barsha qazaqstandyqtardy biriktiruding basty faktorlarynyng biri - elimizding memlekettik tilin odan әri damytugha bar kýsh jigerimizdi júmsauymyz kerek»,[5]- dep, qazaq tilin odan әri damytu, qoghamdyq ómirding barlyq salasyna engizu qajettiligine nazar audarsa, biylghy Joldauda «Bizding mindetimiz - 2017 jylgha qaray memlekettik tildi biletin qazaqstandyqtar sanyn 80 payyzgha deyin jetkizu. Al 2020 jylgha qaray olar keminde 95 payyzdy qúrauy tiyis. Endi on jyldan keyin mektep bitirushilerding 100 payyzy memlekettik tildi bilip shyghatyn bolady. Ol ýshin biz bәrin de jasap jatyrmyz. Biz sol siyaqty orys tilin jәne ózge de qazaqstandyq etnostar tilin damytatyn bolamyz» [6] dep naqty mindetti kórsetti..

Qazaqstandyqtar ýshin memlekettik tildi bilu men ýirenu, qoldanu ayasyn keneytu basqa últ tilderin qúrmetteu qajettilik normasyna ainalady dep oilaymyz.

Qazaqstan әlemdegi polietnikalyq memleketterding biri. 1999 jylghy sanaq boyynsha elimizde jýzden astam etnikalyq birlestik bolsa, olardyng ishinde qazaqtar barlyq halyqtyng 53,5% in, orystar 29,9% in, basqa últ ókilderi 16,6% in qúrady[7].

Tómendegi tablisada sany 170 mynnan asatyn barlyq últ ókilderi

1989, 1999, 2009 jәne 2010 jylmen kórsetilgen.

Sanaq ótken kezendermen salystyrghanda Qazaqstan túrghyndarynyng ósu tendendensiyasyn kórsetti. Búl evropalyq etnostardyng migrasiyasynyng bәsendeuimen, qazaqtar sanynyng joghary ósu qarqynymen baylanysty edi. Qazaqtar 1989-1999 jyldary +22,9%  ósse, 1999-2009 +26,2% ósti, al orystar sany  1999-2009 -15,3% gha kemidi, nemister - 49,6% azaydy. Sanaqtyng qorytyndysy boyynsha san jaghynan eng kóp últtar qazaqtar (10,1 mln) men orystar (3,8 mln).

2009 jyly 1999 jylghy sanaqtyng mәlimeti salystyrghanda qazaqtar - 63.1% (1999-53.5%), orystar-23.7%  (1999-29.9%) ózbekter - 2.8% (1999-2.5%), ukraindar - 2.1% (1999-3.6%) boldy.

Eki mynynshy jyldyng alghashqy on jyldyghynda qazaqtardyng sany jyldam ósti. Eger Kenes Odaghynyng ydyrauy qarsanynda Qazaqstanda 6,5 mln qazaq bolsa, 90-shy jyldardyng sonynda 8 mlngha., 2009 jyly 10,1 mlngha., 2010 jyly qazaqtardyng sany 10,3 mlngha jetti. Múnday ósim qazaqtar arasynda tuudyng joghary boluymen jәne ólimning tómen boluymen baylanysty. Qazaqstandyq statistikanyng 2009 jylghy mәlimeti boyynsha qazaqtar arasynda 1000 adamgha shaqqanda tuu - 28 adam bolsa, ólim -7 adam bolyp, al, tabighy ósim - 21 adam boldy.

Qazaqstanda evropalyq túrghyndar sany jyldam qarqynmen azay ýstinde. Orystardyng sany 1999-2009 jyldar aralyghynda 700 myng adamgha azaysa, 1989 jylmen salystyrghanda 2,3 mln adamgha azaydy. 2010 jyly 3,7 mln adam esepke alyndy, búl odaqtyng ydyrau qarasanyndaghy sanaq mәlimetimen salystyrghanda bir jarym esege kem. Sonday aq ukraindar men nemister de kýrt kemidi.

Qazaqtardyng ýlestik salmaghynyng ósui sonymen mynaday sebepterge baylanysty:

v  Auyldy jerlerde túratyn qazaqtar arasynda tuu kórsetkishining joghary boluy.

v  Arnayy baghdarlama boyynsha jyl sayyn elge 100 myng qazaq kelude. Al, Qazaqstannan tysqary elderde qazirgi uaqytta 5 mln nan astam qazaq túrady. 2010 jyldan bastap Qazaqstan ýkimeti jyl sayyn elge 100 myng qazaq әkelip ornalastyrudy josparlauda. Repatrianttargha arnalghan baghdarlama negizinde aldaghy 30 jyl ishinde keminde 3 mln. qazaq keluge tiyis dep josparlanuda.

Búl prosess negizinde zertteushiler aldaghy jaqyn on jyldyqtarda qazaqtardyng eldegi ýlestik salmaghy 70-80% jetedi dep josparlauda.

Bizding elimizde últaralyq qatynastar mәselesi, últ mәselesin sheshe almaghan jәne ydyrauyna sebep bolghan Kenes Odaghynan qaldy. Preziydent ózgergen jaghdaygha sәikes jana memleket qúra otyryp, qoghamda jana qatynastar jýiesin qalyptastyru men jetildiru baghyty qajettiligin kýn tәrtibine qoydy. Qazaqstandyq ghalymdar әlemdik últ mәselesine qatysty tәjiriybeni zerttep, ózine tәn últtyq, diny erekshelikteri bar Qazaqstan jaghdayynda mәseleni sheshu joldaryn izdedi. Kenes Odaghynda «bir qazanda qaynatu tәjiriybesi» arqyly jana qauym «kenes halqyn» qalyptastyru dep atalatyn eski tújyrymdama Qazaqstan ýshin tiyimsiz edi. Búl últaralyq qayshylyqty shiyelenistirui mýmkin edi. Osynday jaghdayda Qazaqstan basshylyghy basqa elder tәjiriybesin esepke ala otyryp, tynnan jol izdedi. Qazaqstan halyqtarynyng Assambleyasy osynday izdenisten tudy. 2003 jyly 23 jeltoqsanda Qazaqstan halyqtary Assambleyasynyng 10 sessiyasyndaghy bayandamasynda, N.Á.Nazarbaev « Biz, elimizding basty jetistigi - últaralyq qatynas kelisimi, bizding ortaq ýiimizdegi túraqtylyq pen beybitshilikting ornauy bolyp sanalady dep aitqanymyzda, búl tek jay ghana aqiqat emes. Búl túraqsyz dýniyedegi eleuli tabysymyz. Múnda Qazaqstan halyqtary Assambleyasynyng roli men enbegi óte joghary»,- dep baghalady. Últaralyq qatynastardy jetildiru, ýilesimdilikti qalyptastyru Qazaqstannyng jetistigi ghana emes, basqa kórshiles elder ýshin de jana damu ýlgisi retinde qabyldanyp, baghalandy.

Qazaqstandaghy memlekettik emes slavyan úiymdary: Respublikalyq «Lad» slavyan qozghalysy, «Dala ólkesi kazaktary Odaghy», «Qazaqstandaghy Orys qauymdastyghy», «Jetisu kazaktary Odaghy», nemisterding «Viydergeburt» qoghamy, Qazaqstan kәristerining Assosiasiyasy», Sheshen-ingushtardyng últtyq-mәdeny ortalyghy «Vaynah», evreylerding «Alef», azerbaydjandardyng «Hazar», ukraindardyng «Vatra», tatar-bashqúrttardyng «Tan»,armyandardyng «Van», belorustardyng «Belorus», tәjikterding «Parviyz», Polyaktardyng «Polyak», dýngenderding «Dýngen ortalyghy» jәne úighyrlardyng últtyq-mәdeny ortalyghy últtar arasynda tatulyq pen senimdi nyghaytuda qyruar júmys atqarghany sózsiz. Búl atalghan úiymdar men últtyq mәdenie ortalyqtar últaralyq qatynastardy nyghaytudaghy, el ishindegi túraqtylyqty saqtaudaghy enbegin joghary baghalap preziydent saylauynda N.Nazarbaevtyng qayta saylanuyn belsendi qoldady[9].

Qazaqstanda túratyn últtar Qazaqstandy óz Otanym dep esepteydi. Myna mәlimetke nazar audaralyq.

Qazaqstandy siz óz Otanym dep esepteysiz be ? degen súraqqa

Búl mәlimetten kórip otyrghanymyzday Qazaqstandy óz otanym dep sanaytyndar qatary qazaqtarda ghana emes, orys jәne basqa últtar arasynda 2001 jylmen salystyrghanda eleuli týrde ósken. Keleshekke degen senim men ótkenge qanaghattanushylyq nәtiyjesinde otanshyldyq, qazaqstandyq patriotizm ruhynyng qalyptasuy bayqalady. Búl Preziydentting últaralyq qatynastar salasyndaghy syndarly sayasatynyng jemisi. Al syndarly sayasat últaralyq týsinushilik pen ózara senimge kepildik berude. Kezinde N.Nazarbaevtyng «... egesterge, últshyldyq sezimning óris aluyna, qoghamdaghy bir toptyng kelesi bir toptargha tiyisuine jol bermeu erekshe manyzdy boldy»[10], dep jazuy jәne 90 jyldardaghy ekonomikalyq qiynshylyq, daghdarys, últaralyq qatynastarda shiyelenisting tuuy, elding ertenine degen senimsizdik nyshandarynyng bayqaluyn eske alyp «1990 jyldar basynda biz qúzdan qúlaugha shaq túrdyq», dep ashyq aita otyryp dúrys sayasat ústauy men ony jýzege asyruy respublika halyqtarynyng últaralyq qaqtyghyssyz, ýilesimmen damuyna jol ashqany aqiqat. Preziydentting «Kópúltty Qazaqstan halqy auyr tarihy emtihandy sýrinbey ótti. Bizding elimizde tәuelsiz damu jyldarynda últtyq, diny sipatta bir de bir qaqtyghys bolghan joq. Aldaghy uaqytta demokratiyalyq memleketti saqtau men nyghaytuda, bizding bәrimizding basty isteytin isimiz osy. Ishki sayasy túraqtylyq jәne qoghamdy biriktiru - osy sayasattyng ózegi bolmaq[11],-deui últaralyq qatynastar sayasatynda, el ishindegi túraqtylyqty saqtauda basty baghdarlama bolatyny aiqyn.

Qazaqstan kóp últ ókilderi shoghyrlanghan respublika bolghandyqtan, әrbir últ ókilderining ol ýlken, yaghny san jaghynan kóp ne az bolghanyna qaramastan ózine tәn últtyq erekshelikteri bar. Olardyng últtyq mәdeniye, til, әdet-ghúryp, dәstýr, sharuashylyq, psihologiyalyq erekshelikterin eskermeu, talap tilekterine nemqúraylyq tanytu, tikeley ne janamalay týrde bolsyn últtyq mýdege shek qoy últ ókilderi arasynda arazdyq, alauyzdyq tughyzatyny belgili.

Tariyhqa sheginis jasasaq, ótken kommunistik basqaru jýiesi kezeninde qazaq halqynyng últtyq mýdesine qatysty mәseleler óz dengeyinde sheshilmegeni kimge de bolsa qúpiya emes. Osy jaghdaylar qazaq últy ókilderi arasynda últtyq nigilizmnin, yaghny óz últynyng bolashaghyna senbeu, kýmәnmen qarau kózqarasynyng tuuyna jәne últtyq kospopolitizmnin, yaghni, basqa últ pen ony ruhany qúndylyqtaryn óz últy mәdeniyeti men qúndylyqtarynan joghary qoiy tendensiyasynyng qalyptasuyna әkeldi. Últtyq mýdeni eskermeu men oghan núqsan keltiru últaralyq qatynastaghy túraqtylyqqa, ózara qúrmet pen senimge syna týsiredi. Kezinde avstriyalyq ghalymdar Renner men Bauer «...eger biz últ degenimizding ne ekendigine tolyq jauap bergimiz kelse, onyng negizgi basty komponentterin biluimiz qajet. Últ degenimiz - tilding birligi, territoriyanyng tútastyghy, ekonomikalyq ómirding jaqyndyghy, әdet-ghúryp pen mәdeniyetting ortaqtyghy negizinde qúrylghan adamdardyng qauymdastyghy» dep, «osy atalghan últty qúraytyn negizgi komponentterding biri joyylsa, ol belgili bir tarihy kenistikte últtyng joyyluynyng basy», dep erekshe toqtaldy.

Ótken ghasyrdyng basynda teoriyalyq túrghyda negizdelgen búl qaghidagha Kenes ýkimeti nazar audarmady, al ghalymdar últ mәselesin kóteruge «últshyl» dep aiyptaludan qauiptenip, búl manyzdy mәselening ótkir tústaryn ainalyp ótti. Osy jaghday búrynghy Kenes Odaghynda últtyq problemalarydyng sheshilmeuinen, olardyng shamadan tys jinaqtaluyn tughyzdy. Aqiqatyna kelsek, san jaghynan az últtardyng belgili bir tarihy kenistik pen uaqytta joyyluyna, joghaluyna әkeldi. Últtyq memleketi bar qazaq halqy da últtyq daghdarysqa dushar boldy. Qazaq tili kýndelikti túrmystyq qatynas tiline ghana ainaldy, memlekettik qarym qatynas resmy qújattar jәne ghylym tilinen birtindep yghystyrylyp shygharyldy.

1959 jylghy sanaq mәlimetterine sýiensek, 21378 qazaq ana tilim orys tili dep mәlimdese, endi 918-i basqa tilderdi ana tilim dep ataghan[12, s.162-163]. Búl qazaq tilining qoldanu ayasynyng tarylyp, qazaqtardyng ana tilinen bas tartu sindromynyng bastapqy kezeni edi. Búl qauipti ýrdis toqtamady, odan әri óz jalghasyn tapty. Mysaly, 1970 jylghy sanaq mәlimeti boyynsha Odaqta 5 298 818 qazaq bolsa, onyng 86 789-y ana tilim orys tili dese, 17033-i basqa últ tilderin atady[13, s.20]. Al, 1979 jylghy jәne odan keyingi 1989 jylghy sanaq mәlimetteri odan da ótken auyr edi. 1979 jyly 6 566 442 qazaqtyng 131 314 ana tilim orys tili dese, al 34 myny basqa tilderdi ataghan bolatyn[14, s.71]. Búl eki sanaq aralyghynda ana tiline bas tartushylar sany 103 822 den 175 246 adamgha ósti. Arada ony jyl ótken song 1989 jyly sanaqta búl kórsetkish ana tilinen bas tartushylar sany 300 myng adamgha juyqtady. Búl atalghan jaghday basqa da últ ókilderine tәn edi. Mysaly, Kenes Odaghyndaghy nemisterding 1959 jyly 75% ana tilim nemis tili dese, 1970 jyly búl kórsetkish 66,6%, 1979 jyly 57%, 1989 jyly 46% -ke kemidi. Aqiqatynda ana tilinen airylu - oryny tolmaytyn, qalpyna keltirilui óte qiyn, janadan mýmkindik pen uaqytty talap etetin prosess edi. Últaralyq qatynastardaghy basty komponentterding biri til mәselesin órbittik. Áriyne, búl mәselege býgingi kýnderi kópshilik qauym azdy kópti tanys. Biraq, últtyq jәne últaralyq qatynastardaghy ótken kelensiz qúbylystardy jetik, tereng bilu arqyly múnday jaghdaydyng qaytalanbauyna nazar audaru manyzdy.

Kóptegen derekterdi zertteushi ghalymdardyng mýmkindiginshe abaylap paydalanyp, ghylymy negizde taldap qoldanuy jinaqtalghan problemalardy sheshuge mýmkindik beredi. Mysaly, taghy da Kenes Odaghy kezindegi 1970, 1979, 1989 jylghy sanaq mәlimetterine nazar audarsaq barlyq respublikalarda jergilikti últ tilin basqa últ ókilderining bilu dengeyinde aiyrmashylyq bar. Ukrainada ukraiyn, Ózbekstanda ózbek, Tәjikstanda tәjik, Gruziyada gruzin jәne Baltyq jaghalauy elderinde basqa últ ókilderining jergilikti últ tilin bilu dengeyi ýnemi ósip otyrghan. Al, Qazaqstanda búl kórsetkish kerisinshe, basqa últ ókilderining qazaq tilin bilui kemip otyrghan. 1970 jyly - 1,3%; 1979 jyly - 1,2%; 1989 jyly - 1,1% qana. Respublikamyzda san jaghynan basym orys últynyng qazaq tilin bilu dengeyi mynaday: 1971 jyly - 0,9%; 1979 jyly - 0,6%; 1989 jyly - 0,4% qana bolatyn. Osynday jaghdayda orys últyn jergiliktik qazaq halqy tilin bilmeydi dep kinәlaugha bolar ma edi. Sonda, óz ana tilinen bas tartqan 300 myngha juyq, demograf ghalym M.Tәtimov pikirinshe qazaq tili ana tilim degenimen ony bilmeytin 40% ke juyq óz qazaqtarymyz turaly ne aitqan bolar edik. Áriyne, kenestik jyldary qazaq tilin oqyp ýirenuge nazar audarylmady. Basqaru jýiesi Qazaqstanda qazaqtardyng jәne basqa da әsirese, az últtar mýdesin shekteu arqyly «jasandy últtar laboratoriyasyn» jasamaq boldy.

Úzaq jyldar boyyndaghy ekonomikalyq, sayasiy-әleumettik, mәdeny jaghdaylargha taldau jasasaq Qazaqstandaghy qaysy bir últ bolmasyn totalitarly әmirshil jýie qúrbany boldy. 30-shy jyldary kulak retinde jer audarylghandardy, 50-shi jyldary tyng iygeruge kelgenderdi, 30-40 jyldary óz ata mekenderinen kýshpen quylyp kelgen sheshender men ingushterdi, qarashay men balkarlardy, nemister men kәristerdi, týrikterdi, Qyrym tatarlaryn t.b. biz qazaq tilin bilmegeni ýshin janyn auyrta kinәlay alar ma edik. Áriyne, joq. Sebebi, olardyng óz problemasy basynan asyp jatty. Mysaly, 1944 jyldyng qysynda sheshenderdi óz ata qonystarynan zorlyqpen kóshuge mәjbýr etti. Qaqaghan ayazda Qazaqstangha jýk poezdymen kelip toqtaghangha sheyin jolda birneshe myng adam óldi. Kópshiligi әielder men balalar edi. Múnday jaghday Qazaqstangha kýshtep deportasiyalanghan basqa últ ókilderi basynan da ótti. Áriyne, ótken uaqyt qay jaghynan bolmasyn qazaqtargha da jenil bolghan joq. Biraq, biz eng bastysy óz jerimizde, ata mekenimizde jýrdik.

Qazir uaqyt ózgerdi. Respublikada túraqtylyq pen ózara týsinushilikti saqtau, órkeniyetti elder legine ilesu basty baghyt. Qazaqstannyng keleshegi, ekonomikalyq órkendeui, qoghamdyq ómirding barlyq salasyndaghy damu - últaralyq qatynastardaghy túraqtylyq faktorymen baylanysty. Sondyqtan da bolar, el Preziydenti 2011 jylghy Qazaqstan halqyna Joldauynda «...bizding eng basty qúndylyghymyz - berekeli birligimiz», -dep atap kórsetti[6].

Qazirgi kezende últaralyq qatynastar mәselesi TMD memleketterining qaysysynda bolmasyn aimaqtyng túraqtylyghyn saqtau men qalypty damu ýrdisinde basty mәsele. 2010 jyly Qyrghyzstanda Oshtaghy qyrghyzdar men ózbekter arasyndaghy qaqtyghys, qantógis, Reseydegi últtar arasynda jaghdaydyng shiyelenisui búl mәselege qayta oraludyng qajettiligin tudyrdy. Reseyding Preziydenti Medvedev pen Premier ministr V.Putin búl mәseleni memlekettik dengeyde kóterip, últaralyq shiyelenisti, qaqtyghysty tudyrudy eshbir jaghdaymen, әleumettik mәselemen aqtaugha bolmaytyndyghyn atap ótti. Memlekettin, jalpy qoghamnyng qalypty damuyna núqsan keltiretin, túraqtylyghyn búzatyn últtar arasynda qayshylyqtyng tuuy, onyng arnadan shyghyp ahualdy ushyqtyryp, qantógiske әkelui kóp últty TMD elderining qaysysynda bolmasyn jol beruge bolmaytyn jaghday ekendigi belgili. Sondyqtan, kóp últ ókilderi mekendegen TMD elderinde últtar arasynda arazdyq tudyratyn, tudyruy mýmkin jaylardyng aldyn alu, túraqtylyqty saqtau, onyng joldary men tәsilderin jana kózqaras túrghysynda zertteu ghalymdar aldyndaghy ózekti mәsele. Kenes Odaghy kezindegi iydeologiyalyq sipatyna, bir jaqtylyghyna qaramastan edәuir zerttelgen últtar men últaralyq qarym qatynas mәselesi býgingi kýni jan jaqty qarau, әr qyrynan zertteu, shiyelenisti tudyrmau jәne ony bәsendetu, tiyimdi, tújyrymdy pikirler qalyptastyru ýshin ghalymdardan sony úsynystardy talap etude. Ár adamgha  azamattyq mindet jýkteude. Reseylik ghalymdar túraqty damu tújyrymdamasyn keshendi týrde zertteude. Túraqty damu tújyrymdamasyn adamzattyng әleumetik-ekonomikalyq jәne qoghamdyq sayasy ómir sýru qyzmetinde, qazirgi jәne keleshek úrpaq ókilderine jer betindegi adamzat qoghamy men tabighattyng ýilesimdi damuyn qamtamasyz etetin ýrdis retinde qarastyruda[15].

Taghdyrdyng jazuymen, dәlirek aitsaq, patsha ýkimetinin, keyin Kenes ýkimetining sayasi-ekonomikalyq sharalary negizinde kóp últty respublikagha ainalghan Qazaqstanda últaralyq qatynasta túraqtylyqty saqtau manyzdy mәselege ainaldy. El preziydentining tikeley aralasuymen qúrylghan Qazaqstan halyqtary Assambleyasy  últaralyq tatulyqty saqtau, ony nyghaytu jolynda jasalghan iygilikti qadam ghana emes, basqa memleketter ýshin de layyqty tәjiriybe. Qazaqstan basqa TMD respublikalaryna qaraghanda búl nәzik mәselege erte kónil bóldi, dúrys jol tanday aldy. El birligin saqtau men túraqtylyqty qamtamasyz etu el damuynyng basty sharty ekendigin dúrys aiqyndady. Qazaqstandy mekendegen últtardyng erkin damuyna mýmkindik tudyryldy. Sayasy túraqtylyq ekonomikalyq damugha negiz bolyp qalandy. Keleshegi kemel el últaralyq qatynasta sayasiy-әleumettik túraqtylyqty túghyrgha qondyryp nazarda ústady. El basy Joldauynda «Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstan jolynyng - BOSTANDYQ, BIRLIK, TÚRAQTYLYQ, ÓRKENDEU sekildi arqaulyq qúndylyqtary qalyptastyryldy» dep anyq kórsetildi[6].

Qoghamda demokratiyanyng bel aluynyng sharttarynyng biri - halyq kópshiligining ústanymdary (dini, tili, mәdeniyeti) basymdyq aluy kerek[16]. Solay bolghanymen basqa últ ókilderining ruhany qúndylyqtary, tarihy jady, múrat maqsattarynyng qúrmettelui últaralyq qatynastardy nyghaytugha jol ashatyny aiqyn.

D.Bell: «Postindustrialidyq qogham konsepsiyasynyng negizgi túiini tehnikalyq, ekonomikalyq damu mәselesi, mәdeniyet pen adamnyng damuyna jol ashu»[17] degen bolsa, Qazaqstan óz jerin mekendegen barlyq últtar ókilderining erkin damuyn qamtamasyz etu, ózara senim men toleranttylyq konsepsiyasyn ústanyp otyrghan el.

1.  //Delovoy Miyr. Spesialinyy vypusk. 2005, №5. (41) s.31.

2.  Nazarbaev N. Qazaqstan ekonomikalyq, әleumettik jәne sayasy jedel

janaru jolynda. Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Qazaqstan

halqyna Joldauy. //Aqiqat. 2005, №3. 5 b.

3.  búl da sonda, 6 b.

4.  Mejnasionalinaya stabilinosti v Kazahstane. /Delovoy Miyr. 2005,  №5.

(41) s.10.

5.  QR Preziydentinin  Qazaqstan halqyna  Joldauy. //Aqiqat. 2005,  №3.  9 b.

6. Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna Joldauy.

28.01.2011 j. Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz.

7.  Shauenov E. Problemy mejnasionalinogo soglasiya v usloviyah

mnogosostavnogo kazahstanskogo obshestva. //Evraziyskogo soobshestvo.

2000. №4. (32), s.144.

8.  Kratkie itogy perepisy naseleniya 1999 goda v Respubliyke Kazahstan.

2001.

9.  Slavyanskie organizasiy vybirait preziydenta. Vybor «Vaynaha» y dr.

// Delovoy Miyr. 2005, №5. (41) s.16-32.

10.  Nazarbaev N.Á. Jýz jylgha tatityn on jyl. //Astana aqshamy, 2001,

20 jeltoqsan.

11. Nazarbaev N.A. Uchitisya jiti svobodnom obshestve (interviu Preziydenta

RK gazetam «Egemen Qazaqstan» y Kazahstanskaya pravda») //Kazahstanskaya

pravda. 21 dekabrya 1999 g.

12. Itogy Vsesoyznoy perepisy naseleniya 1959 goda. Kazahskaya SSR. M., 1962. Tab.53

13. Itogy Vsesoyznoy perepisy naseleniya 1970 goda. IÝ tom. M., 1973.

14. Chislennosti y sostav naseleniya SSSR. Vsesoiznoy perepisy naseleniya 1979 goda.

M., 1984. s.71.

15. Barlybaev H.A. Puti chelovechestva: samounichtojenie ily ustoychivoe razvitiye. M.:

Izd-vo Gosudarstvennoy Dumy, 2001. Obshaya teoriya globalizasiy y ustoychivogo

razvitiya. M.: Izd-vo Gosudarstvennoy Dumy, 2003.

16. Sayasat Policy 2010, mart. №3. 38 b.

17. Bell D. Gryadushee postinndustrialinoe obshestvo. Opyt sosialinogo

prognozirovanniya. -Moskva.: Academia, 1999. - 786 b.

«Abay-aqparat»