«Qyrghy qabaq soghys». Keyingi 10 - 15 jyldyng sheginde úmytyla bastaghan sóz edi. 1960 jyldardan 1990-gha deyin әlgi sóz AQSh pen KSRO arasyndaghy salqyndyqty bildiretin sayasy termin retinde qalyptasqan bolatyn. 1990 jyldan beri qaray jylymyq ornap KSRO-nyng qúramyndaghy otar elder derbestigin jariyalay jónelgen tústa «qyrghy qabaqtarda» qatqan múz erip demokratiyalyq qúndylyqtar mәselesi kýn tәrtibine qoyylghanyn bilemiz. Sodan bolsa kerek, «demokrtaiya araly» AQSh-qa  ausarymyza da erekshe audy. Biraq, imperiyalyq ýstemdikting dәmin bir ret tattqan memleket búrynghy pighylynan onay bas tarta qoymaydy eken. KSRO-nyng zandy múrageri atanghan Resey sol 1990 jyldardyng basynda-aq degenine dem shygharmay kóne ketetin eks-ksroshyl respublikalardy tizege salyp otyryp újymdyq qauipsizdik kelisimin bektiken.  Újymdyq qauipsizdik kelisimine mýshe elding biri - bizbiz. Belarussiya men Qyrghyzstan da atalghan kelisimning ayasynda. Újymdyq qauipsizdik keyin Újymdyq qauipsizdik kelisim turaly úiymgha ainaldy (Organizasiy Dogovora o kollektivnoy bezopasnosty (ODKB).

«Qyrghy qabaq soghys». Keyingi 10 - 15 jyldyng sheginde úmytyla bastaghan sóz edi. 1960 jyldardan 1990-gha deyin әlgi sóz AQSh pen KSRO arasyndaghy salqyndyqty bildiretin sayasy termin retinde qalyptasqan bolatyn. 1990 jyldan beri qaray jylymyq ornap KSRO-nyng qúramyndaghy otar elder derbestigin jariyalay jónelgen tústa «qyrghy qabaqtarda» qatqan múz erip demokratiyalyq qúndylyqtar mәselesi kýn tәrtibine qoyylghanyn bilemiz. Sodan bolsa kerek, «demokrtaiya araly» AQSh-qa  ausarymyza da erekshe audy. Biraq, imperiyalyq ýstemdikting dәmin bir ret tattqan memleket búrynghy pighylynan onay bas tarta qoymaydy eken. KSRO-nyng zandy múrageri atanghan Resey sol 1990 jyldardyng basynda-aq degenine dem shygharmay kóne ketetin eks-ksroshyl respublikalardy tizege salyp otyryp újymdyq qauipsizdik kelisimin bektiken.  Újymdyq qauipsizdik kelisimine mýshe elding biri - bizbiz. Belarussiya men Qyrghyzstan da atalghan kelisimning ayasynda. Újymdyq qauipsizdik keyin Újymdyq qauipsizdik kelisim turaly úiymgha ainaldy (Organizasiy Dogovora o kollektivnoy bezopasnosty (ODKB).

AQSh-tyng respublikashyl-sentory Djon Makkeyinning oiynsha býginge deyin syryn ishine býkken әlgi úiym Resey men qúrama shtattyng arasyna salqynyn tiygizip jatqan kórinedi. Sentordyng sebepke alyp otyrghany RF preziydenti Medvedevting zymyrandargha qarsy qorghanys (Protivoraketnaya oborona (PRO) jýiesine baylanysty pikiri bolsa kerek. Medvedev zymyrandargha qarsy qorghanys jýiesi Reseyde de qúryluy kerek deydi. Búynmen qoymay Medvedev AQSh europalyq  zymyrandargha qarsy qorghanys jýiesin jaqtaytyn bolsa, RF SNV-3-ting (strategicheskih nastupatelinyh voorujeniy) qúramynan shyghatynyn ashyq aituda. Búynmen de shektelmey Medvedev Qazaqstan,  Qyrghyzstan, Ózbekstan jәne Tәjikstan, Belarussiya men Armeniya mýshesi bolyp tabylatyn  Újymdyq qauipsizdik kelisim turaly úiymdy TMD elderining esebinen eseley týsu qajettigin eskertip te qoydy. Resey qazir Ázerbayjannyng Ghabal qalasyndaghy radiolokasionndy stansagha kóz súghyn qadap otyr. Ghabaldaghy stansa 1985 jyly soghys qauipin eskeru ýshin salynghan ýzdik on stansanyng biri eken. «Qazir resmy Bakumen aramyzda kelissóz jýrip bastady» deydi Medvedev RIA agenttigining tilshisinie bergen súhbatynda. Medvedev RF qorghanys ministrine Kaliningrad qalasyn zymyrandar shabuylynan qorghaytyn saqtyq sharalaryn kýsheytu qajettigin de tapysyryp ýlgeripti.

Antiorysshyl senator Makkeyn AQSh Reseyge tym jaqynday bermeui kerek, Resey qazir AQSh-qa anyq qauip tóndirip túr dep jazady Twitter әleumettik jelisindegi paraqshasyn paydalanyp. Rasynda solay ma?  Solay bolghan jaghdayda újymdyq qauipsizdik úiymynyng belsendi mýshesi Qazaqstan qay jaqqa shyghady? AQSh pen aradaghy strategiyalyq әriptestikti qay baghytta týzedi? Basty súraq: qyrghy qabaqtanyp qalghan eki memleket Qazaqstandy qay qyryna alar eken?

«Abay-aqparat»