(Sarysu-Sozaq ónirindegi Kenes ókimetine qarsy kóteriliske – 90 jyl)

Qazirgi Saudakent auyly Bayqadam atalyp túrghan sovettik dәuirde (ótken ghasyrdyng 50-60-shy jyldary) Bayqadam orta mektebining qyzyl galstukti shәkirtteri auyl tarihy jayyndaghy әngimelerge zamanyna say revolusiyashyl albyrt kónilmen qúmarta qúlaq tigetin edi. Sonau 30-shy jyldary osy jerde týrli qúrylys saludy úiymdastyryp jýrgen komsomol mýshesi Bayqadam Qashqynbaevty Sozaq jaghynan «Anqay! Anqay!» degen úranmen at oinatyp kelgen bandylar «sovet ókimetining ókili bolghandyqtan» óltirip ketipti, qyzylәskerler olardyng kózin joyghannan keyin el jinalyp, auylgha Bayqadam esimin beripti delinetin. Basqa kóp derek sol kezgi jetkinshekterge beymәlim edi. 60-shy jyldar ishinde  Sarysu aupartkomynyng birinshi hatshysy Úzaqbay Syzdyqbaev bergen tapsyrmagha sәikes, audandyq gazetting basshylary: gazet redaktory Tóken Maqashev pen redaktordyng orynbasary, aqyn, jazushy Dulat Shalqarbaev Bayqadamnyng taghdyryn anyqtaudy, Sarysu audanynyng el auzyndaghy tarihyn jinastyrudy qolgha alyp, ósheusiz kóp is tyndyrdy. (Olar jinaghan materialdar men keyingi ózge de estelikter, zertteuler negizinde jazushy Pernebay Dýisenbin bertinde birneshe tanymdy kitap shyghardy).  Kórshi Sozaq audanynda da eleuli júmystar jasaldy. 90-shy  jyldary «Ádilet» tarihi-aghartu úiymynyng bólimshesin qúryp, basqarghan aqyn Dulat Túrantegi  30-shy jyldarghy Sozaq kóterilisining derekterin jinastyrugha kiristi. Úzamay Qazaqstandaghy 30-shy jyldarda oryn alghan barlyq  qarsylyq oshaqtary qatarynda Sozaq jayyn da qarastyrghan tarihshy-ghalym Talas Omarbekovting irgeli zertteui jaryq kórdi. Búl kóterilis jayyn jazushy Ótesh Qyrghyzbaev ta qalamyna arqau etti. Basqa da zertteushilik júmystar shyghyp jatty. Solarmen tanys júrshylyq býginde japsarlas jatqan Sarysu men Sozaq audandarynda bolghan halyq kóterilisining sebep-saldarlaryn birshama jaqsy biledi...

Eng aldymen aitarymyz, respublikanyng týkpir-týkpirinde búrq-búrq tútanghan 30-shy jyldarghy kóterilister Kenes memleketining solaqay reformalaryna, týrli asyra silteushilikterine, qalyng qazaq mýddesine jauap bermeytin sayasy jәne ekonomikalyq  sharalaryna kórsetilgen ashyq narazylyq belgisi bolatyn. Qazaqstandy basqarugha ortalyqtan Filipp Goloshekin kelgennen bastap, ókimet «Qazan tónkerisining qúiyny» qúddy «aynalyp ótken» auyldarda taptyq jikteudi kýsheytuge, «Kishi Oktyabri revolusiyasyn» jasaugha baghyttalghan pәrmendi sayasat jýrgizdi. Sonyng saldarynan halyqtyng ghasyrlar boyy qalyptasqan ekonomikalyq-túrmystyq ómir sýru salty qatty ózgeriske úshyrady. Qazatkomnyng 1928  jylghy Dekretine jәne artynsha qabyldanghan Qaulysyna sәikes, dәulettilerding mal-mýlikterin kәmpeskelenip, ózderin basqa ónirlerge jer audaryp jiberildi. Artynsha jasalghan sharuasy ortashalardy da tәrkileu, sonday-aq kóshpendilerdi eriksiz otyryqshy bolugha mәjbýrleu, jeke sharuashylyqtardy kýshtep újymdastyru, qisynsyz salyq týrlerin kóbeytu sharalary jer-jerde qarsylyq qozghalystaryn tughyzdy. Júrttyng bas kóterui 1929 jyldan bastaldy. Ókimetting solaqay sayasatyna qarsy 300-dey kóterilis oty tútandy. Biraq biylik oghan oilana qoymady, barsha ereuil qaruly kýshpen basylyp, sony halyq shybynsha qyrylghan alapat asharshylyqqa úlasty. 

1928 jyldyn  kýzinde tek Sarysu audanynyng ózinde ataqty qobyzshy-kompozitor Yqylastyng úly Týsipbek, Arghynbayúly Óksikbay,  Arghynbayúly Qahu bastaghan ónirdegi júrt auyzdaryna qaraghan bir top bedeldi, auqatty kisi (Qonaqúly Áli, Kengózúly Aqbergen, Otynshyúly Syzdyq, Janbekúly Tólenbek, Temeshbayúly Áli) iri feodal-bay sanatynda tәrkilendi. Nauqannyng sonyna qaray, «tәrkileuge qarsylyq jasaudy úiymdastyrmaq boldy» degen jeleumen «alashordashylargha»  qarsy baghyttalghan sayasy repressiyanyng alghashqy tolqyny bastaldy. 1928 jylghy jeltoqsanda eki qaruly jasaq Shu boyyna keldi de, patshanyng taqtan qúlauy airyqsha jandandyrghan qazaq últ-azattyq qozghalysyna qatysyp, Qazan tónkerisinen keyin kenes ókimetin ornatysqan, alghashqy QazSIYK-ting (Qazaq AKSR Ortalyq Atqaru Komiytetinin) mýshesi bolghan aghayyndy Ádilovterding sonyna týsti. Revolusiyagha deyin-aq elge sinirgen enbegimen, әdildigimen, әsirese jastardy oqugha tartu isterimen halyq sýiispenshiligine bólenip, «Aq Bayseyit» atanghan, sovet ókimetining әdiletsiz sayasatyna narazy qyryq bir jasar Bayseyit Ádilov әskery jasaq jatqan ýiin qorshap, syrttan myltyqpen atqylaghanda qaza tapty. Al inisi, qyzu qandy, revolusiyashyl albyrt jas, Ombydaghy «Birlik» úiymynyng mýsheleri qatarynda 1917 jyly qazaq sezin ótkizuge atsalysqan, jazghytúrym, on jeti jasynda Aqmola oblystyq qazaq atqaru komiytetining komissary bolyp, Aqmola ýiezinde Sәken Seyfullinmen birge qazaq komiytetin, «Jas qazaq» úiymyn qúrysqan, kýzde Ombydaghy qazaqtardyng Álihan Bókeyhanovtyng qatysuymen Alash partiyasyn qúrghan jinalysynda Aqmola oblystyq komiytetining mýshesi bolyp saylanghan, 1918 jyly jazghytúrym qyzyl partizan jasaghymen Qiyr Shyghysqa baryp, aqtarmen shayqasqan, sol jylghy qysta Ombyda bolishevikterding Kolchak biyligine qarsy kóterilisine qatysqan, odan jasyryn Týrkistan Respublikasy aumaghyna ótip, Tashkentte múghalimder uchiliyshesinde sabaq bergen, Týrkatkomnyng tapsyrmasymen Almatyda Jetisu oblystyq oqu bólimining mengerushi qyzmetin atqarghan, Orynborda Qazaq Respublikasy Ishki ister halkomatynyng alqa mýshesi, halkomnyng orynbasary, komissar mindetin atqarushy bolghan, Qyzylordada Últ teatrynyng shanyraghyn 1925 jyly alghash kótergen  Dinmúhamed Ádilov qonghan ýiin әskery jasaq qorshap, atqylay bastaghanda, qarsylyqsyz berildi. Onymen birge ýy iyesi, joldasy  Aghabek Baydullaev tútqyndaldy. Olar Qyzylordagha jetkizilip, tergeuge alynghannan keyin eldegi Ábuәli, Ábubәkir, Joldasbay, Asqar Ádilovter, Núrlan Kәribaev, Ákpar Ybyraev, Múhamediya Arghynbaev, Artyqbay Áliyn, Mәdibek Kenshimov, t.b. el ishinde belgili azamattar, barlyghy 16 adam ústaldy. (Asan Júmadildin «Janarqa. Dereknama» kitabynda olardy «sol kezdegi bes bolys Tamada milisiya bastyghy bolghan Músin Múqatay ústap, Arqadan Áulieatagha deyin tútqyndardy qys ishinde jaydaq týiege eki-ekiden mingestirip, alyp jýrgen»  deydi. Tútqyndalghannan keyin shekken hikmetin bayan etken Múhamediya Qahuúly Arghynbaevtyng úzaq ólenin 1943 jyly Soqyr Ádil degen kisiden jazyp alghan eken, sodan mynanday ýzindi keltiredi: «Búl jaqtan Kenshim biyding Mәdibegi, Alysqan dúshpanynan ketpes kegi, Rymdy Quandyqtyng bir balasy, Taraqty eki bolys arghy tegi. Qasynda Bojan degen qariyasy bar, Úmytyp jatyr ma eken Taraqty eli. Bireui Jaghalbayly Ábuәli, Múnayyp kemshilikten synghan saghy. Kóredi kóniline eldi medeu, Múrnynyng ishinde jýr jan-imany. Bireui Jaghalbayly Múhamediya, Tughaly jighan-tergen boldy yriya. Tógildi jeti atadan kelgen baqyt, Jalghyz-aq isting artyn aqtan súra»). Olar «Alash isine» tartylghan Ahmet Baytúrsynov, Jýsipbek Aymauytov, Mirjaqyp Dulatov, Dinmúhamet Ádilov, Maghjan Júmabaevtar qatarynda Qyzylorda, Almaty týrmelerine, odan Mәskeuge aparyp tergeldi. Kenes ókimetining is-sharalaryna búrynnan kedergi keltirip kele jatqan, «1923 jyly Shu boyynda milisionerlerdi óltiruge qatysqan», alashordashylardyng basqarushy toby ýlken mindetter artqan «Ádilovting alys Sarysu audanyndaghy bandasy» dep tanylyp, 1930 jylghy 4 sәuirde OGPU ýshtigining sheshimimen jazalaudyng jogharghy sharasynan bastap týrli merzimge sottaldy. 

Osylay sarysulyqtardyng basyna týsken qasiret ózindik týrmen barlyq jerde oryn aldy. El ishindegi iri baylardy kәmpeskeleu, odan keyin ortasha dәulettilerding mal-mýlkin sypyryp alu, sonymen qatar jasalghan qughyn-sýrgin júrtty shoshytty. Salyq auyrtpalyghyn sezinbegen shanyraq qalmady. Sholaq belsendilik ýdedi. Osy jәitter el túrmysyn qiyndatyp, kenestik biylikting solaqay reformasyna narazylyq sezimin kýsheytti. BK(b)P Qazaq ólkelik komiytetining 1-shi hatshysy F.I. Goloshekin 1930 jylghy nauryzda Bas hatshy IY.V. Stalinge joldaghan qúpiya aqparat-hatynda «Sarysu audanymen irgeles jatqan Sozaq audanyndaghy (ekeui de Syrdariya okruginde)» narazylyqty «iri búqaralyq qaruly kóterilis» retinde kórsetti. Sol hatynda ol kommunistik otryadtarmen, yaghny jazalaushylarmen shayqasta 400-den asa kóterilisshining («bandittin») ólgenin habarlaghan. 200-ge tarta adam tútqyngha alynypty.  Kóterilisshilerden qolgha týsken qaru-jaraq sany – 70-tey myltyq, 50 shaqty temir sýngi, balta, aiyr, nayza, qylysh, t.b. qarabayyr qaru eken. Búlar 600 kóterilisshining 120-synda ghana bolghan.  Demek, jazalaushylar is jýzinde kenes ókimetining búrmalaularyna ókpeli qarusyz, beybit halyqty ayausyz qyryp tastaghan. Osy shyghyny mol kóterilisting basty oshaghy – «Tama ruynyng auyldary ornalasqan Sarysu audany boldy» (audannyng № 1 auylynda úiysqan). OGPU aqparattaryna qaraghanda, «ózin han dep ataytyn bay Súltanbek Sholaqtyng bandasy Syrdariya okrugining Sarysu audanynda, Áulieatanyng soltýstik-shyghysyndaghy 160 shaqyrym jerde úiymdasqan». Kóterilisshilerding 1930 jylghy 5 aqpanda Sholaqqorghangha bettegenin, odan Sarysu audanynyng «Týrkistannan 225 shaqyrym qashyqtaghy ortalyghy Kentaral qystaghyn basyp almaq» niyette ekenin GPU organdary bilip otyrypty. Tarlan shatqalynda qolgha  týsken «Banataev Qarynbay degen bandiyt… bandanyng belsendi әreket etip jatqanyn rastady». «Sarysu audandyq GPU ókili Tynyshtyqbaevty atys kezinde banditter óltirgen». Osylargha baylanysty «Kentaralda nashar qarulanghan 200 adamnan túratyn ózin-ózi qorghau otryady úiymdastyryldy», Sarysu audanyn qorghaudy kýsheytu, sonymen birge sheshushi Sozaq operasiyasyn ótkizu sharalary qolgha alynghan. Odan Sozaq operasiyasyn «tabysty» ayaqtaghan jazalaushylar Sarysu, Talas audandaryna eki-ekiden kommunistik otryad jiberip, kóterilisshilerdi izdestiredi. Sarysulyq «banda» alghashqy qaqtyghysta-aq talqandalyp, jetekshileri qolgha týsirilgen eken. «Sarysu hany Serik» pen Sarysu kóterilisin úiymdastyrghan Jantireshmanov, Saraev «qashyp ketetin bolghandyqtan» degen jeleumen atyp tastalypty. Jýzdegen adam týrmege qamalghan. 

Osy aqparat-bayangha qaraghanda, «bandalardy» tәubesine keltiru ýshin qatal jazalau sharalarynyng pәrmendi de keng kólemde jýrgizilgeni angharylady. Sarysu-Sozaq kóterilisi basyldy dep resmy jariyalanghannan keyin, oghan qatysqan degen cyltaumen jýzdegen jazyqsyz jandy OGPU-ding әigili Ýshtikteri týrli merzimge abaqtygha jauyp, jer audarghan kórinedi. Kóterilis sony asharshylyqqa úlasty. Úzamay Kentaraldaghy jazalau sharalarynan aman qalghandar jan-jaqqa bosyp ketti. Qausatylghan auyl qanyrap bos qaldy. Sarysu audanynyng ortalyghy Kentaraldan Saudakent qystaghyna kóshirildi. Sol shaqta jazalaushylar qolyna týse qoymaghan kóterilisshilerding bir toby audannyng jana ortalyghy qúrylysyn salu júmystaryn jýrgizip jýrgen jas komsomol Bayqadamdy óltirip ketedi. Tek 70-shi jyldarghy izdenister nәtiyjesinde, ortalyghy Oiyqta ornalasqan Talas audany basshylyghynyng tarapynan onyng Saudakent aimaghynda újymshar  úiymdastyru, eldi  otyryqshylandyru jónindegi komissiyanyng tóraghasy etip jiberilgeni, múnda jiyrma eki jasynda kóterilisshiler qolynan qaza tapqangha deyin ýsh újymshar úiymdastyrghany, qúm astynda qalyp, Kýltóbe atanyp ketken ejelgi Saudakent qalasynyng ornyna Saudakent qystaghynyng irgesin qalaghany anyqtalady...  

Qyryq jylday arhiv salasynda qyzmet atqaryp kele jatqan ghalym, «Ádilet» tarihy aghartu qoghamy basqarmasynyng bayyrghy mýshesi Elena Gribanova ózining әriptesterimen birge 30-shy jyldarghy kóterilisterge qatysty kóptegen múraghattyq qújattar men materialdardy ghylymy ainalymgha qosqan bolatyn. Solardyng ishinde bizding qarastyrghan taqyrybymyzgha baylanysty manyzdy derekter kezdesedi. Mәselen, Sozaq audanynan kommunist Ábdiqadyr Omarov bastaghan birqatar qyzmetker Qyzyl Armiya shtabynyng bastyghyna: «Sozaqta  1930 jylghy 7 aqpanda tanghy saghat 4-5-terde auylda bir top saltatty qazaq payda boldy. Shamamen 300-400 qaraly», – dep habarlaghan. Olar qystaq túrghyndaryn tez jinastyryp, bәrining «qasiyetti soghysqa – ghazauatqa» shyghatynyn jariya etipti. Sol sәtten-aq partiya mýshelerin, europalyqtardy óltiruge kirisken kórinedi.  Sol kýni aupartkomnyng jauapty hatshysyn, auatkom tóraghasyn, halyq sotyn óltirgen. Kýn sayyn júrtqa qúddy «Shymkent, Týrkistan alyndy» degen siyaqty jalghan aqparat taratady eken. Osylardy aita kele, basqa da óltirilgender men jaralanghandar jayynda dәl mәlimet bere alatyndaryn jazypty.  «Estuimizshe, – degen odan әri, – banditter Shu-Qonyr, Alshyn-Tama aimaghynan kelgen. Shaykanyng basshysyn han saylap alghan jәne onyng aughandyq orynbasary bar. Hannyng aty – Súltanbek, orynbasary – Asadulla». Kóterilisshiler azamattardyng hangha sózsiz baghynuyn, barshasynyng músylman dinin moyyndauyn talap etipti. Parbiyletterdi jyrtyp tastaghan, isqaghazdardyng bәrin órtep jibergen. Auatkom kassasynan shamamen 40 myng somdy sypyryp alghan. «Býgin osy banditter attardy jinaugha búiyrdy, sosyn qaruly banditter bizding qyzyl jasaqtardyng (kommunarlardyn) sonynan, shyghysqa qaray ketti. Janys auylynda bolar dep shamalaymyz, – degen odan әri. – Jaqynda olar bir din adamyn, aty-jóni Músәli Damulla, Týrkistangha jiberdi. Milisiya bastyghy Beysenbaev joldastan súranyz, ol barlyq jaghdaydy rastap bere alady». Omarovtyng kóterilis jayyn habarlaghan osy mәlimetin Sozaq audandyq auruhananyng dәrigeri A. Dovgalevskiyding hatyndaghy derekter tolyqtyra týsedi. «Sozaq syrtyndaghy alanda qaruly-qarusyz 300-400 qaraly atty jәne jayau qazaqtar dóngelenip túr eken, – dep bayandaydy ol әieli ekeuin kóterilisshiler alyp kele jatqanda kórgenderin. – Áldene dep aiqaylap, aq tularyn búlghap qoyady. 40-45-terdegi er kisi, tonynyng syrtynan aq jamylghy kiygen han – ortada otyr. Janynda syryp tigilgen maqtaly qara shapan kiyip, qyzyl belbeu buynghan qúlaqshyndy er adam – kómekshisi túr. Olardan bylayyraq Áden Kókishev pen birqatar basqalary otyr. Hannyng aldyndaghy saqal-múrty qyrylghan, qyzyl taqiyaly jas qazaqqa  hannyng kómekshisi birdeneni aityp jazghyzuda. Bizdi hannan on shaqty qadam jerge, kiyizge otyrghyzdy, eki jaghymyzdan Rýstem, onyng úly Tólesh, taghy ýsh-tórt maghan beymәlim qazaq ornalasty. Bir saghattan keyin maghan  basmashylar soqqygha jyqqan qarjy bólimining qyzmetkeri Alau joldas pen komsomol úyasynyng hatshysy Tarpyqbaevtyng jaralaryn tanyp beruge búiryq berildi. Rýstemning kýzetshiligimen әueli dәrihanagha soghyp, yod, maqta, dәke aldym da, jaralylargha bardym. ...bir saghattan keyin bizdi qaytadan hangha apardy. Jolshybay biz Sozaq shashtarazy Abdulla Áshirbaevty keziktirdik, ol oryssha biletin, bizge tәrjimeshi boldy. Bizdi hannyng aldyna kiyizge otyrghyzdy. Abdulla Áshirbaev hangha dәrigerlerding bar mýlki, auruhana men dәrihana tonalghanyn aitty. Han «dәrigerlerge eshkim tiyispesin, qalaghan jerinde túrsyn»  dedi, bizge azyq-týlik berilsin, dәrihanada jóndeu jýrgizilsin, emhana júmysyn bastasyn dep búiyrdy».   

Taghy bir manyzdy qújat. Orta Aziya boyynsha OGPU ókilderi Sozaqta qaza tapqan 400-dey kóterilisshining mәiitterin tekserse kerek. Tekseruding nәtiyjesi jayynda: «Hattama. 1930 jylghy 17 aqpan, Sozaq qystaghy. Biz, tómende qol qoyyp otyrghan OGPU Syrdariya okrugtik bólimining bastyghy Juravlev, Orta Aziya boyynsha OGPU Shyghys bólimining uәkili Martynenko, 1930 jylghy 16 aqpanda Sozaq qystaghyn alu kezinde bolghan shayqasta óltirilgen basmashylardyng ólikterin qarap shyqtyq», – dep jazypty. Qaraudyng basty maqsaty – kóterilis basshylarynyng joyylghandyghyna kóz jetkizu bolghangha úqsaydy, sol ýshin qastaryna olardy tanityndardy qosyp alghan. «Súltan-Bek Sholah hannyng jeke hatshysy bolghan Lisihan Ongharbaevtyng jәne handy birneshe ret kórgen, túqym sebu nauqany boyynsha ekpindi brigadanyng mýshesi, BK(b)P kandidaty Goncharov Nikita men BLKJO Ólkekom uәkili Shuranbaev Arjannyng qatysuymen» qaza tapqan kóterilisshilerdi qaray kelip, «óltirilgenderding ishinde kóterilis jetekshisi,  ózin han dep jariyalaghan, búrynghy bolys basqarushysy Sholaqov Súltanbekti» tauypty. Ony: «bir qaraghangha 50 jasta, qalmaq túrpatty, bet sýiegi shyghynqy, talpaq múryn, qasy syna tәrizdi qara, aldynghy eki tisi joq, boyy ortadan joghary, dene bitimi dúrys», – dep surettegen. Odan basqa: «hannyng soghys ministri Myrza Ahmet Baskiyevti, hannyng kenesshisi Jamanqara Dostmanbaevty, azyq-týlik ministri Mústafa Ahmedovty, hannyng jeke kýzetining komandiyri Dosjan Atamyshevti, hannyng aghasy, onyn  óte jaqyn kenesshisi Arnotambek Ondabaevty (búrynghy bolys basqarushysy), hannyng nemere bauyry Mozanda Tynyshbaevty, hannyng asa jaqyn kenesshisi Hoznaq Djemoltdinovty» tauyp, solar jayynda atalmysh hattamany toltyrghan. Bayqalyp túrghanday, solaqay reformagha narazylyq bildirgen, is jýzinde jetkilikti qaru-jaraghy da joq kóterilisshilerdi (yaghny sovettik terminmen – «banditterdi») bes qaruy say qyzylәskerler kóterilis bastalghannan toghyz kýn ótkende, 1930 jylghy 16 aqpanda, basshylarymen qosa týgeldey qyryp tastaghan.  

 Kóterilisting mәn-jayy sol kezdegi әskeriy-sayasy qyzmetker L.I. IYdelisonnyng kózimen qalay týsindirilgenine kóz jýgirteyik. Ol 1915–1919 jyldary evreylerding últshyl úiymy Bundtyng mýshesi bolghan, 1919 jyldan kompartiya mýshesi, sol jyldan әueli Ukrainadaghy Qyzyl Armiyanyng sayasy júmysynda, al 1925 jyldan Qazaqstanda istep kele jatqan, 30-shy jyldarghy halyq kóterilisteri uaqytynda – QazASSR Áskery komissariaty sayasy sekretariatynyng bastyghy bolghan qyzmetshi. Mine, osy qyzmetker 1930 jylghy 15 nauryzda BK(b)P Qazólkekomynyng jauapty hatshysyna, yaghny F.I. Goloshekinge «Syrdariya okrugindegi bay-ishan kóterilisi» taqyrybymen habar-mәlimet bergen. Ony: «Aqpannyng basynda Sarysudyng baylary men ishandary Sovet ókimetine qarsy  kóterilis úiymdastyrdy» degen tújyrymmen bastap, «Sarysuda úiymdasqan banda 7 aqpanda Sozaq audanynyng ortalyghy Sozaq qystaghyn basyp aldy, osy kezde Sozaq audanynyng baylary bandagha qosylyp ketti» degen naqty habar aitqan da, soghan baylanysty atqarylghan isterdi bayandaghan. «Bandany joy ýshin» әskery bólimder Tashkentten (Orta Aziya Lenin mektebining jasaghy) jәne Almatydan (Jeke qazaq últtyq atty әsker diviziony) júmyldyrylghan kórinedi. Osyny bayanday kelip, Sarysu audanyn sipattaydy. Onyng okrugke 1928 jyly ghana qosylghan, Sarysu jәne Shu ózenderi basseyninde asa zor aumaqty alyp jatqan kóshpendi mal sharuashylyghyn kәsip etetin audan ekenin, onda bay men ishan yqpaly óte kýshti bop túrghanyn habarlaydy. «Audannyng halqy  – 40 mynday qazaq. Kenes apparaty mýldem jaqynda ghana rәsimdelgen,  sapasy nashar, audannyng partiya úiymy da sonday». Shamasy, sondyqtan shyghar, 1928 jylghy kýzde jartylay feodal-baylardyng mal-mýlkin tәrkileu sharasyn  «arnayy jasaqtalghan ekspedisiya jýrgizgen». Degenmen túnghysh ret 1928 jyly ótken Júmysshy-sharua Qyzyl Armiyasyna (RKKA) shaqyru, yaghny jigitterdi әsker qataryna alu kezinde eshqanday ekssess, ústamsyzdyq belgisi kórinbegen eken. Okrugtik úiymdardyng praktikalyq júmysyna audan tek 1929 jyly tartyla bastapty. Oghan deyin okrug qyzmetkerleri ol jaqqa mýldem barmaghan, kópshiligi barugha qorqypty da. Bayan-hat berushi múnday jaghdaydyng bir sebebi audannyng okrug ortalyghynan alystyghynda «jәne audan halqynyng kóktemgi, jazghy kezenderde Qazaqstannyng terenine, Aqmola okrugi shegine (búrynghy Atbasar ýiezine deyin) jappay kóship-qonyp jýretindiginde jatqan bolatyn», – dep týiedi. Sodan keyin oghan kórshi, japsarlas jatqan Sozaq audanyna kóshedi. Al «Sozaq audany – jartylay kóshpendi audan. Sarysudan aiyrmashylyghy – otyryqshy qystaqtary men auyldary bar», sondyqtan da ondaghy júrt kenestik-partiyalyq júmyspen kóbirek qamtylghan deydi. Sosyn ekeuining ortaq sipatyn aitady. «Eki audanda da qylmysty banditizm ýnemi oryn alyp keledi. Osynday ahualda... Syrdariya partiya úiymynyn... taptyq shabuyl jasau jónindegi praktikalyq is-sharalary, әsirese 1929 jyldyng kýzinen beri (astyq-maqta-jýn dayyndau) derevnyadaghy, qystaq pen auyldaghy tap jauynyng alasúrghan qarsylyghyn tughyzdy. Búl tikeley antisovettik kóteriliske dayyndyq týrine endi», – dey kelip, soghan úqsaytyn basqa oqighany eske salady. «Búrynyraqta, astyq dayyndau men auylsharuashylyq salyqtaryn jinau kezinde Bostandyq audanynyng baylary men ishandary basmashylardan qoldau tauyp, Sovet ókimetine qarsy ashyq bas kótergen» (Syrdariya okrugining Bostandyq audanyndaghy kóterilis 1929 jylghy 29 qyrkýiekte bastalghan). Búghan «jekelegen asyra silteuler jәne kedeyler men batraqtar arasyndaghy júmystyng әlsizdigi sebep bolghany mәlim, 1930 jyldyng aqpanyndaghy Sozaq oqighalaryn da dәl osylay týsindiruge bolady» deydi.  Qozghalysqa dayyndyq jasaudyng eki aiday uaqytqa sozylghany endi ghana anyqtalyp otyrghanyn habarlaydy.  Újymdastyru (kollektivizasiya) jәne baylardy tap retinde joy jónindegi is-sharalardy sovet-partiya organdary tarapynan iskerlikpen týsindiru júmysy tym tómengi dәrejede bolghandyqtan, bay men ishan yqpaly basymdyq kórsetken dep sanaydy. Olar:  «Sovet ókimeti jeke sharuashylyqtardy joyyp jatyr,  Sovet ókimeti Qúrandy ayaqqa taptauda» degen baybalammen, júrtty biylikke sheshimdi týrde qarsylyq kórsetuge shaqyrypty. Sol orayda keng kólemde ýgit jýrgizipti. Sonymen birge «sovet ókimetine qarsy auqymdy kóterilis» bastalghany, Shymkent, Tashkent, Týrkistan qalalary kóterilisshilerding qolyna alynghany jayynda jalghan maghlúmat taratqan. Sharuashylyqtardyng 85 payyzy kәmpeskelenetini, újymsharlarda ortaqtandyrylghan qoghamdyq mýlikting bәri memleket menshigine ótetini, oraza ústaghandargha auyr aiyppúl salynatyny jayly jәne t.s.s. ósek jayghan, solar jóninde qúddy arnayy shyqqan sheshim bar dep duyldatyp, arandatushylyq tәsil qoldanylghan. Osylardy aita kele, bayan-hat berushi «Negizinen  bandittik qozghalys Sovetterge qarsy kýresu, «handyqty qalpyna keltiru», «din jolyndaghy qasiyetti kýreske – ghazauatqa shyghu», «kәpirlerge, kәuirlerge qarsy kýresu» úranymen úiymdastyryldy» dep qorytady. 

«Banditizmning baghdarlamasy» hannyng alghashqy búiryghynda aiqyn kórsetilgen kórinedi. Bas kótergenderding aq tulary bolghan. Ár «bandiyt» qaryna baylap, bas kiyimine tanghan matalargha qúrannan: «Alla atymen bastaymyn. Alladan basqa qúday joq. Múhamed onyng elshisi» degen ýzindilerdi  jәne «Ózimdi din jolyna qúrban etemin» degen sózderdi jazyp qoyghan. Osylardy bayanday kele, IYdelison «antisovettik kóterilisting bastamashylary – Sarysu men oghan japsarlas Sozaq audandarynyng Tama jәne Alshyn rularyndaghy baylar men moldalar» dep kórsetken. (Eske sala ketken jón, audan halqynyng qúramynda Tama kóp bolghandyqtan, sany shaghyn Jaghalbaylyny da Tama dey bergen, Arghynnyng Taraqty, Altay tarmaqtarynyng ókilderi de, az bolghandyqtan, jeke bólip atalmaghan, al Alshyn delinetin, qúramyna Bayúly men Álimúly taypalary kiretin jalpy ataumen Arqa men ontýstik qazaqtary alys jyldarda aralaryna batystan kelgen Bayúlynyng Sherkesh ruyn atap ketken). «Olar úiymdastyrghan, alghashqy kezde baylardyng ózderinen basqa, olarmen tuystyq dәnekerlermen tyghyz baylanysty rulastaryn biriktirgen  banda qatarynda 400–500 adam bolatyn, – deydi ol odan әri, –  olar ózderining jetekshisi, hany mәrtebesine Sozaq audanyndaghy búrynghy bolys basqarushysynyng úly Súltanbek Shonanov (dúrysy – Sholaqov) degendi saylap aldy».  Sodan song «banda»  7 aqpanda Sozaq audanynyng ortalyghy, 4 myng shamasynda túrghyny bar Sozaq qystaghyn aldy. Audan qyzmetkerlerining basshy qúramyn óltirip, dayyndau beketi men ózge mekemelerdi de tonaghan «banda Sozaqty alghannan keyin óz yqpalyn kórshi jatqan Týrkistan, Shayan jәne Janaqorghan audandaryna taratugha tyrysty. Sozaqtyng qazaq, ózbek túrghyndary týgelge juyq bandagha qosylyp ketti, olar jappay odan keyingi shayqastargha qatysty». Kóterilisshiler shaghyn jasaqtarmen úsaq qaqtyghystarda jeniske jetip, úzyn sany 2 myng saltattygha deyin jetken. Sonda «jan-jaqtan aparylghan әskery jasaqtardy basqaru, operasiyagha jalpy basshylyq jasau Malyshev joldasqa tapsyryldy. 16 aqpanda negizgi jasaq Sozaq qystaghyna jetti, bandanyng ýstinen týsti de, úzaqqa sozylghan úrys nәtiyjesinde  onyng kózin joydy. 400 shamasynda bandit óltirildi, shaghyn toptar tyghylyp qaldy. Olardyng kópshiligi artynsha-aq qolgha týsti». 

Áriyne, qozghalys múnymen tyiylghan joq, taghy edәuir uaqytqa sozyldy. Oghan Sarysu, Sozaq  audandary aumaghynda birneshe mynday adam qatysqan-dy. Kóterilisting basty oshaqtary talqandalghanmen, ozbyrlyq zardabyn tartqandar oghan moyymay, birden basyla qoymaghan. Óitkeni el ishinde júrtty kóteriliske jigerlendiretin ýndeuler boldy (onyng birin jazghan Jýsipbek Aymauytov desetin), Múqysh (Dinshe Ádilov) Aughanstannan qol jinap keledi eken degen de qaueset jýrgen-di. (Is jýzinde Aymauytov pen Ádilov 1930 jylghy 21 sәuirde Mәskeude atyp tastalghan). Búlar tiyisinshe kókirektegi ýmitting sónbeuine sebep bop, qozghalysqa qatysushylargha belgili dәrejede dem bergen bolatyn. Biraq kenestik is-sharalar dittegen jerine jetip jatty da, sotsyz, tergeusiz atyp tastaudan aman qalyp, әldeqashan beybit ómir sýruge kóshken kóterilisshilerdi qúghyndau Ýlken terror jyldaryna deyin jalghasty. 

Sosyn bәri úmyttyrylghan standartty ómir sýru dәuiri boldy. Odan Qayta qúru sayasaty óristegen jyldary tarihtaghy «aqtandaqtardyn» biri sanatynda  otyzynshy jyldarghy Sarysu-Sozaq kóterilisin zertteu de qolgha alynghan. Bastalghanyna biyl toqsan jyl tolyp otyrghan sol halyq kóterilisining tuuyna Alash qayratkerlerine qarsy jýrgizilgen alghashqy sayasy repressiya da týrtki bolghany týsinikti. Repressiyanyng túnghysh qúrbany Bayseyit Ádilov 1928 jylghy jeltoqsanda Sarysu audanynyng sol kezgi ortalyghy Kentaral qystauyna taqau mangha әskeriylerding baqylauymen jerlengen de, 1930 jylghy kóterilis saldarynan joyylghan Kentaralmen birge úmyt qalghan bolatyn. Qaza tapqanyna toqsan jyl bolghanda,  jerlesteri onyng sýiegin qaraly-saltanatty jaghdayda Saudakentke әkep qoydy.  Elge enbegi singen azamattar esimi de, ozbyr biylikke qarsy el azattyghy ýshin jasalghan kóterilis pen oghan qatysushylar da úmytylmaugha tiyis. Tәuelsiz elimizding tiyisti organdary kenestik terminmen 30-shy jyldarghy «bandittik qozghalys» atanghan halyq kóterilisterine әdil baghasyn beretin uaqyt әldeqashan jetkenin eske alghany jón. Azattyq sarbazdary, sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan kóterilisshiler men myn-san jazyqsyz qúrban aqtalu kerek. Olardyng janyn pida etken jaghdaydy aiqyn ajyratyp, qandy oqighanyng sebep-saldaryn әdildikpen taldau jәne barshasyn últ-azattyq qozghalysqa qatysushylar retinde ardaqtau – býgingi úrpaqtyng paryzy.

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz